User:Saus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Nimi: Sten Aus

Esitamise kuupäev: 17.10.2011

Essee

Loengutes esinenud inimesed andsid väga hea ülevaate oma valdkondadest. Käsitleti nii serveripargi arhitektuuri alustalasid kui ka suisa oma firma loomise eeldusi. Ja loomulikult ka seda, mis sinna vahele jäi. Iga päevaga saab üha rohkem selgemaks, et IT on igal pool ja kindlasti avardub maailmapilt ka sellega, et saadadakse teadmisi valdkondadest, kus varem on IT mõju vähetähtsaks peetud.

Esimene loeng, „European Digital Single Market“, jättis väga positiivse emotsiooni. Mulle meeldis hr. L. Viik´i teemavalik, kuna see on vägagi aktuaalne ja perspektiivikas. Inimestel on tänapäeval maailmas väga lihtne reisida. Samuti saab väga kergesti saata kaupu ühest riigist teise, pakkuda teenuseid ja raha (ehk siis kapitali) paigutamine teise riiki pole ammu enam mingi raketiteadus. Isegi minul on Venemaa-aktsiatesse raha paigutatud. Olen selle eest hoolitsemise usaldanud panga hoolde, kuid siiski. Sugugi nii lihtne pole aga informatsiooni liikumine. Näiteks võib tuua samu, mida Viik oma loengus – roaming-teenus või DVD regioonid. Mingis mõttes inimesed võtavad endaga selle info kaasa, mida nad on näinud ja teavad, kuid selle kasutamisel on siiski mingid piirangud.

Teises loengus ma kohapeal kahjuks ei viibinud isiklikel põhjustel, millest eelnevalt teavitasin ka õppejõude ning kasutasin loengu vaatamiseks videosalvestust. „Ideest teostuseni“ loengus käsitleti neid teemasid, kus ma oleksin osanud väga palju kaasa rääkida. Nimelt asutasin möödunud aasta lõpul osaühingu ja olen selle juhatuse liige. Mulle meeldis Mart Mangus’e loengus kasutatud aktiivõppe meetod (ajurünnak), kus auditoorium pannakse olukorda, milles tuleb peale kuulamise ja kirjutamise ka kaasa mõelda ja üksteisega arutleda. Ideede vallas oli küll väga palju niisama huupi pakkumisi, kuid nagu näha, siis sai päris palju asjalikke ideid ja ei saa välistada, et ühel päeval mõni nendest ellu ärkab. (ID-kaardi kasutamine koondkaardina on igatahes töös, minu teada.) Väga efektiivne oli kindlasti panna tudengid kaasa tegema SWOT-analüüsi. Mõni ei pruugi kunagi sellega kokku puutuda, aga vähemalt kui kuskil räägitakse, siis teab mis akronüümi taga peidus on.

Kolmas loeng, Margus Ernits’a läbiviimisel jõudis minuni samuti läbi videoloengu. Mis mulle tema ettekande puhul meeldis oli see, et ta oli rohkem „koolis“ kui teised olid „tööl“. Küllap ikka sellepärast, et ta ise ITK õppejõud on. :) Pisut motivatsioonisüsti, et tuleb ise töötada ja tegeleda selle ainega lisaks loengutele (olgu selleks siis programmeerimine vm). Paraku jäi ka meie oma õppejõu puhul puudu auditooriumi küsimuste ja vastuste kordamisest – need läksid lihtsalt kaduma osa õpilaste jaoks.

Neljas loeng, NetGroup-ist hr. Mõttus ja Feldmann. Põhirõhk oli serveriarihtektuuril ja „tulevikumuusikal“ – pilvel – kes seda kasutab, kus, kunas ja miks. Mina isiklikult seda väga ei poolda. Mulle meeldib, kui failid on minu arvutis, ma teen nendest vajalikel hulgal koopiaid kuhu ma soovin ning nad on alati minuga, ma ei pea muretsema kas mul on internetiühendus ja kui hea see antud ajahetkel on. Aga loomulikult üldkasutatavate failide seisukohalt on pilv vägagi tervitatav „nähtus“.

„Kas sellist ITd me tahtsimegi?“ küsis hr Leinfeld viiendas loengus. Tema ettekanne ja loeng jäi kõige rohkem ja paremini meelde, sest et loengu ülesehitus oli totaalselt erinev teistest. Olin tema ettekandest ja esitlusest väga lummatud ja seepärast on mul märkmetes ainult mõned sõnad. Sellist auditooriumi kaasamist ma polnud veel kohanud. Ta pani meid kõiki kaasa kirjutama ja mõtlema ning pärast tuli selle juurde tagasi, lõpetades selle teema, millega loengus alustasime. Lihtsalt suurepärane, kui lektor suudab loengu lõpus olulise üle korrata ja teatud otsad kokku sõlmida.

Anto Veldre´ga olen mina ühe korra varem kohtunud. Eelmisel korral rääkis ta küberturvalisusest, kuid seekordne loeng oli internetiturvalisuse üldisem tutvustus, minu arvates. Hr. Veldre tõi ainukesena välja isikuomadused, mida on inimesel vaja, et töötada selles valdkonnas efektiivselt. Arvutitõrje ikalduste rühmas töötamine on kindlasti väga pingeline ja närvesööv, kuid loomulikult väga vajalik – politsei ei jõua ju kõigi üksikute juhtumitega tegeleda.

Viimane loeng pakkus sisulises mõttes minule vähe. Kalle Tammemäe, endine IT Kolledži rektor ja praegune TTÜ õppeprorektor esines küll atraktiivselt ning tema teema „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ oli huvitav, kuid teiste õpetamise valdkond üldises mõttes pole minu jaoks nii sütitav. Lisaks ei tekkinud tal auditooriumiga sellist sidet, mis oleks kuulajaskonda väga kaasa tõmbanud. Huumorit mõistsid muidugi kõik, kuid küsimuste voor jäi täiesti ära. Ma arvan, et kooli, kogukonda ning tudengielu tutvustav loeng (Tehnopol ja TTÜ ning muud võimalused Campuses) oleks võinud jääda kursuse algusesse, sest et see oleks aidanud elu-oluga kiiremini kohaneda. Aga võib-olla oligi taotluslik, et õpilased ise orienteeruksid ning teeksid tutvust lisaks baaridele ja klubidele ka muu (õpi) keskkonnaga. Leinfeld´i ning Veldre loengutest tõstaksin esile ühe aspekti, mis väga hästi oli neil mõlemal välja toodud. Mõlemad väitsid, et ühiskond on ennast tehnoloogiast (liiga) sõltuvaks teinud. Selle arvamuseni jõudis ka auditoorium üksmeelselt. Näiteks toodi, et kui kuskil kukub server maha, siis on „kriis“. Teine sarnasus nendes kahes loengus oli laste turvalisusega seotud – lapsed leiavad tahes-tahtmata õige mängu üles, sest et nad mäletavad, et kusagil olid mingid „rohelised konnad“ ja nendele vajutades jõudsid nad õigesse kohta. Nii ongi üles ehitatud reklaamid (ja ka rünnakud) nõrgemate vastu.

Mis mulle selle eriala loengute korralduse juures ei meeldinud oli see, et külalislektorid (ja ka ITK enda õppejõud M. Ernits) unustasid vahepeal ära, et auditooriumist tulevat küsimust ning vastust tuleks korrata mikrofoni või siis pikema jutu puhul anda inimesele käsimikrofon. Vastaja lähedal olevad inimesed ja lektor ise kuulsid, sest et heli liikus otse tema suunas, kuid kõneleja kõrval või selja taga istuvad inimesed jäid täielikku infosulgu. Lisaks vaatasin 2 loengut video vahendusel ning siis oli veel raskem tekstist aru saada, kuna mikrofoni jõudis ainult pehme mõmin – sain aru, et keegi kusagil rääkis midagi. Mingil moel üritati seda parandada, kuid vahepeal unustati ikkagi ära, ometigi olid meie õppejõud kohal ja oleksid võinud modereerimise vahepeal üle võtta.

Lõpetuseks võib öelda, et kõik pakutud loengud täitsid kindlasti püstitatud eesmärgid. Kuulaja enda teha, millise info ta kuuldust vastu võtab ning mida ta selle teadmisega peale hakkab. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine on oluline iga uue üliõpilase jaoks siin koolis (nagu ka mujal koolides). Selle aine raames toimuvatest loengutest on patt puududa – kogemus näitab!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised?

Uksekaardi kaotamisel on kolm võimalust:

1. Kas äkki leiad kaardi üles? Tuleta meelde, kus sa eile käisid, mis tegid, kellega olid, kus viimati kasutasid jne. Kui see ei õnnestu, siis...

2. Kas oli SEB pangakaart?

3. Või tavaline ISIC (tellitud www.minukool.ee portaalist)?

Kui SEB pangakaart, siis tuleks esmajoones võtta ühendust pangaga, et kaart suletaks. Järgmisena tuleks teatada õppeosakonda, et see kaart süsteemist maha võetaks. Juhul, kui keegi üritab sellega siseneda, siis tal see ei õnnestu. Samamoodi ei jää sa oma rahast ilma. Suure tõenäosusega. Sest et PIN on ju meil kõigil neli tärni! :)

Järgmiseks tuleks iseendaga kokku leppida, et kas on soov uut kaarti tellida. Kui SEB on igapäevapank, siis suure tõenäosusega küll. Kui tavaline ISIC, siis tasub mõelda, et kas kohe on mõtet hetkel kehtiva Eesti Üliõpilasliidu hinnakirja järgi 6,5€ maksta asenduskaardi eest. Ehk saab selle eest osta kuu lõpuni toitu või nädalavahetusel koju sõita? Ja siis tellid kaardi uuel kuul...

Igatahes - www.minukool.ee on see portaal, kus saab teha avalduse asenduskaardi tellimiseks. Muidugi, kui kohe uus kaart tellida, siis kaotab vana kaart automaatselt kehtivuse. Õppeosakonnaga tasuks siiski ühendust võtta.

Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Võtan ühendust õppetehnikuga. Juhul, kui mul on kapp kellegagi kahasse, siis võtan temaga ühendust, teatan teda sellest. Eeldatavasti palun tal sealt igaksjuhuks eemaldada asjad (või siis vähemalt mingid tähtsad, mis kadumist "kardavad"), kuni asi lahenduse leiab.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Peab arvestama sellega, et õppejõud võib anda piiratud mahus iseseisvat tööd. Kordusarvestuele registreerimine käib õppeosakonnas ja seda on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Registreerida saab ka eMaili teel, lisades digitaalselt allkirjastatud avalduse ja maksekorralduse (REV tudeng). Registreerimine lõppeb 2 tööpäeva enne korduseksami aega ja on kooskõlas õppeosakonna lahtioleku aegadega. Ühes õppeaines on võimalik kolm sooritust (st kaks kordussooritust). Kordusarvestus on RE kohal õppurile tasuta. Hetkel on REV kohal õppijale kordussooritus maksustatud 13 eurose tasuga.