User:Jpeldes: Difference between revisions
| Line 6: | Line 6: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid 8 nädala jooksul iganädalased loengud, mis pidid andma meile aimu, millesse me end mässisime, kui siia kooli sisse astusime, milline tulevik meid ees ootab, millised on IT-d puudutavad aktuaalsed probleemid ning suunad tulevikus. Erinevaid arvamusi ning nägemusi avaldati eraettevõtjate, palgatööliste kui ka riigisektoris töötavate ametnike poolt. Esmapilgul tundusid teemad minu jaoks vägagi erinevad, on võimalik tõmmata ka teatavaid parallele ning leida ühisjooned. Lisaks erialale tutvustati ka õpingukorraldust ning võimalusi edasiõppimiseks.<br> | Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid 8 nädala jooksul iganädalased loengud, mis pidid andma meile aimu, millesse me end mässisime, kui siia kooli sisse astusime, milline tulevik meid ees ootab, millised on IT-d puudutavad aktuaalsed probleemid ning suunad tulevikus. Erinevaid arvamusi ning nägemusi avaldati eraettevõtjate, palgatööliste kui ka riigisektoris töötavate ametnike poolt. Esmapilgul tundusid teemad minu jaoks vägagi erinevad, on võimalik tõmmata ka teatavaid parallele ning leida ühisjooned. Lisaks erialale tutvustati ka õpingukorraldust ning võimalusi edasiõppimiseks.<br><br> | ||
Kõige esimene loeng oli „Õppekorraldus ja sisekord“, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar ning millega anti põhjalik ülevaade Eesti Infotehnoloogia Kolledži olemusest ja õppekorraldusest. Samuti jagati soovitusi meile kui esmakursuslastele, mis on kõrghariduses uut ning varasemast teistsugust. Minule isiklikult ei tundunud, et oleks tegu osaga loengusarjast ning jättis mulje, et oli kõige esimene ja üldisem loeng, tutvustus kõrgharidusse.<br> | Kõige esimene loeng oli „Õppekorraldus ja sisekord“, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar ning millega anti põhjalik ülevaade Eesti Infotehnoloogia Kolledži olemusest ja õppekorraldusest. Samuti jagati soovitusi meile kui esmakursuslastele, mis on kõrghariduses uut ning varasemast teistsugust. Minule isiklikult ei tundunud, et oleks tegu osaga loengusarjast ning jättis mulje, et oli kõige esimene ja üldisem loeng, tutvustus kõrgharidusse.<br><br> | ||
Teine loeng, mis minu jaoks tundus alles esimene, „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“, pani paika teatavad alustalad järgnevatele loengutele. Esineja tõi välja huvitavaid ideid, mis seonduvad innovatsiooniga ning seletas lahti mis asi see üldse on ning mida paljud selle all mõtlevad. Innovatsioon, kõige lihtsamalt öeldes, on uue idee kasutusse võtmine. Kuid mitte ainult. Samas võib vana kasutamine uuel moel samuti olla innovatsioon. Paljude arvates on innovatsioon kellegi teise leiutise remodelleerimine, et see on ülikeerukas teadus ning kõrgtehnoloogia ning et sellega tegelevad ainult suured firmad. „Kuid kas ikka on?“, on see küsimus, mida Linnar Viik lootis, et meil loengu käigus tekiks. Innovatsioon on ka millegi täiesti uue loomine, kasvõi uus mõtlemismaailm (roheline, öko); see on lihtsa lahenduse loomine või resursside arukas kasutamine (m-parkimine), mitte ilmtingimata keerukas raketiteadus; innoveerijaks võib olla ka üksikisik. <br> | Teine loeng, mis minu jaoks tundus alles esimene, „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“, pani paika teatavad alustalad järgnevatele loengutele. Esineja tõi välja huvitavaid ideid, mis seonduvad innovatsiooniga ning seletas lahti mis asi see üldse on ning mida paljud selle all mõtlevad. Innovatsioon, kõige lihtsamalt öeldes, on uue idee kasutusse võtmine. Kuid mitte ainult. Samas võib vana kasutamine uuel moel samuti olla innovatsioon. Paljude arvates on innovatsioon kellegi teise leiutise remodelleerimine, et see on ülikeerukas teadus ning kõrgtehnoloogia ning et sellega tegelevad ainult suured firmad. „Kuid kas ikka on?“, on see küsimus, mida Linnar Viik lootis, et meil loengu käigus tekiks. Innovatsioon on ka millegi täiesti uue loomine, kasvõi uus mõtlemismaailm (roheline, öko); see on lihtsa lahenduse loomine või resursside arukas kasutamine (m-parkimine), mitte ilmtingimata keerukas raketiteadus; innoveerijaks võib olla ka üksikisik. <br> | ||
Samuti puudutati innovatsiooni allikate ning mõjude temaatikat. Innovatsioonini võib viia teadus – tekib idee, et võiks midagi uut või uudset luua. Selleni võib viia ka vajadus – tuleb luua uus lahendus, sest seda on vaja. Innovatsiooni mõju võib olla radikaalne – mõjutada ning isegi hävitada mõne teise toote turu – kui ka inkrementaalne ehk väikese mõjuga. <br> | Samuti puudutati innovatsiooni allikate ning mõjude temaatikat. Innovatsioonini võib viia teadus – tekib idee, et võiks midagi uut või uudset luua. Selleni võib viia ka vajadus – tuleb luua uus lahendus, sest seda on vaja. Innovatsiooni mõju võib olla radikaalne – mõjutada ning isegi hävitada mõne teise toote turu – kui ka inkrementaalne ehk väikese mõjuga. <br> | ||
Innovatsioon toob inimesteni uue. Seetõttu mängib suurt rolli keskkona ning inimeste uuenemisvõime. Uuenduste elluviimisel kaalutakse erinevadi aspekte: aega, eelarvet ning tulemust. Need kolm faktorit on omavahel tihedalt seotud. Uuenemise protsessi kuuluvad ka vead ning vigade tegemine. Esineja püstitas taaskord huvitava küsimuse: kas uuenemine ilma vigu tegemata on üldse võimalik?<br> | Innovatsioon toob inimesteni uue. Seetõttu mängib suurt rolli keskkona ning inimeste uuenemisvõime. Uuenduste elluviimisel kaalutakse erinevadi aspekte: aega, eelarvet ning tulemust. Need kolm faktorit on omavahel tihedalt seotud. Uuenemise protsessi kuuluvad ka vead ning vigade tegemine. Esineja püstitas taaskord huvitava küsimuse: kas uuenemine ilma vigu tegemata on üldse võimalik?<br><br> | ||
Järgnev loeng oli „Ideest toestuseni“, mis minu arust haakus innovatsiooniga väga suurel määral. Idee paneb maksma innovatsiooniline mõtlemine – tänapäeva maailmas ning ühiskonnas leidub palju inimesi, palju ideid ning paljud need on juba teostatud ning ei paku turule huvi. Ainus, mis ideed taaselustada võib ongi innovatsioon – uudne lähenemine vanale, vana täiustamine. Esinejaks oli Infotehnoloogia Kolledži lõpetanud Mart Mangus, kes nüüdseks on ettevõtja, kelle portfoliosse kuuluvad erinevad lahendused ning veebilehed – pant24.ee jpt. <br> | Järgnev loeng oli „Ideest toestuseni“, mis minu arust haakus innovatsiooniga väga suurel määral. Idee paneb maksma innovatsiooniline mõtlemine – tänapäeva maailmas ning ühiskonnas leidub palju inimesi, palju ideid ning paljud need on juba teostatud ning ei paku turule huvi. Ainus, mis ideed taaselustada võib ongi innovatsioon – uudne lähenemine vanale, vana täiustamine. Esinejaks oli Infotehnoloogia Kolledži lõpetanud Mart Mangus, kes nüüdseks on ettevõtja, kelle portfoliosse kuuluvad erinevad lahendused ning veebilehed – pant24.ee jpt. <br> | ||
Mart kinnistas, mida Linnar eelnevalt oli püstitanud– vigu tuleb teha ning need aitavadki jõuda innovatsioonini. Lisaks rõhutas ta, et ideest üksi on vähe. Idee teostamine võtab palju aega, energiat. Teostuse vältel ilmnevad nüansid, mida ei osatud esialgu arvestada, tekivad ettenägematud lisakulutused ning tulemused ei ilmuta end kohe. Seetõttu ongi ettevõtjal vaja ettenägelikku ning rahulikku iseloomu. Lisaks soovitas ta ka kasutada olemasolevaid lahendusi, teenuseid. Põgusalt tutvustas ta ka meile, kuidas luua firmat, mis kohustused ning maksud sellega kaasnevad, andmaks aimu, mis meid ees ootaks, kui hakata ettevõtjaks, mitte palgatööliseks. <br> | Mart kinnistas, mida Linnar eelnevalt oli püstitanud– vigu tuleb teha ning need aitavadki jõuda innovatsioonini. Lisaks rõhutas ta, et ideest üksi on vähe. Idee teostamine võtab palju aega, energiat. Teostuse vältel ilmnevad nüansid, mida ei osatud esialgu arvestada, tekivad ettenägematud lisakulutused ning tulemused ei ilmuta end kohe. Seetõttu ongi ettevõtjal vaja ettenägelikku ning rahulikku iseloomu. Lisaks soovitas ta ka kasutada olemasolevaid lahendusi, teenuseid. Põgusalt tutvustas ta ka meile, kuidas luua firmat, mis kohustused ning maksud sellega kaasnevad, andmaks aimu, mis meid ees ootaks, kui hakata ettevõtjaks, mitte palgatööliseks. <br><br> | ||
Vahelduseks on loeng Margus Ernitsa poolt, kus ta tutvustab („promob“) ITK robotiklubi ning tutvustab eriala robootika kaudu ehk tutvustab IT-d tehnoloogia-suunitlusega (raudvara vs. tarkvara). Margus rõhutab, et teooria ununeb, kuid praktika on see, mis kinnistab teadmisi. Robootika mõte on leida vaid vajaminev – robotiklubis püstitatakse probleem, mille läbi tekib vajadus teooria järele ning alles seejärel õpitakse vajaminevat teooriat. Praegune haridussüsteem kahjuks seda eriti ei poolda ning nii mõnelgi õpilasel kaob õppimishimu kuna tuubitakse vaid kuiva teooriat. Margus soovitab kasutada Web 2.0-i ehk ajaveebe, blogisid, foorumeid ning wikisid. Blogimine töö käigus aitab kogukonda ning tihti aitab ka endal paremini järeldusteni ning üldpildini jõuda. Loengu lõpuks läbiv põhimõtteks jääb: oluline on lihtsa, testitud ning töötava lahenduse loomine.<br> | Vahelduseks on loeng Margus Ernitsa poolt, kus ta tutvustab („promob“) ITK robotiklubi ning tutvustab eriala robootika kaudu ehk tutvustab IT-d tehnoloogia-suunitlusega (raudvara vs. tarkvara). Margus rõhutab, et teooria ununeb, kuid praktika on see, mis kinnistab teadmisi. Robootika mõte on leida vaid vajaminev – robotiklubis püstitatakse probleem, mille läbi tekib vajadus teooria järele ning alles seejärel õpitakse vajaminevat teooriat. Praegune haridussüsteem kahjuks seda eriti ei poolda ning nii mõnelgi õpilasel kaob õppimishimu kuna tuubitakse vaid kuiva teooriat. Margus soovitab kasutada Web 2.0-i ehk ajaveebe, blogisid, foorumeid ning wikisid. Blogimine töö käigus aitab kogukonda ning tihti aitab ka endal paremini järeldusteni ning üldpildini jõuda. Loengu lõpuks läbiv põhimõtteks jääb: oluline on lihtsa, testitud ning töötava lahenduse loomine.<br><br> | ||
Samm edasi pisiettevõtlusest on juba suurettevõtlus – järgnevaks loenguks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, esinejateks Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann, firmast Net Group. Tegemist on 80 inimesest koosneva ettevõttega, mis pakub taristu teenuseid Eestis ning ka välismaal. Loengu käigus puutusin kokku küll võõrsõnadega, kui ka eriala puudutavate lahendustega, mis minu jaoks olid täiesti uued. Meeldejääv oli uus põhimõte – tänapäeva IT vajab T-inimesi. See tähendab seda, et graafikul oleks inimese oskused kujutatud T-tähena. T-inimesed on need, kes teavad kõike aga ühte eriti hästi. Lõppude lõpuks peab kahjuks, et minu jaoks ei olnud see loeng just kõige kaasahaaravam, kuna ma ei ole server-teenuste valdkonnas piisavalt kompetentne, seega paljugi jäi arusaamatuks. Esialgu oleks nagu tegemist mõne uue ainega serverite teemadel, kuid tegelikult oli tegemist „pilve“ tutvustava loenguga. <br> | Samm edasi pisiettevõtlusest on juba suurettevõtlus – järgnevaks loenguks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, esinejateks Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann, firmast Net Group. Tegemist on 80 inimesest koosneva ettevõttega, mis pakub taristu teenuseid Eestis ning ka välismaal. Loengu käigus puutusin kokku küll võõrsõnadega, kui ka eriala puudutavate lahendustega, mis minu jaoks olid täiesti uued. Meeldejääv oli uus põhimõte – tänapäeva IT vajab T-inimesi. See tähendab seda, et graafikul oleks inimese oskused kujutatud T-tähena. T-inimesed on need, kes teavad kõike aga ühte eriti hästi. Lõppude lõpuks peab kahjuks, et minu jaoks ei olnud see loeng just kõige kaasahaaravam, kuna ma ei ole server-teenuste valdkonnas piisavalt kompetentne, seega paljugi jäi arusaamatuks. Esialgu oleks nagu tegemist mõne uue ainega serverite teemadel, kuid tegelikult oli tegemist „pilve“ tutvustava loenguga. <br><br> | ||
IT-st kõige üldisemas mõttes rääkis Agu Leinfeld Siseministeeriumi IT- ja arenduse osakonnast. Püstitatud probleemide arutlemise käigus selgus, et inimseste sõltuvus infotehnoloogilistest vahenditest on kasvanud ning me oleme vaid ühe suure elektrikatkestuse kaugusel potensiaalsest katastroofist. Juurdepääs infole on elutempot marginaalselt tõstnud. Edasiste trendide mõju on mobiilsuse ja juhtmevabaduse kasv, kommunikatsiooni odavnemine ning energiakulu vähenemine. See tähendab, et tehnoloogia tarbimise füüsilised piirangud on hääbumas. Samuti puudutati varasemate loengute teemasid, nagu näiteks vigadetegemist. Nimelt õnnestuvate IKT projektide määr on 30-40%, mis tähendab, et valdav enamus alustatud projektidest ei jõua lõpule. Agu tõi välja aga asjaolu, et kui puudub visioon ja eesmärk, siis edukas olla on väga raske. Nimelt tema arvates peab IKT teenima kogukonda – IT olgu kogukonna teenistuses ehk meie teeme nemad (tehnoloogia, IT) meist sõltuvaks, mitte ei sõltu meie nemast.<br> Lõppkokkuvõtteks jäid selle loengu läbivateks põhimõteteks, et IT eesmärk on kogukonna areng, mitte IT areng. Teiseks, eesmärk tuleb esmalt selgeks teha. Kolmandaks, tuleb toota IT rakendusi, mis rahuldavad vajadusi, mitte ei tekita vajadusi. Viimasena – oluline on oskus küsida õigeid küsimusi! | IT-st kõige üldisemas mõttes rääkis Agu Leinfeld Siseministeeriumi IT- ja arenduse osakonnast. Püstitatud probleemide arutlemise käigus selgus, et inimseste sõltuvus infotehnoloogilistest vahenditest on kasvanud ning me oleme vaid ühe suure elektrikatkestuse kaugusel potensiaalsest katastroofist. Juurdepääs infole on elutempot marginaalselt tõstnud. Edasiste trendide mõju on mobiilsuse ja juhtmevabaduse kasv, kommunikatsiooni odavnemine ning energiakulu vähenemine. See tähendab, et tehnoloogia tarbimise füüsilised piirangud on hääbumas. Samuti puudutati varasemate loengute teemasid, nagu näiteks vigadetegemist. Nimelt õnnestuvate IKT projektide määr on 30-40%, mis tähendab, et valdav enamus alustatud projektidest ei jõua lõpule. Agu tõi välja aga asjaolu, et kui puudub visioon ja eesmärk, siis edukas olla on väga raske. Nimelt tema arvates peab IKT teenima kogukonda – IT olgu kogukonna teenistuses ehk meie teeme nemad (tehnoloogia, IT) meist sõltuvaks, mitte ei sõltu meie nemast.<br> Lõppkokkuvõtteks jäid selle loengu läbivateks põhimõteteks, et IT eesmärk on kogukonna areng, mitte IT areng. Teiseks, eesmärk tuleb esmalt selgeks teha. Kolmandaks, tuleb toota IT rakendusi, mis rahuldavad vajadusi, mitte ei tekita vajadusi. Viimasena – oluline on oskus küsida õigeid küsimusi!<br><br> | ||
Eelviimase loengu, „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, viis läbi Anto Veldre ning rääkis küberturvalisusest, kuid mitte ainult. Esineja tõi välja 9 pädevust, mis võiks soovitatavalt ühel CERT meeskonnas töötaval spetsialistil olla. Need pädevused ei pea piirduma vaid viirusetõrjujatega. Üks IT spetsialist võiks olla kombinatsioon erinevatest iseloomutüüpidest – peab olema oskuslik ning rahulik suhtleja, esineja ehk müügimees, väitleja (oma seisukohti esitada ja kaitsta), maletaja (ettenägelik) jpm. | Eelviimase loengu, „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, viis läbi Anto Veldre ning rääkis küberturvalisusest, kuid mitte ainult. Esineja tõi välja 9 pädevust, mis võiks soovitatavalt ühel CERT meeskonnas töötaval spetsialistil olla. Need pädevused ei pea piirduma vaid viirusetõrjujatega. Üks IT spetsialist võiks olla kombinatsioon erinevatest iseloomutüüpidest – peab olema oskuslik ning rahulik suhtleja, esineja ehk müügimees, väitleja (oma seisukohti esitada ja kaitsta), maletaja (ettenägelik) jpm. | ||
Aine viimase loengu esitas ITK endine rektor ning praegune TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes tutvustas meile kõrghariduse süsteemi ning võimalikke valikuid edasiõppimiseks, promos TTÜ-d ning meie koolimaja ümbritsevat Campust. <br> | Aine viimase loengu esitas ITK endine rektor ning praegune TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes tutvustas meile kõrghariduse süsteemi ning võimalikke valikuid edasiõppimiseks, promos TTÜ-d ning meie koolimaja ümbritsevat Campust. <br><br> | ||
Täitmata ootused ja soovitused? Minule tundus, et loengu teemadeks olid aktuaalsed probleemid, mis seonduvad meid ees ootava erialaga. Isiklikult oleksin rohkem oodanud tutvustavaid loenguid sellest, mis meid ees ootavad. Nii mõnigi loeng kaldus juba liiga palju spetsiifikasse, mis muutis järje pidamise keerukaks (nt. Net Group’i loeng „Serverikeskuste võrguarhitektuur“). Tänu sellele, et ma ootusi ei püstitanud, siis ei olnud põhjust ka pettumiseks. Esialgu tundusid loengud väga kaootilised ning laialiloobitud, ent lõpus kokkuvõtlikult tagasi vaadates, on näha seoseid ning süsteemsust. | Täitmata ootused ja soovitused? Minule tundus, et loengu teemadeks olid aktuaalsed probleemid, mis seonduvad meid ees ootava erialaga. Isiklikult oleksin rohkem oodanud tutvustavaid loenguid sellest, mis meid ees ootavad. Nii mõnigi loeng kaldus juba liiga palju spetsiifikasse, mis muutis järje pidamise keerukaks (nt. Net Group’i loeng „Serverikeskuste võrguarhitektuur“). Tänu sellele, et ma ootusi ei püstitanud, siis ei olnud põhjust ka pettumiseks. Esialgu tundusid loengud väga kaootilised ning laialiloobitud, ent lõpus kokkuvõtlikult tagasi vaadates, on näha seoseid ning süsteemsust. | ||
Revision as of 18:53, 17 October 2011
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jaak Peldes
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2011
Essee
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames toimusid 8 nädala jooksul iganädalased loengud, mis pidid andma meile aimu, millesse me end mässisime, kui siia kooli sisse astusime, milline tulevik meid ees ootab, millised on IT-d puudutavad aktuaalsed probleemid ning suunad tulevikus. Erinevaid arvamusi ning nägemusi avaldati eraettevõtjate, palgatööliste kui ka riigisektoris töötavate ametnike poolt. Esmapilgul tundusid teemad minu jaoks vägagi erinevad, on võimalik tõmmata ka teatavaid parallele ning leida ühisjooned. Lisaks erialale tutvustati ka õpingukorraldust ning võimalusi edasiõppimiseks.
Kõige esimene loeng oli „Õppekorraldus ja sisekord“, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar ning millega anti põhjalik ülevaade Eesti Infotehnoloogia Kolledži olemusest ja õppekorraldusest. Samuti jagati soovitusi meile kui esmakursuslastele, mis on kõrghariduses uut ning varasemast teistsugust. Minule isiklikult ei tundunud, et oleks tegu osaga loengusarjast ning jättis mulje, et oli kõige esimene ja üldisem loeng, tutvustus kõrgharidusse.
Teine loeng, mis minu jaoks tundus alles esimene, „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“, pani paika teatavad alustalad järgnevatele loengutele. Esineja tõi välja huvitavaid ideid, mis seonduvad innovatsiooniga ning seletas lahti mis asi see üldse on ning mida paljud selle all mõtlevad. Innovatsioon, kõige lihtsamalt öeldes, on uue idee kasutusse võtmine. Kuid mitte ainult. Samas võib vana kasutamine uuel moel samuti olla innovatsioon. Paljude arvates on innovatsioon kellegi teise leiutise remodelleerimine, et see on ülikeerukas teadus ning kõrgtehnoloogia ning et sellega tegelevad ainult suured firmad. „Kuid kas ikka on?“, on see küsimus, mida Linnar Viik lootis, et meil loengu käigus tekiks. Innovatsioon on ka millegi täiesti uue loomine, kasvõi uus mõtlemismaailm (roheline, öko); see on lihtsa lahenduse loomine või resursside arukas kasutamine (m-parkimine), mitte ilmtingimata keerukas raketiteadus; innoveerijaks võib olla ka üksikisik.
Samuti puudutati innovatsiooni allikate ning mõjude temaatikat. Innovatsioonini võib viia teadus – tekib idee, et võiks midagi uut või uudset luua. Selleni võib viia ka vajadus – tuleb luua uus lahendus, sest seda on vaja. Innovatsiooni mõju võib olla radikaalne – mõjutada ning isegi hävitada mõne teise toote turu – kui ka inkrementaalne ehk väikese mõjuga.
Innovatsioon toob inimesteni uue. Seetõttu mängib suurt rolli keskkona ning inimeste uuenemisvõime. Uuenduste elluviimisel kaalutakse erinevadi aspekte: aega, eelarvet ning tulemust. Need kolm faktorit on omavahel tihedalt seotud. Uuenemise protsessi kuuluvad ka vead ning vigade tegemine. Esineja püstitas taaskord huvitava küsimuse: kas uuenemine ilma vigu tegemata on üldse võimalik?
Järgnev loeng oli „Ideest toestuseni“, mis minu arust haakus innovatsiooniga väga suurel määral. Idee paneb maksma innovatsiooniline mõtlemine – tänapäeva maailmas ning ühiskonnas leidub palju inimesi, palju ideid ning paljud need on juba teostatud ning ei paku turule huvi. Ainus, mis ideed taaselustada võib ongi innovatsioon – uudne lähenemine vanale, vana täiustamine. Esinejaks oli Infotehnoloogia Kolledži lõpetanud Mart Mangus, kes nüüdseks on ettevõtja, kelle portfoliosse kuuluvad erinevad lahendused ning veebilehed – pant24.ee jpt.
Mart kinnistas, mida Linnar eelnevalt oli püstitanud– vigu tuleb teha ning need aitavadki jõuda innovatsioonini. Lisaks rõhutas ta, et ideest üksi on vähe. Idee teostamine võtab palju aega, energiat. Teostuse vältel ilmnevad nüansid, mida ei osatud esialgu arvestada, tekivad ettenägematud lisakulutused ning tulemused ei ilmuta end kohe. Seetõttu ongi ettevõtjal vaja ettenägelikku ning rahulikku iseloomu. Lisaks soovitas ta ka kasutada olemasolevaid lahendusi, teenuseid. Põgusalt tutvustas ta ka meile, kuidas luua firmat, mis kohustused ning maksud sellega kaasnevad, andmaks aimu, mis meid ees ootaks, kui hakata ettevõtjaks, mitte palgatööliseks.
Vahelduseks on loeng Margus Ernitsa poolt, kus ta tutvustab („promob“) ITK robotiklubi ning tutvustab eriala robootika kaudu ehk tutvustab IT-d tehnoloogia-suunitlusega (raudvara vs. tarkvara). Margus rõhutab, et teooria ununeb, kuid praktika on see, mis kinnistab teadmisi. Robootika mõte on leida vaid vajaminev – robotiklubis püstitatakse probleem, mille läbi tekib vajadus teooria järele ning alles seejärel õpitakse vajaminevat teooriat. Praegune haridussüsteem kahjuks seda eriti ei poolda ning nii mõnelgi õpilasel kaob õppimishimu kuna tuubitakse vaid kuiva teooriat. Margus soovitab kasutada Web 2.0-i ehk ajaveebe, blogisid, foorumeid ning wikisid. Blogimine töö käigus aitab kogukonda ning tihti aitab ka endal paremini järeldusteni ning üldpildini jõuda. Loengu lõpuks läbiv põhimõtteks jääb: oluline on lihtsa, testitud ning töötava lahenduse loomine.
Samm edasi pisiettevõtlusest on juba suurettevõtlus – järgnevaks loenguks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, esinejateks Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann, firmast Net Group. Tegemist on 80 inimesest koosneva ettevõttega, mis pakub taristu teenuseid Eestis ning ka välismaal. Loengu käigus puutusin kokku küll võõrsõnadega, kui ka eriala puudutavate lahendustega, mis minu jaoks olid täiesti uued. Meeldejääv oli uus põhimõte – tänapäeva IT vajab T-inimesi. See tähendab seda, et graafikul oleks inimese oskused kujutatud T-tähena. T-inimesed on need, kes teavad kõike aga ühte eriti hästi. Lõppude lõpuks peab kahjuks, et minu jaoks ei olnud see loeng just kõige kaasahaaravam, kuna ma ei ole server-teenuste valdkonnas piisavalt kompetentne, seega paljugi jäi arusaamatuks. Esialgu oleks nagu tegemist mõne uue ainega serverite teemadel, kuid tegelikult oli tegemist „pilve“ tutvustava loenguga.
IT-st kõige üldisemas mõttes rääkis Agu Leinfeld Siseministeeriumi IT- ja arenduse osakonnast. Püstitatud probleemide arutlemise käigus selgus, et inimseste sõltuvus infotehnoloogilistest vahenditest on kasvanud ning me oleme vaid ühe suure elektrikatkestuse kaugusel potensiaalsest katastroofist. Juurdepääs infole on elutempot marginaalselt tõstnud. Edasiste trendide mõju on mobiilsuse ja juhtmevabaduse kasv, kommunikatsiooni odavnemine ning energiakulu vähenemine. See tähendab, et tehnoloogia tarbimise füüsilised piirangud on hääbumas. Samuti puudutati varasemate loengute teemasid, nagu näiteks vigadetegemist. Nimelt õnnestuvate IKT projektide määr on 30-40%, mis tähendab, et valdav enamus alustatud projektidest ei jõua lõpule. Agu tõi välja aga asjaolu, et kui puudub visioon ja eesmärk, siis edukas olla on väga raske. Nimelt tema arvates peab IKT teenima kogukonda – IT olgu kogukonna teenistuses ehk meie teeme nemad (tehnoloogia, IT) meist sõltuvaks, mitte ei sõltu meie nemast.
Lõppkokkuvõtteks jäid selle loengu läbivateks põhimõteteks, et IT eesmärk on kogukonna areng, mitte IT areng. Teiseks, eesmärk tuleb esmalt selgeks teha. Kolmandaks, tuleb toota IT rakendusi, mis rahuldavad vajadusi, mitte ei tekita vajadusi. Viimasena – oluline on oskus küsida õigeid küsimusi!
Eelviimase loengu, „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, viis läbi Anto Veldre ning rääkis küberturvalisusest, kuid mitte ainult. Esineja tõi välja 9 pädevust, mis võiks soovitatavalt ühel CERT meeskonnas töötaval spetsialistil olla. Need pädevused ei pea piirduma vaid viirusetõrjujatega. Üks IT spetsialist võiks olla kombinatsioon erinevatest iseloomutüüpidest – peab olema oskuslik ning rahulik suhtleja, esineja ehk müügimees, väitleja (oma seisukohti esitada ja kaitsta), maletaja (ettenägelik) jpm.
Aine viimase loengu esitas ITK endine rektor ning praegune TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes tutvustas meile kõrghariduse süsteemi ning võimalikke valikuid edasiõppimiseks, promos TTÜ-d ning meie koolimaja ümbritsevat Campust.
Täitmata ootused ja soovitused? Minule tundus, et loengu teemadeks olid aktuaalsed probleemid, mis seonduvad meid ees ootava erialaga. Isiklikult oleksin rohkem oodanud tutvustavaid loenguid sellest, mis meid ees ootavad. Nii mõnigi loeng kaldus juba liiga palju spetsiifikasse, mis muutis järje pidamise keerukaks (nt. Net Group’i loeng „Serverikeskuste võrguarhitektuur“). Tänu sellele, et ma ootusi ei püstitanud, siis ei olnud põhjust ka pettumiseks. Esialgu tundusid loengud väga kaootilised ning laialiloobitud, ent lõpus kokkuvõtlikult tagasi vaadates, on näha seoseid ning süsteemsust.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Arvestust on võimalik uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Selleks tuleb ühendust võtta vastava õppejõuga ning registreerida kordusarvestus õppeosakonnas. Kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Ühe õppeaine piires saab kordusarvestust sooritada kolm korda. RE koha puhul - kordusarvestus tasuta. REV koha puhul - tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga (see summa tuleb maksta hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestuse toimumise päevast).
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?
Vastus
Õppekava vahetamine ehk akadeemiline liikumine. Selleks tuleb esitada õppeosakonda kirjalik avaldus rektorile (vabas vormis). Õppekava on võimalik vahetada vabade õppekohtade olemasolul, maksimaalselt kaks korda aastas ning seda ainult enne semestri punase joone päeva, mis on märgitud akadeemilises kalendris. Õppekava vahetamine kinnitatakse (hiljemalt) nädal pärast semestri punase joone päeva.
