User:Lmironov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liis Mironova

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2011. a.

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse eesmärgiks, nagu nimigi ütleb, on esmakursuslaste kurssiviimine Eesti Infotehnoloogia Kolledži akadeemilise struktuuriga, õppekavade ja -suundadega, hindamissüsteemiga, õppematerjali kasutamisega ja õppimisvõimalustega, mis avanevad pärast Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetamist. Eelpool nimetatud teadmiste omandamisele aitavad kaasa esindajavad erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ja -sektoritest. Loengud annavad selgema ettekujutuse tulevasest tööst, motiveerivad õpinguid, avardavad maailmapilti ja näitavad, missugune on IT koht kaasaja- ja tulevikuühiskonnas.

Esimese loengu teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejateks Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng andis väga hea ülevaate Eesti Infotehnoloogia Kolledži olemusest ja õppekorraldusest. Esmakursuslastel on alguses tihtipeale üsna keeruline kõige uuega kohaneda ja seetõttu oli see tagasivaadatuna kindlasti suureks abiks minu edaspidises tegevuses. Kõrvu jäid: Robootika klubi, Cisco, mobiiliarendus, programmeerimisvõistlused – kust saaks kuldaväärt kogemusi tulevikuks; mitmed stipendiumid, mida on eduka õppimise korral võimalik taotleda ja mis on kindlasti mingil määral motivatsiooniks. Saadud informatsioon tervikuna oli küllaltki kokkuvõtlik ja mulle meeldis, et peale selle, et tutvustati üksikasjalikult kõike, mis meid lähinädalatel ees ootas, esitleti veel ka erinevaid aspekte, millega tulevikus tõenäoliselt arvestama ja kokku puutuma peame.

Teise loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ ning esinejaks oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Linnar Viik. Oma esitlust alustas Linnar innovatsiooni erinevate olemuste kirjeldamisega, mida oli tõeliselt huvitav kuulata, sest see pani kohe teistmoodi mõtlema ja avardas silmaringi. Mainiksin veel kohe ära, et see loeng oli kõigist 8-st kindlasti minu vaieldamatu lemmik. Meeldiv oli kuulata erinevate teemade käsitlust just maailma mastaabis mitte ainult Eestile tuginedes. Meelde jäid ka ekslikud arvamused innovatsioonist ja tegelikkus. Näiteks see, et indiviidid mõtlevad tihtipeale, et uuendused on suurettevõtete pärusmaa ja väikefirmad ning üleüldse tavainimesed pole võimelised midagi seesugust välja mõtlema; innovatsioon peab olema ilmtingimata pärit kõrgtehnoloogia valdkonnast, kuigi tegelikult võiks teha varem proovitud tooteid uue tehnoloogiaga või lihtsalt kuidagi teistmoodi. Loengu omapära seisnes kindlasti äärmiselt huvitavates näidetes: mobiilside; Volvo reklaamitrikk; Apple'i edulugu; Swedbank'i (Hansapanga) putka; pliiatsite näited; inkrementaalne mõju; tahvel, millele saab sõrmega kirjutada; magnetiga käsn; jalgrattaga sõitmise õppimine, sõjavägi, suitsuruum, IKEA).

Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“ ja esinejaks oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Mart Mangus. Ta alustas enesekirjeldusega ja rääkis üsna avameelselt ettevõtetest, millega ta on tegelenud. Positiivse mulje jättis see, et ta rääkis julgelt oma ebaõnnestumistest ja erinevatest probleemidest, millega tal on tulnud kokku puutuda. Lisaks tõlgendas ta lahti nii mitmedki majanduses kasutusel olevad mõisted (FIE, osaühing, täisühing, erinevad maksud). Kuna olen ise gümnaaiumis tegelenud õpilasfirmaga ja selle raames käinud paljudel ettevõtlusega seotud konverentsidel, siis ma enda jaoks väga palju uut ei avastanud. Kõige huvitavam tema loengus oli kindlasti grupitöö ja selle käigus tehtud SWOT analüüs (ettevõtte tugevuste analüüsimine, millest kasvavad välja võimalused; nõrkuste analüüsimine, millest hiljem tulenevad ohud), mida ma varem ei olnud teinud. Arvan, et inimene õpib läbi praktilise tegevuse kõige kiiremini ja efektiivsemalt.

Neljanda loengu teemaks oli „Robootikast IT Kolledžis“ ja esinejaks Margus Ernits. Eelpool mainitud tõde – kõige rohkem õpib ise tegutsedes, kehtib ka robootika puhul, kuna püstitakse probleem ja seeläbi tekib vajadus teooria järele ning hiljem õpitakse vajaminevat teooriat. Praegune reaalainete õppimine koolides toimub aga vastupidi ja tuleviku perspektiivis ei ole see piisavalt tõhus. Gümnaasiumites õpetatakse alguses teooriat, tehakse selgeks standardülesanded ja seeläbi osatakse etteantud harjutusi lahendada, kuid kitsaskoht seisneb selles, et tegelikkuses ei osata lahendada reaalseid, lihtsaid, igapäevaeluga seotud ülesandeid. Loengus oli huvitav kuulata ka erinevatest ideedest, mida tudengid on tahtud robotite näol realiseerida (Trum & Cat, tõlkiv luup), Robotex võistlusest (kus Eesti Infotehnoloogia Kolledžil on suurepäraselt läinud) ja sellest kui ettearvamatutest kohtadest võib tänapäeval leida arvuteid (SIM-kaart, pangakaart, tv, külmkapp jne). Kuulsin ka esmakordselt RoboCode'ist (platvorm, kus saab programeerimises võistelda ja selle kaudu õppida Javat), mida tulevikus tahaksin ise samuti ära proovida.

Viienda loengu teemaks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Group'ist. Net Group on Eesti üks suuremaid ja tuntumaid IT taristu teenuste ettevõtteid, kus on 80 töötajat. Alguses kirjeldas Toomas firma olemust ja tegevusvaldkondi: IT taristu teenuseid ja lahendusi, ärianalüüsi ja raporteerimise lahendusi, dokumendihaldust, arvehaldust ja digitaliseerimist, registrite ja infosüsteemide arendamist ning infosüsteemide integreerimist. Net Group'i asutaja Jaan andis detailse kirjelduse serverikeskuse arhitektuurist, privaatpilvest, võrgust, virtualiseerimisest ja automatiseerimisest. Teemasid käsitledes lähtuti võimalikest probleemidest, uutest lahendustest, tehnoloogiatest ja tulevikusuundumustest. Tegemist oli tõeliste asjatundjatega ja kuna ma pole selles valdkonnas piisavalt kompetentne, muutus informatsioon vahepeal natuke raskesti mõistetavaks, kuid sellele vaatamata ei kadunud huvi teema vastu. Meelde jäi ka see, et tulevikus töötades on väga oluline elukestev õpe ja erinevate valdkondade tundmine.

Kuuenda loengu teemaks oli „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ ja esinejaks Agu Leinfeld (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest), kes rääkis tehnoloogilise arengu mõjust kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosidest, ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest ja inimestest IT kogukonna teenistuses. Käsitletud teemad muutsid minu senist mõttemaailma ja avardasid silmaringi just seetõttu, et esineja suutis oluliselt IT mõistet laiendada. IT on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi inimkonda palju rohkem kui esmapilgul tundub. Indiviidid töötavad järjest rohkem ja puhkuse osakaal väheneb. Me sõltume üha enam tehnoloogilistest lahendustest ja info parema liikumise tõttu kasvavad järjest ka ootused. Praegu oletatakse, et tulevikus suureneb mobiilsus, energiakulu väheneb, seadmete kättesaadavus paraneb, kommunikatsioon läheb odavamaks ja küberkuritegevus suureneb.

Seitsmenda loengu teemaks oli „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“ ja esinejaks oli Anto Veldre. Teema käsitlus oli üsna lai ja koosnes põhiliselt igasugustest näidetest täiesti erinevatest elu valdkondadest. Põhjalikumalt räägiti arvutiviiruste olemusest ja tööpõhimõtetest, spam'ist, rünnakutest suurtele firmadele ja identiteedi vargusest ning sellega kauplemisest. Nagu eelnevad esinejad mitmeid kordi mainisid, rääkis ka Anto elukestva õppe olulisusest. Äärmiselt omapärane oli ka jutt tema kui IT inimese mõttemaailmast, mille põhisõnumiks oli see, et alati tuleb mõelda oma tegevuse tagajärgedele. Veel sain põgusa ülevaate sellest, missugune peaks olema CERT/CSIRT meeskonna liige või üldse IT inimene ja mõistsin taaskord, et kõige rohkem hinnatakse juba eelnevalt olemasolevaid oskusi ja kordaminekuid.

Kaheksanda loengu teemaks oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli Kalle Tammemäe. Esmalt andis Kalle ülevaate kogu Tallinna Tehnikaülikooli campus'est ja tutvustas erinevaid üliõpilastele mõeldud vabaaja veetmise võimalusi. Sain teada ka seda, et Eesti Infotehnoloogia Kolledži kõrvale hakatakse ehitama uut IT hoonet – IT Akadeemiat. Seejärel räägiti kõrgharidusest ja võrreldi nii Eesti kui ka Soome ülikoole. Põhiideeks oli see, et kõrgharidusasutuste arv on nii Eestis kui ka Soomes viimastel aastatel pidevalt vähenenud ja ilmselt väheneb tulevikus veelgi. Tutvustati ka võimalusi, kuidas olla kursis huvitavate teadustöödega IEEE (Institute of Electrical and Electronic Engineers), ACM (Association for Computing Machinery) ja ETIS (Eesti Teadusinfosüsteem) kaudu. Üldiselt oli see loeng suhteliselt informatiivne ja faktiderohke.

Kokkuvõttes arvan, et loengud täitsid täielikult oma eesmärki. Esinejad erinevatest ettevõtetest rääkisid detailselt oma tööst ja andsid hea ettekujutuse, mis meid kui tulevasi spetsialiste tõenäoliselt ees ootab ja milleks me valmis peaksime olema. Enamusel õnnestus ärgitada tudengeid ka teistmoodi mõtlema ja oma senist silmaringi avardama. Sain teada tohutult palju uusi ja huvitavaid näiteid, mis olid suureks abiks teemade mõistmisel. Iga esineja oli omamoodi põnev ja seega nad kõik täiendasid teataval määral üksteist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

Arvestuse ning kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Edasi tuleb rääkida õppejõuga, registreerida end järelarvestusele ja riigieelarvevälisel õppekohal õppides maksta rektori käskkirjaga kehtestatud tasu.

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.

Kokku tuleb leppida vastava aine õppejõuga.

Registreerimine toimub õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud rektori käskkirjaga kehtestatud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus:

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.

Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):

a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlemisel tasutakse rektori käskkirjaga kehtestatud teenuse tasumäära alusel, mis koosneb menetlustasust ja ainepunkti tasust IT Kolledži õppekava täitmisel arvestatava(te) õppeaine(te) eest.

Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit.