User:Mkallas: Difference between revisions
Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Miko Kallas<br> Esitamise kuupäev: 11 okt. 2011 ==Essee== ===Steven Paul Jobs=== Steven Paul Jobs oli mees, kes muutis maailma. K…' |
No edit summary |
||
| Line 8: | Line 8: | ||
Steven Paul Jobs oli mees, kes muutis maailma. Kuigi Jobs lahkus meie seast nädalapäevad tagasi, jääb tema nimi igaveseks „Boldis“ IT ajalukku. Steve Jobs oli visionäär ja geenius, kes elas kogu aeg oma ajast ees. Jobs oli mees, kes nägi millised arvutid 5-10 aasta pärast välja näevad ning tõi oma leiutistega tuleviku meile kogu aeg lähemale. | Steven Paul Jobs oli mees, kes muutis maailma. Kuigi Jobs lahkus meie seast nädalapäevad tagasi, jääb tema nimi igaveseks „Boldis“ IT ajalukku. Steve Jobs oli visionäär ja geenius, kes elas kogu aeg oma ajast ees. Jobs oli mees, kes nägi millised arvutid 5-10 aasta pärast välja näevad ning tõi oma leiutistega tuleviku meile kogu aeg lähemale. | ||
Jobs alustas oma teekonda maailma mõjuvõimsamate inimeste hulka nagu iga keskmine leiutaja – esimese valmis lahenduseni jõuti garaažis. 1. aprill 1976 lõi Jobs oma sõprade Steve Wozniaki ja Ronald Wayne’iga firma Apple Computer Company (nüüd Apple Inc.), et paisata müüki nende esimene leiutis Apple I, mille pani kokku Wozniak. Apple I oli tavaline emaplaat ilma klaviatuuri, monitori ja kastita. Tõsiseltvõetavaks muutus Apple 1977 aastal, kui firma tuli välja Apple II-ga. Sellel oli juba värviline pilt ning avatud arhitektuur, millega eristus oma peamistest konkurentidest TRS-80st ja Commodore PETist. Tänu sellele valiti Apple II ka selle aja ärimaailma kuuma arvutustabeli VisiCalc platvormiks. VisiCalc avas Apple’i jaoks tee ärimaailma ning andis ka inimestele lisa põhjuse soetada endale Apple II, sest see ühildus kontoriga. | Jobs alustas oma teekonda maailma mõjuvõimsamate inimeste hulka nagu iga keskmine leiutaja – esimese valmis lahenduseni jõuti garaažis. 1. aprill 1976 lõi Jobs oma sõprade Steve Wozniaki ja Ronald Wayne’iga firma Apple Computer Company (nüüd Apple Inc.), et paisata müüki nende esimene leiutis Apple I, mille pani kokku Wozniak. Apple I oli tavaline emaplaat ilma klaviatuuri, monitori ja kastita. Tõsiseltvõetavaks muutus Apple 1977 aastal, kui firma tuli välja Apple II-ga. Sellel oli juba värviline pilt ning avatud arhitektuur, millega eristus oma peamistest konkurentidest TRS-80st ja Commodore PETist. Tänu sellele valiti Apple II ka selle aja ärimaailma kuuma arvutustabeli VisiCalc platvormiks. VisiCalc avas Apple’i jaoks tee ärimaailma ning andis ka inimestele lisa põhjuse soetada endale Apple II, sest see ühildus kontoriga. | ||
Oma ülima populaarsuse ja näo, millega Apple inimeste südametesse jälje on jätnud sai alguse 2001, kui turule tuldi iPodiga. Aasta-aastalt on iPod arenenud ning juurde on tulnud erineva kuju ja lahendusega omanäolisi digitaalseid muusikamängijaid. 2010 aasta detsembri seisuga oli maailmas müüdud ulmelised 297 miljonit iPodi ning iga päevaga see arv aina kasvab. iPodi seeria sai oma alguse sellest, kui firma otsustas hakata tuure kogunud personaalsete digiseadmete turule tarkvara tootma. Kuna digi- ja videokaamerate turg oli suurepäraseid seadmeid täis ning konkurents ülimalt tihe, aga olemasolevad digitaalsed muusikamängijad olid suured ja kohmakad või väiksed ja kasutud, siis otsustati see turg endale haarata. Kuna ma olen sportlane, siis minu jaoks kõige olulisem iPodiga seotud uudis jõudis üldsuseni 2009. aastal, kui Apple hakkas koostööd tegema Nike’iga ning hakati pakkuma sellist arendust nagu Nike+iPod. See arendus aitab sünkida jooksjatel treeningandmeid iTunesi või nike+ internetilehele. Minu jaoks tähendas see seda, et treeningpäevik kolis ümber internetti ning nende analüüsimine ning arhiveerimine käib automaatselt. Aitäh Apple’ile eesotsas Jobsiga! | Oma ülima populaarsuse ja näo, millega Apple inimeste südametesse jälje on jätnud sai alguse 2001, kui turule tuldi iPodiga. Aasta-aastalt on iPod arenenud ning juurde on tulnud erineva kuju ja lahendusega omanäolisi digitaalseid muusikamängijaid. 2010 aasta detsembri seisuga oli maailmas müüdud ulmelised 297 miljonit iPodi ning iga päevaga see arv aina kasvab. iPodi seeria sai oma alguse sellest, kui firma otsustas hakata tuure kogunud personaalsete digiseadmete turule tarkvara tootma. Kuna digi- ja videokaamerate turg oli suurepäraseid seadmeid täis ning konkurents ülimalt tihe, aga olemasolevad digitaalsed muusikamängijad olid suured ja kohmakad või väiksed ja kasutud, siis otsustati see turg endale haarata. Kuna ma olen sportlane, siis minu jaoks kõige olulisem iPodiga seotud uudis jõudis üldsuseni 2009. aastal, kui Apple hakkas koostööd tegema Nike’iga ning hakati pakkuma sellist arendust nagu Nike+iPod. See arendus aitab sünkida jooksjatel treeningandmeid iTunesi või nike+ internetilehele. Minu jaoks tähendas see seda, et treeningpäevik kolis ümber internetti ning nende analüüsimine ning arhiveerimine käib automaatselt. Aitäh Apple’ile eesotsas Jobsiga! | ||
Rüperaalide turul sai Apple’i jaoks „päikeseks“ 2005 aasta, kui hakati koostööd tegema Inteliga ning selle tulemuseks tuldi 2006 aasta 10. jaanuaril välja MacBook Pro-ga, millel oli Inteli mikroprotsessor. 7. augustiks 2006 olid juba kõik Macid Inteli protsessoritega ning Power Mac, iBook ja PowerBook saadeti „pensionile“. Põhjus, miks PowerPC Inteliga asendati oli see, et Steve Jobs polnud rahul IBMi arendusega PowerPC juures ning Jobs uskus Inteli võimetesse kordades rohkem ning tundis, et Intel suudab Apple’i visiooni paremini ellu viia. Oma põrutuskindla korpuse, väga käepärase, kerge ja õhukese arvutiga on Apple iga päeva aina rohkem kanda kinnitamas sülearvutite maailmas. Kõige hämmastavam on see, et olemasolevate hindade juures, kui samaväärse arvuti saaks osta peaaegu kaks korda odavama, eelistavad inimesed juba Apple’it. MacBookist on saanud nišitoode nii noortele kui ka vanematele. Kuigi Mac-ide turuosa on maailmas hetkel 11-12% on nende levimine olnud väga kiire ning Maci kvaliteet vääramatu. Tänavapildis on peaaegu igal viiendal inimesel MacBook ning see on tõsine tormihoiatus kõikidele konkurentidele. | Rüperaalide turul sai Apple’i jaoks „päikeseks“ 2005 aasta, kui hakati koostööd tegema Inteliga ning selle tulemuseks tuldi 2006 aasta 10. jaanuaril välja MacBook Pro-ga, millel oli Inteli mikroprotsessor. 7. augustiks 2006 olid juba kõik Macid Inteli protsessoritega ning Power Mac, iBook ja PowerBook saadeti „pensionile“. Põhjus, miks PowerPC Inteliga asendati oli see, et Steve Jobs polnud rahul IBMi arendusega PowerPC juures ning Jobs uskus Inteli võimetesse kordades rohkem ning tundis, et Intel suudab Apple’i visiooni paremini ellu viia. Oma põrutuskindla korpuse, väga käepärase, kerge ja õhukese arvutiga on Apple iga päeva aina rohkem kanda kinnitamas sülearvutite maailmas. Kõige hämmastavam on see, et olemasolevate hindade juures, kui samaväärse arvuti saaks osta peaaegu kaks korda odavama, eelistavad inimesed juba Apple’it. MacBookist on saanud nišitoode nii noortele kui ka vanematele. Kuigi Mac-ide turuosa on maailmas hetkel 11-12% on nende levimine olnud väga kiire ning Maci kvaliteet vääramatu. Tänavapildis on peaaegu igal viiendal inimesel MacBook ning see on tõsine tormihoiatus kõikidele konkurentidele. | ||
Samuti ei puudu Apple Inc. toodete valikust ka korralik nutitelefon. 29 juuni 2007 paisati turule esimene iPhone. iPhone’i arendus sai alguse 2005. aastal, kui Steve Jobs hakkas koos Apple’i inseneridega uurima puutetundliku ekraaniga seadmeid. Esialgselt oli inseneride põhirõhk suunatud esimese Apple’i tahvelarvuti arendamisele, kuid Jobs suunas tööjõu arendama just nutitelefoni. Esimese iPhone arengusse andis ülisuure panuse ka USA üks suurimaid sideteenuse pakkujaid AT&T. Hea on näha, et Apple pole oma esialgsest edust tingituna loorberitele puhkama jäänud ning edasiarendusi tehakse pidevalt. Hetkel on Apple jõudud nii kaugele, et peaaegu iga aasta on tulemas uue generatsiooni iPhone ning üha rohkem ja rohkem inimesi võime näha poodides järjekorras. iPhone’i saadab sama tendents nagu ka MacBooke, kus oma konkurentidest ollakse pea kaks korda kallim, aga kui ma umbes aasta tagasi EMTs töötasin, siis iga kolmas inimene ostis endale uue põlvkonna iPhone’i. Apple’ist on saamas täiesti omaette keskkond, kus kõik IT valdkonnad on esindatud ning koostöö nende vahel toimub laitmatult. Ostes ühe Apple’i toote lõpetatakse enamjaolt kogu lahendusega. 2. märts 2011 teatas Apple, et maailmas on müüdud üle 100 000 000 ning tänu müüginumbritele ning iPhone’i kallile hinnale sai Apple’ist suurima müügituluga mobiilide tarnija maailmas, möödudes Nokiast. | Samuti ei puudu Apple Inc. toodete valikust ka korralik nutitelefon. 29 juuni 2007 paisati turule esimene iPhone. iPhone’i arendus sai alguse 2005. aastal, kui Steve Jobs hakkas koos Apple’i inseneridega uurima puutetundliku ekraaniga seadmeid. Esialgselt oli inseneride põhirõhk suunatud esimese Apple’i tahvelarvuti arendamisele, kuid Jobs suunas tööjõu arendama just nutitelefoni. Esimese iPhone arengusse andis ülisuure panuse ka USA üks suurimaid sideteenuse pakkujaid AT&T. Hea on näha, et Apple pole oma esialgsest edust tingituna loorberitele puhkama jäänud ning edasiarendusi tehakse pidevalt. Hetkel on Apple jõudud nii kaugele, et peaaegu iga aasta on tulemas uue generatsiooni iPhone ning üha rohkem ja rohkem inimesi võime näha poodides järjekorras. iPhone’i saadab sama tendents nagu ka MacBooke, kus oma konkurentidest ollakse pea kaks korda kallim, aga kui ma umbes aasta tagasi EMTs töötasin, siis iga kolmas inimene ostis endale uue põlvkonna iPhone’i. Apple’ist on saamas täiesti omaette keskkond, kus kõik IT valdkonnad on esindatud ning koostöö nende vahel toimub laitmatult. Ostes ühe Apple’i toote lõpetatakse enamjaolt kogu lahendusega. 2. märts 2011 teatas Apple, et maailmas on müüdud üle 100 000 000 ning tänu müüginumbritele ning iPhone’i kallile hinnale sai Apple’ist suurima müügituluga mobiilide tarnija maailmas, möödudes Nokiast. | ||
Kuigi Apple’i esimene tahvelarvuti oli MessagePad 100, mida tutvustati esimest korda 1993. aastal, võib siiski esimeseks tõeliseks müügihitiks nimetada iPad-i, millega tuldi turule 2010 aprill. Juba esimese 80 päevaga müüdi üle 3 000 000 iPadi ning 2010 lõpuks suurenes see number 14,8 miljoni seadmeni ning 75% tahvelarvutite turust kuulus Apple’ile. iPadi edu peitub tema universaalsuses ning firmad, reporterid, tervishoiu asutused on asendanud oma arvutipargi just iPadidega. iPadi idee tuli Jobsile sellest, et kuna arvuti võttis palju ruumi ning seda polnud nii käepärane kaasas kanda, otsustas ta klaviatuuri ära kaotada. Kuna Apple’il oli parasjagu käsil nutitelefoni arendamine, siis Jobs vaatas iPadi prototüübile peale ning tuli mõttele sellest hoopis telefon välja aretada. Sellega jäi iPadi arendamine mõneks ajaks paigale. Selleks ajaks kui iPad2 11. Märtsil 2011 müügile toodi, oli iPadi omanikke juba üle 15 miljoni ning 2011 lõpuks on Apple võtnud eesmärgiks omada 83% tahvelarvutite turuosast. | Kuigi Apple’i esimene tahvelarvuti oli MessagePad 100, mida tutvustati esimest korda 1993. aastal, võib siiski esimeseks tõeliseks müügihitiks nimetada iPad-i, millega tuldi turule 2010 aprill. Juba esimese 80 päevaga müüdi üle 3 000 000 iPadi ning 2010 lõpuks suurenes see number 14,8 miljoni seadmeni ning 75% tahvelarvutite turust kuulus Apple’ile. iPadi edu peitub tema universaalsuses ning firmad, reporterid, tervishoiu asutused on asendanud oma arvutipargi just iPadidega. iPadi idee tuli Jobsile sellest, et kuna arvuti võttis palju ruumi ning seda polnud nii käepärane kaasas kanda, otsustas ta klaviatuuri ära kaotada. Kuna Apple’il oli parasjagu käsil nutitelefoni arendamine, siis Jobs vaatas iPadi prototüübile peale ning tuli mõttele sellest hoopis telefon välja aretada. Sellega jäi iPadi arendamine mõneks ajaks paigale. Selleks ajaks kui iPad2 11. Märtsil 2011 müügile toodi, oli iPadi omanikke juba üle 15 miljoni ning 2011 lõpuks on Apple võtnud eesmärgiks omada 83% tahvelarvutite turuosast. | ||
Steve Jobs on mees, kes on loonud täiesti hämmastava ja armastatuima IT seadmete perekonna, mille kõik osad töötavad sünkroonis üksteisega. Nad toimivad samamoodi, nad näevad sarnased välja ning see ongi Apple’i fenomen. Kui üks seade on juba tuttav ning käepärane, mida on lihtne kasutada, siis miks mitte hankida sinna juurde ka seadmet, mis töötavad samamoodi, aga on erineva funktsiooniga, aga samas rahuldavad inimeste igapäevaseid vajadusi. Jobs on samm-sammult loonud mugava keskkonna mugavatele 21. sajandi inimestele. Nagu ma enne juba mainisin – Steve Jobs oli visionäär ja geenius, kes nägi IT ning inimeste arengut ning olemust ette ning tegutses vastavalt. | Steve Jobs on mees, kes on loonud täiesti hämmastava ja armastatuima IT seadmete perekonna, mille kõik osad töötavad sünkroonis üksteisega. Nad toimivad samamoodi, nad näevad sarnased välja ning see ongi Apple’i fenomen. Kui üks seade on juba tuttav ning käepärane, mida on lihtne kasutada, siis miks mitte hankida sinna juurde ka seadmet, mis töötavad samamoodi, aga on erineva funktsiooniga, aga samas rahuldavad inimeste igapäevaseid vajadusi. Jobs on samm-sammult loonud mugava keskkonna mugavatele 21. sajandi inimestele. Nagu ma enne juba mainisin – Steve Jobs oli visionäär ja geenius, kes nägi IT ning inimeste arengut ning olemust ette ning tegutses vastavalt. | ||
[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]] | [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]] | ||
Revision as of 11:27, 11 October 2011
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Miko Kallas
Esitamise kuupäev: 11 okt. 2011
Essee
Steven Paul Jobs
Steven Paul Jobs oli mees, kes muutis maailma. Kuigi Jobs lahkus meie seast nädalapäevad tagasi, jääb tema nimi igaveseks „Boldis“ IT ajalukku. Steve Jobs oli visionäär ja geenius, kes elas kogu aeg oma ajast ees. Jobs oli mees, kes nägi millised arvutid 5-10 aasta pärast välja näevad ning tõi oma leiutistega tuleviku meile kogu aeg lähemale.
Jobs alustas oma teekonda maailma mõjuvõimsamate inimeste hulka nagu iga keskmine leiutaja – esimese valmis lahenduseni jõuti garaažis. 1. aprill 1976 lõi Jobs oma sõprade Steve Wozniaki ja Ronald Wayne’iga firma Apple Computer Company (nüüd Apple Inc.), et paisata müüki nende esimene leiutis Apple I, mille pani kokku Wozniak. Apple I oli tavaline emaplaat ilma klaviatuuri, monitori ja kastita. Tõsiseltvõetavaks muutus Apple 1977 aastal, kui firma tuli välja Apple II-ga. Sellel oli juba värviline pilt ning avatud arhitektuur, millega eristus oma peamistest konkurentidest TRS-80st ja Commodore PETist. Tänu sellele valiti Apple II ka selle aja ärimaailma kuuma arvutustabeli VisiCalc platvormiks. VisiCalc avas Apple’i jaoks tee ärimaailma ning andis ka inimestele lisa põhjuse soetada endale Apple II, sest see ühildus kontoriga.
Oma ülima populaarsuse ja näo, millega Apple inimeste südametesse jälje on jätnud sai alguse 2001, kui turule tuldi iPodiga. Aasta-aastalt on iPod arenenud ning juurde on tulnud erineva kuju ja lahendusega omanäolisi digitaalseid muusikamängijaid. 2010 aasta detsembri seisuga oli maailmas müüdud ulmelised 297 miljonit iPodi ning iga päevaga see arv aina kasvab. iPodi seeria sai oma alguse sellest, kui firma otsustas hakata tuure kogunud personaalsete digiseadmete turule tarkvara tootma. Kuna digi- ja videokaamerate turg oli suurepäraseid seadmeid täis ning konkurents ülimalt tihe, aga olemasolevad digitaalsed muusikamängijad olid suured ja kohmakad või väiksed ja kasutud, siis otsustati see turg endale haarata. Kuna ma olen sportlane, siis minu jaoks kõige olulisem iPodiga seotud uudis jõudis üldsuseni 2009. aastal, kui Apple hakkas koostööd tegema Nike’iga ning hakati pakkuma sellist arendust nagu Nike+iPod. See arendus aitab sünkida jooksjatel treeningandmeid iTunesi või nike+ internetilehele. Minu jaoks tähendas see seda, et treeningpäevik kolis ümber internetti ning nende analüüsimine ning arhiveerimine käib automaatselt. Aitäh Apple’ile eesotsas Jobsiga!
Rüperaalide turul sai Apple’i jaoks „päikeseks“ 2005 aasta, kui hakati koostööd tegema Inteliga ning selle tulemuseks tuldi 2006 aasta 10. jaanuaril välja MacBook Pro-ga, millel oli Inteli mikroprotsessor. 7. augustiks 2006 olid juba kõik Macid Inteli protsessoritega ning Power Mac, iBook ja PowerBook saadeti „pensionile“. Põhjus, miks PowerPC Inteliga asendati oli see, et Steve Jobs polnud rahul IBMi arendusega PowerPC juures ning Jobs uskus Inteli võimetesse kordades rohkem ning tundis, et Intel suudab Apple’i visiooni paremini ellu viia. Oma põrutuskindla korpuse, väga käepärase, kerge ja õhukese arvutiga on Apple iga päeva aina rohkem kanda kinnitamas sülearvutite maailmas. Kõige hämmastavam on see, et olemasolevate hindade juures, kui samaväärse arvuti saaks osta peaaegu kaks korda odavama, eelistavad inimesed juba Apple’it. MacBookist on saanud nišitoode nii noortele kui ka vanematele. Kuigi Mac-ide turuosa on maailmas hetkel 11-12% on nende levimine olnud väga kiire ning Maci kvaliteet vääramatu. Tänavapildis on peaaegu igal viiendal inimesel MacBook ning see on tõsine tormihoiatus kõikidele konkurentidele.
Samuti ei puudu Apple Inc. toodete valikust ka korralik nutitelefon. 29 juuni 2007 paisati turule esimene iPhone. iPhone’i arendus sai alguse 2005. aastal, kui Steve Jobs hakkas koos Apple’i inseneridega uurima puutetundliku ekraaniga seadmeid. Esialgselt oli inseneride põhirõhk suunatud esimese Apple’i tahvelarvuti arendamisele, kuid Jobs suunas tööjõu arendama just nutitelefoni. Esimese iPhone arengusse andis ülisuure panuse ka USA üks suurimaid sideteenuse pakkujaid AT&T. Hea on näha, et Apple pole oma esialgsest edust tingituna loorberitele puhkama jäänud ning edasiarendusi tehakse pidevalt. Hetkel on Apple jõudud nii kaugele, et peaaegu iga aasta on tulemas uue generatsiooni iPhone ning üha rohkem ja rohkem inimesi võime näha poodides järjekorras. iPhone’i saadab sama tendents nagu ka MacBooke, kus oma konkurentidest ollakse pea kaks korda kallim, aga kui ma umbes aasta tagasi EMTs töötasin, siis iga kolmas inimene ostis endale uue põlvkonna iPhone’i. Apple’ist on saamas täiesti omaette keskkond, kus kõik IT valdkonnad on esindatud ning koostöö nende vahel toimub laitmatult. Ostes ühe Apple’i toote lõpetatakse enamjaolt kogu lahendusega. 2. märts 2011 teatas Apple, et maailmas on müüdud üle 100 000 000 ning tänu müüginumbritele ning iPhone’i kallile hinnale sai Apple’ist suurima müügituluga mobiilide tarnija maailmas, möödudes Nokiast.
Kuigi Apple’i esimene tahvelarvuti oli MessagePad 100, mida tutvustati esimest korda 1993. aastal, võib siiski esimeseks tõeliseks müügihitiks nimetada iPad-i, millega tuldi turule 2010 aprill. Juba esimese 80 päevaga müüdi üle 3 000 000 iPadi ning 2010 lõpuks suurenes see number 14,8 miljoni seadmeni ning 75% tahvelarvutite turust kuulus Apple’ile. iPadi edu peitub tema universaalsuses ning firmad, reporterid, tervishoiu asutused on asendanud oma arvutipargi just iPadidega. iPadi idee tuli Jobsile sellest, et kuna arvuti võttis palju ruumi ning seda polnud nii käepärane kaasas kanda, otsustas ta klaviatuuri ära kaotada. Kuna Apple’il oli parasjagu käsil nutitelefoni arendamine, siis Jobs vaatas iPadi prototüübile peale ning tuli mõttele sellest hoopis telefon välja aretada. Sellega jäi iPadi arendamine mõneks ajaks paigale. Selleks ajaks kui iPad2 11. Märtsil 2011 müügile toodi, oli iPadi omanikke juba üle 15 miljoni ning 2011 lõpuks on Apple võtnud eesmärgiks omada 83% tahvelarvutite turuosast.
Steve Jobs on mees, kes on loonud täiesti hämmastava ja armastatuima IT seadmete perekonna, mille kõik osad töötavad sünkroonis üksteisega. Nad toimivad samamoodi, nad näevad sarnased välja ning see ongi Apple’i fenomen. Kui üks seade on juba tuttav ning käepärane, mida on lihtne kasutada, siis miks mitte hankida sinna juurde ka seadmet, mis töötavad samamoodi, aga on erineva funktsiooniga, aga samas rahuldavad inimeste igapäevaseid vajadusi. Jobs on samm-sammult loonud mugava keskkonna mugavatele 21. sajandi inimestele. Nagu ma enne juba mainisin – Steve Jobs oli visionäär ja geenius, kes nägi IT ning inimeste arengut ning olemust ette ning tegutses vastavalt.
