C++ lühikursus: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Mpihelga (talk | contribs)
Avein (talk | contribs)
Line 62: Line 62:
}
}
</pre>
</pre>
if else


Kolmas tüüp - valikulause (switch statement)
Kui meil näiteks on vaja et muutuja iga konkreetse väärtuse peale käivituks tingimuslause võüime kasutada valiklauset (switch case). Valiklauseid on suhteliselt kerge jälgida ning modifitseerida. Töötab see nii et alustades ülaltpoolt hakkab programm võrdlema tingimusi, juhul kui tingimus sobib käivitab ta selle bloki. Viimane case blokk on default mis käivitatakse siis kui programm sinnani jõuab. Kuna iga bloki sees on ka break käsk siis sinnani jõudes katkestatakse antud valiklause ning lõpetatakse seal oleva koodi täitmine.
#include <iostream>
using namespace std;
int main(void)
{
  int number;
  cout << "Sisesta number 1,2 või 3 ";
  cin >> number;
switch (number) {
//juhul kui number on üks käivitame selle bloki
  case 1:
      cout << "sisestati number 1 " << endl;
break;
//juhul kui number on 2 käivitame selle bloki
  case 2:
      cout << "Sisestati number 2" << endl;
break;
//juhul kui eelnevaid blokke pole üldse käivitatud lähme siia blokki
  default:
cout << "Sisestati number mis pole kaks ega üks" << endl;
}
}
 
==Muutujate deklareerimine==
==Muutujate deklareerimine==
===Deklareerimine===
===Deklareerimine===

Revision as of 13:45, 14 February 2010

Kursusest

ITK robootikaklubis kasutatakse pilditöötlusplatvormina enda poolt C++, QT4 ja OpenCV vanenditega loodud raamistiku. Kuna õppekavas C++ puudub:( ja samas on seda vähemalt robootikutel vaja siis siin lehel on kursuse materjalid ja tegevused.

Harjutustunnid

1. Structure of a program läbi lugeda

Sissejuhatus

Mis on C++ ja miks meil seda vaja on? programmeerimiskeelte populaarsus

Keele põhikonstruktsioonid

if - tingimuslause

Esimene tüüp - puhas IF

if("tingimus mille puhul seda tingimuslauset täidetakse"){ "tegevus mis sooritatakse kui tingimus tõele vastab" }

NÄIDE

#include <iostream>
using namespace std;
int main (){	
//defineerin boolean i mille väärtus on true
	bool i =true;
//if lause mis käivitub siis kui boolean i väärtuseks on true		
                if (i){
			cout << "Hello World!";
		}
	
}

Teine tüüp -if else

Kui me näiteks meil on rohkem kui üks stsenaarium mille puhul soovime kasutada erinevaid tingimuslauseid võime kasutada "if else" lauset. Eriti mugav on seda kasutada väärtusvahemike eraldamiseks

NÄIDE:

#include <iostream>
using namespace std;
int main(void)
{
   int number;
   cout << "Sisesta number ";
//küsib käsurealt numbrit
   cin >> number;
//kui number on suurem kui 75 siis väljastab sõna "kala"
   if (number >75 )
      cout << "kala" << endl;
//kui number on suurem kui 50 aga väiksem kui 75  siis väljastab sõna "koer"
   else if (number >50 )
      cout << "koer" << endl;
//kui number on väiksem kui 50
   else 
      cout << "mauntz" << endl;
   return 0;
}

Kolmas tüüp - valikulause (switch statement)

Kui meil näiteks on vaja et muutuja iga konkreetse väärtuse peale käivituks tingimuslause võüime kasutada valiklauset (switch case). Valiklauseid on suhteliselt kerge jälgida ning modifitseerida. Töötab see nii et alustades ülaltpoolt hakkab programm võrdlema tingimusi, juhul kui tingimus sobib käivitab ta selle bloki. Viimane case blokk on default mis käivitatakse siis kui programm sinnani jõuab. Kuna iga bloki sees on ka break käsk siis sinnani jõudes katkestatakse antud valiklause ning lõpetatakse seal oleva koodi täitmine.

  1. include <iostream>

using namespace std; int main(void) {

  int number;
  cout << "Sisesta number 1,2 või 3 ";
  cin >> number;

switch (number) { //juhul kui number on üks käivitame selle bloki case 1: cout << "sisestati number 1 " << endl; break; //juhul kui number on 2 käivitame selle bloki case 2: cout << "Sisestati number 2" << endl; break; //juhul kui eelnevaid blokke pole üldse käivitatud lähme siia blokki default: cout << "Sisestati number mis pole kaks ega üks" << endl; } }



Muutujate deklareerimine

Deklareerimine

Muutuja deklareerimine ütleb kompileerimise ajal kompilaatorile muutuja tüübi ning selle võimaliku suuruse - double (8 baiti), int (4 baiti), short (2 baiti), char (1 bait) jne.


Deklareerime int tüüpi muutuja 'a'.

Näide:

int a;


Defineerimine

Muutuja defineerimine tähendab muutuja mingi kindla väärtuse salvestamist mällu talle eraldatud mälu aadressile.


Defineerimine eelnevalt deklareeritud int tüüpi muutuja 'a'.

Näide:

a = 10;


Kui muutuja pole deklareeritud, siis on võimalik neid ka korraga deklareerida ja defineerida.

Näide:

int a = 10;

Lisalugemist

Rohkem näiteid ja täpsemalt muutujate deklareerimise kohta saab lugeda aadressil http://www.cplusplus.com/doc/tutorial/variables/

Operaatorid ja tehted

Operators

Muutuja väärtustamine (=)

#include <iostream>
int main () {
    int a,b,c;        // a:?,  b:?,  c:?
    c = 0xFF;         // c:255
    a = 2 + (b = 5);  // a:7,  b:5
    a = b = c = 5;    // kõik väärtusega 5
}

Aritmeetilised tehted ( +, -, *, /, % )

Bititehted ( &, |, ^, ~, <<, >> )

Tehtega väärtustamine (+=, -=, *=, /=, %=, >>=, <<=, &=, ^=, |=)

(++, --)

( ==, !=, >, <, >=, <= )

( !, &&, || )

(?)

(,)

a = (b=3, b+2);

Tehete järjekord

Sisendi ja väljundi formaatimine

Lingid

C++ tutorial