User:Uvardja

Autor: Ülo Vardja

Esitamise kuupäev:

Essee

---

Sel nädalal tabas mind nagu ka ilmselt paljusid tehnika- ja IT huvilisi külma dušina uudis Steve Jobs'i lahkumisest siit ilmast. Ilmselt ei jätnud Steve Jobs oma isiksusena külmaks mitte kedagi. Teda kas armastati või isegi jumaldati ja loomulikult ei puudunud tal ka vihkajate leer.

Kes siis oli see karismaatiline mees ja miks ta nii palju tähelepanu sai?

Steve Jobs oli mees, kes 1976 aasata aprillis asutas koos Steve Wozniaki ja Ronald Wayne'iga firma Apple Computer. Kolmandat asutajaliiget ei mainita tavaliselt. Seda ehk seetõttu, et vaevalt 2 nädalat hiljem müüs Ronald Wayne oma aktsiad firmale tagasi 800 $ eest. Oma 10 % Apple osaluse eest oleks mees saanud 1980. aastal, kui firma läks börsile, ligikaudu 1,6 miljonit aktsiat ja hilisema aktsiate splittimise käigus 1987. aastal oleks tema osalus olnud üle 3,2 miljoni aktsia. Aastal 1991 börsi tipuhinnaga 73,25 $ müües oleks mees võinud teenida ligikaudu 244 miljonit dollarit!

Aga nagu iga algus on raske, nii kehtis see ka Apple puhul sajaprotsendiliselt. Firma esimene „arvuti“, mida ehitati garaažis ehk firma Apple töökojas, kandis nime „APPLE I“ ja seda müüdi emaplaadina st. arvutil puudusid kuvar, klaviatuur ja isegi kest. Nii, et ostja pidi endale sisuliselt kättesaadavatest materjalidest ise arvuti ehitama. Kui pärast mõningast punnimist saadi kampa Armas Clifford "Mike" Markkula Jr., kes investeeris firmasse 92 000 $ isiklkku raha ja ajas välja 250 000 $-lise krediidiliini Bank of America'lt, hakkasid asjad ka paremini edenema. 1977. aastal sai Apple Computer'ist korporatsioon. 1978. aastast hakkas Steve Jobs arendama järgmist arvutit, mille nimeks sai „Apple Lisa“- arvuti, mis oli oma ajast ees ja pakkus selliseid arendusi ja lahendusi, mis saabusid teistesse arvutitesse palju hiljem. Näiteks protected memory, mis võeti kasutusele alles Mac OS X-i juures 2001. aastal. 1982. aastal on Steve Jobs sunnitud selle kuluka projekti maha jätma ja võtma üle Jef Raskini projekti nimega „Macintosh“, mille eesmärgiks oli odav arvuti. Esimene “Mac“ jõudis rahva ette 1984. aastal. 1985. aastal tekkisid Steve Jobsil tülid juhtkonnaga, ning direktorite kogu hääletas Steve Jobsi juhtkonnast välja. Jobs otsustas lahkuda Apple'st ja samal aastal asutab uue tehnoloogiafirma, mille nimeks sai NeXT Inc.

1986. aastal sisenes Steve Jobs filmitööstusesse. Nimelt ostis Steve Jobs ära Lucasfilmi käest nende arvutigraafika divisjoni, millest arenes väja „Pixar Animation Studios“. Steve Jobsi juhtimisel viidi Hollywoody arvutigraafika uuele tasemele. Koostöös The Walt Disney Company'ga tuuakse 1995. aastal kinolinale „Toy Story“. Järgneva 15 aasta jooksul lastakse välja mitmesuguseid kassahitte nagu - A Bug's Life (1998); Toy Story 2 (1999); Monsters, Inc. (2001); Finding Nemo (2003); The Incredibles (2004); Cars (2006); Ratatouille (2007); WALL-E (2008); Up (2009); ja Toy Story 3 (2010). Animafilmid Finding Nemo, The Incredibles, Ratatouille, WALL-E, Up ja Toy Story 3 teenisid ka Oscari - parima animafilmi kategoorias , milline asutati 2001 aastal. 2006. aastal ostab Disney Company ära Pixar'i ja Steve Jobs'ist saab suurim eraisikust Disney Company aktsionär omades ca. 7% firmast.

1996. aastal teatab Apple, et ostab ära NeXT'i ja aasta lõpuks ongi tehing tehtud. See tehing avas Steve Jobs'ile tagasitee enda asutatud firmasse, mis polnud just kõige paremal järjel sel ajal. 1997. aastal saab Steve Jobs juhatuse esimeheks (CEO). Et firmat kasumisse viia laseb Steve Jobs lõpetada mitmed projektid nagu - Newton, Cyberdog, and OpenDoc. Paljud töötajad kartsid kaotada töö, kuna keegi ei teadnud täpselt, mis plaanid Jobsil on. Samuti muutis ta litsensi tingimusi, mille alusel toodeti Macintoshi kloone. Firmad, kes neid kloone tootsid olid sunnitud tootmisest loobuma, kuna uued litsensi tingimused muutsid tooted kalliks ja konkurentsi võimetuks. NeXT'ist kaasasaadud tehnoloogiate alusel arendati välja Mac OS X. Steve Jobs'i juhtimise all hakatakse juurutama i-tooteid nagu iMac, iPod, iTunes (Jobs sai vahepeal isegi endale hüüdnime iCEO). Hiljem lisandusid neile toodetele veel iPhone ja viimase aja suurim hitt iPad. Edukate reformide tulemusel hakkas Apple finanstolukord paranema ja Apple aktsihind börsil sööstab kõrgustesse.

Tegelikult tahtsingi oma eelneva jutuga näidata Steve Jobs'i pühendumust ja teotahet. Mitmed tooted tema juhtimise alt on olnud teerajajateks või ka suuna näitajaks olles oma ajast ees. Võib olla oli see saatus, et Steve Jobs 1996.aastal sattus tagasi omaenda asutatud firmasse ja haaras sellest võimalusest kinni ja juhtis Apple just sinna, kus ta praegu on – tippu. See on tasu sihikindluse, töökuse ja pühendumuse eest ja võib olla olekski paslik siin kohal lõpetada minu kirjatükk tsitaadiga Steve Jobs'i poolt 2005. aastal Stanfordi Ülikooli lõpetajatele öeldud mõtteteraga, mis on elus kõige tähtsam.

Your time is limited, so don't waste it living someone else's life. Don't be trapped by dogma — which is living with the results of other people's thinking. Don't let the noise of others' opinions drown out your own inner voice. And most important, have the courage to follow your heart and intuition. They somehow already know what you truly want to become. Everything else is secondary.

Õpingukorralduse küsimused

---

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui oled eksamil läbikukkunud, siis on sul õigus sooritada korduseksam kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Ühe õppeaine piires on sul õigus kolmele korduseksamile. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga ja korduseksamile peab ennast registreerima õppeosakonnas. Kui õpid RE õppekohal on korduseksam tasuta, kui aga oled REV õppekohal, siis on korduseksam tasuline. Korduseksami tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Käesoleval hetkel on korduseksami tasu 13.- €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb üliõpilasel esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Samuti tuleb lisada avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.