User:Aivanov: Difference between revisions
Created page with '==Õpingukorralduse küsimused== '''Küsimus B''' Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas to…' |
No edit summary |
||
| Line 1: | Line 1: | ||
==Essee== | |||
Algusest vaadates selle aine nime, milleks on Õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei saanud tol hetkel selline, et selline aine võib muutuda päris huvitavaks ja põnevaks. Esmapilgult tundus see rutiinse ainena, milles omandatud teadmisi õppilased unustavad kiiresti ära nagu rääkis meile Margus Ernits enda loengust robotikaklubist. Kui imelik see ka ei kõlaks, aga pärast esimest loengut, milleks minu jaoks oli Linnar Viigi loeng, muutus aine päris põnevaks, mille kõikidel loengutel tasus käia ja kuulata põnevate meeste juttu. | |||
Esimeses loengus rääkis meile Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Võib isegi öelda, et see loeng meeldis mulle kõige rohkem, sest Indrek rääkis päris huvitavalt sellest, mis innovatsioon on ja tõi näided, mis väga mulle meeldisid. Näiteks sain teada, et iga väike nn. update pole innovatsioon, vaid innovatsiooniks võib kutsuda mingit uut lahendust jms. , mis on väga kõvasti muutnud selle lahenduse valdkonna arendust ja kasutust. Samuti jäi kõvasti meelde see, et Indrek lõhkus müüti sellest, kes saab tulla välja hea innovatsiooniga. Nimelt enne seda loengut arvasin ka mina, et ennekuulmatu innovatsiooniga saavad tulla välja ainult suured firmad, kuna selleks, et teha innovatsiooni peab kulutama suurt rahakogust ja tavaline inimene sellega hakkama ei saa. Aga nüüd ma tean, et innovatsiooniga saab tulla välja ka päris tavaline inimene, lihtsalt selle jaoks peab tegema kõvasti tööd, näiteks võib tulla Swedpanga asutajad, kes alustasid enda tööd nn. väikes kontoris, kus WC oli paarisaja meetri kaugusel. Samuti sain teada seda, et innovatsioonid tekkivad tihemini valdkondades, mida inimesed sel ajal rohkem vajavad, näiteks tänapäeval rohkem osa innovatsioonidest tuleb meditsiini valdkonnast. | |||
Teises loengus esines meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Mart Mangus teemaga "Ideest teostuseni". Ta alustas päris julge enesetutvustusega ja rääkis meile tema enda katsetest ettevõtluses, millest päris paljud kukkusid läbi, aga lõpuks kogus ta päris palju kogemust ja tema ettevõted hakkasid minema ülesmäge. Mart näitas meile, kui raske on tegelikult ettevõtlusega tegeleda ja et esimesest katsest läheb hea ettevõte pihta ainult väga vähestel inimestel. Loengu lõpupool oli ka päris põnev gruppitöö, mis näitas, millised ideed ettevõtluseks on teistel tudengitel ja kui kiiresti tekkivad inimestel uusi ideid, kui mängu tuleb mingi hea motivatsioon, näiteks selle grupitööl oli motivatsiooniks aine hinne, aga reaalses elus võib selleks olla kas-või näiteks inimese enda palga suurus. | |||
Lisaks ka seda, et Marti ja Linnari loengud olid väga sarnased või pigem üks jätkas teist, sest Linnar rääkis meile innovatsioonidest, mis tulevad parasjagu uute ettevõtetena ja Mart nagu jätkas seda teemat sellest, kui raske on teha enda ettevõtet nullist peale. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
| Line 17: | Line 30: | ||
Juhul, kui olen kaotanud uksekaardi, siis pean sisenema www.minukool.ee keskkonda, valima “kaardi tellimine” akna ja klikima “telli asenduskaart”. Asenduskaardi tellimisel kaotab vana kaart kehtivuse ja asenduskaardi tellimise protsess on sarnane uue kaardi tellimisega, et valid, kas panga- või tavakaart ja maksad asenduskaardi väljastamise eest 6.5eurot ( Summa on kehtestatud Eesti Üliõpilasliidu hinnakirjaga. ). | Juhul, kui olen kaotanud uksekaardi, siis pean sisenema www.minukool.ee keskkonda, valima “kaardi tellimine” akna ja klikima “telli asenduskaart”. Asenduskaardi tellimisel kaotab vana kaart kehtivuse ja asenduskaardi tellimise protsess on sarnane uue kaardi tellimisega, et valid, kas panga- või tavakaart ja maksad asenduskaardi väljastamise eest 6.5eurot ( Summa on kehtestatud Eesti Üliõpilasliidu hinnakirjaga. ). | ||
Juhul, kui olen kaotanud kapivõtme siis pöördun kohe õppeosakonasse. | |||
Revision as of 00:23, 18 October 2011
Essee
Algusest vaadates selle aine nime, milleks on Õpingukorraldus ja erialatutvustus, ei saanud tol hetkel selline, et selline aine võib muutuda päris huvitavaks ja põnevaks. Esmapilgult tundus see rutiinse ainena, milles omandatud teadmisi õppilased unustavad kiiresti ära nagu rääkis meile Margus Ernits enda loengust robotikaklubist. Kui imelik see ka ei kõlaks, aga pärast esimest loengut, milleks minu jaoks oli Linnar Viigi loeng, muutus aine päris põnevaks, mille kõikidel loengutel tasus käia ja kuulata põnevate meeste juttu.
Esimeses loengus rääkis meile Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Võib isegi öelda, et see loeng meeldis mulle kõige rohkem, sest Indrek rääkis päris huvitavalt sellest, mis innovatsioon on ja tõi näided, mis väga mulle meeldisid. Näiteks sain teada, et iga väike nn. update pole innovatsioon, vaid innovatsiooniks võib kutsuda mingit uut lahendust jms. , mis on väga kõvasti muutnud selle lahenduse valdkonna arendust ja kasutust. Samuti jäi kõvasti meelde see, et Indrek lõhkus müüti sellest, kes saab tulla välja hea innovatsiooniga. Nimelt enne seda loengut arvasin ka mina, et ennekuulmatu innovatsiooniga saavad tulla välja ainult suured firmad, kuna selleks, et teha innovatsiooni peab kulutama suurt rahakogust ja tavaline inimene sellega hakkama ei saa. Aga nüüd ma tean, et innovatsiooniga saab tulla välja ka päris tavaline inimene, lihtsalt selle jaoks peab tegema kõvasti tööd, näiteks võib tulla Swedpanga asutajad, kes alustasid enda tööd nn. väikes kontoris, kus WC oli paarisaja meetri kaugusel. Samuti sain teada seda, et innovatsioonid tekkivad tihemini valdkondades, mida inimesed sel ajal rohkem vajavad, näiteks tänapäeval rohkem osa innovatsioonidest tuleb meditsiini valdkonnast.
Teises loengus esines meile Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Mart Mangus teemaga "Ideest teostuseni". Ta alustas päris julge enesetutvustusega ja rääkis meile tema enda katsetest ettevõtluses, millest päris paljud kukkusid läbi, aga lõpuks kogus ta päris palju kogemust ja tema ettevõted hakkasid minema ülesmäge. Mart näitas meile, kui raske on tegelikult ettevõtlusega tegeleda ja et esimesest katsest läheb hea ettevõte pihta ainult väga vähestel inimestel. Loengu lõpupool oli ka päris põnev gruppitöö, mis näitas, millised ideed ettevõtluseks on teistel tudengitel ja kui kiiresti tekkivad inimestel uusi ideid, kui mängu tuleb mingi hea motivatsioon, näiteks selle grupitööl oli motivatsiooniks aine hinne, aga reaalses elus võib selleks olla kas-või näiteks inimese enda palga suurus. Lisaks ka seda, et Marti ja Linnari loengud olid väga sarnased või pigem üks jätkas teist, sest Linnar rääkis meile innovatsioonidest, mis tulevad parasjagu uute ettevõtetena ja Mart nagu jätkas seda teemat sellest, kui raske on teha enda ettevõtet nullist peale.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Arvestuse uuesti sooritamiseks pean kõike kooskõlastama selle aine õppejõuga, kellel on võimalus anda mulle täiendavat iseseisvat tööd, mingis piiratud mahus ja mida ma pean ära tegema enne arvestuse järelsooritamist. Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, aga täpsemad tähtajad määrab õppejõud. Järelarvestusele registreerimine toimub õppeosakonnas. Järelarvestus RE kohal on tasuta ja REV kohal maksab see 2011/2012 aastal 13eurot.
Küsimus 2
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
Vastus
Juhul, kui olen kaotanud uksekaardi, siis pean sisenema www.minukool.ee keskkonda, valima “kaardi tellimine” akna ja klikima “telli asenduskaart”. Asenduskaardi tellimisel kaotab vana kaart kehtivuse ja asenduskaardi tellimise protsess on sarnane uue kaardi tellimisega, et valid, kas panga- või tavakaart ja maksad asenduskaardi väljastamise eest 6.5eurot ( Summa on kehtestatud Eesti Üliõpilasliidu hinnakirjaga. ). Juhul, kui olen kaotanud kapivõtme siis pöördun kohe õppeosakonasse.
