User:Rtihane

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rando Tihane

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengud andsid küllaldaselt informatsiooni valgustades mind minu edasistest võimalustest IT valdkonnas. Loengutest leidsin vastused erinevatele küsimustele, mis puudutasid IT valdkonda. Nagu näiteks kuidas alustada enda ettevõtlust, milline peaks olema see toode/teenus, mida pakkuda tuleks; kas on võimalik ennast viia kurssi kogu IT valdkonnas toimuvaga; mis on minu edasised võimalused peale IT Kolledži edukat lõpetamist.

Loengul „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ Linnar Viik poolt selgenes innovatsiooni tähtsus. Innovatsioon on edukuse üks tugevamaid alustalasid. Tuleb välja mõelda midagi uudset, mis oleks praktiline, lihtsasti kasutatav, kuid samas pilkupüüdev. Innovatiivsus on ka see, kui täiendada mingisugust rakendust, tehes selle kasutajasõbralikumaks. Läbi innovatiivsuse edukaks saamise juures on tähtsaks komponendiks ajastus, tabamaks hetke, millal tarbijatel enim vaja läheks uudset toodet. Näiteks võiks tuua aastaajalised kaubad, kus uudse ülimalt sooja talvejopega oleks arutu turule tulla kevadel, mil inimestel seda väga tarvis pole.

Mart Mangus’e loengul „Ideest teostuseni“ minu jaoks läbivaks teemaks oli julgus katsetada erinevate asjadega ja enda esmaste ideede edasiareng. Julgus katseda luua erinevadi firmasid annab edaspidiseks tegevuseks hulganisti kogemusi, ridade vahelt võis ka välja lugeda, et ebaõnnestumine on vajalik millegi parema loomiseks. Esmaste ideede arendamise näiteks võiks tuua loengul kõneleja endi näiteid, kus laialdasema haardega firmadest ajapikku mingi kitsama haardega ettevõtete juurde, mis üldkokkuvõttes osutusid edukamateks kui esialgsed firmad. „Robootikast IT Kolledžis“ Margus Ernitsa poolt oli pilguheit IT Kolledžis toimuvale. Ernits tutvutsas robootikat ja sellega kaasnevaid erinevaid huvitavaid võistlusi, kus näiteks roboti jaoks jalgpalli mängimine polnud väga raske ülesanne. Seda küll ainult juhul kui programmeerija oli suutnud robotile selgeks teha, kus, mida ja milleks teha. Oli tore teada, et saab tegeleda robotitega ja seda kõrgel tasemel, sest IT Kolledži tudengi võidavad võistlusi, kus TTÜ-s robootika eriala õppivad tudengid osalevad. Lisaks rääkis Ta mängulise lähenemise vajadusest praktilistele ülesannetele. Pigem teha ülesandeid praktiliselt enne kui teoreetilise osa juurde minna. Selle põhjenduseks tõi Ernits teiga, et praktiline osa võib tuua huvi ja kui oskused ei võimalda raskemaid ülesandeid täita, siis pöördutakse teoreetilise osa poole, et uurida kuidas raskem ülesanne täita.

Loengus „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ Toomas Mõttus ja Jaan Feldmanni poolt, kes teenivad oma igapäevast leiba Net Group nimelises ettevõttes, räägiti vajadusest ennast uuendada, „Pilve“ tehnoloogiast ja serverite minevikust kui ka tulevikust. Loengus öeldi välja, et IT valdkonnas tegeleval inimesel on alati vajadus läbida erinevaid koolitusi, viimaks ennast kurssi uusimate programmidega ja nendega seotud võtetega. Tuleb õppida terve elu, et mitte tehnoloogiast maha jääda. Serverite minevikust ja tulevikust rääkides tõid eeskõnelejad enim välja juhtmete ja kaablite rohkuse. Naljatati, et varem oli juhtmeid ja kaableid rohkem kui serverit ennast. Hea oli kuulda firma edukusest Baltikumist ja sihist edasi pürgida Lääne-Euroopasse. Märkimisväärne on nende edu vaadates palju inimesi Net Group-is töötab, neid on alla 100. Edukusest kõneles veel Feldmanni jutud Tema purjereisidest, see jäi minule endale enim meelde.

Agu Leinfeldi, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest, loeng pealkirjaga „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ oli üks huvitavamaid terve aine jooksul. Leinfeld suutis tuua tudengid elavalt arutellu IT praegusest ja tuleviku mõjust ühiskonnale ja üksikisikule endale. Loengut läbiv mõte oli infotehnoloogiliste seadmete abi inimeste tegevuse hõlbustamiseks ja muutmaks seda kiiremaks. Samas tuli sellele loengusaalist ka mitu vastuväidet. Üheks selliseks võib tuua asjaolu, et inimesed aina rohkem veedavad aega kasutades infotehnoloogilisi vidinaid. See omakorda on vastuolus esmase mõttega, kuna tegevus pidi muutuma kiiremaks, siis miks veedetakse rohkem aega neid kasutades. Üks murettekitav probleem, mis jäi kõlama, oli see, et inimeste sotsiaalne elu kolib üle internetti, sest infotehnoloogilised seadmed lubavad pääsu internetti pea ükskõik kuskohast. Loengu muutiski just huvitavaks tekkinud vaidlus tudengite vahel, kuid ükski mõte, mis välje öeldi, ei olnud vale. Kõigis nendes oli mingi oma tõetera sees ja nagu paljude probleemide puhul, tihti ei leidu õiget lahendust, on ainult parim võimalik lahendus.

Anto Veldre rääkis enda loengus „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“ oma igapäevasest tööst CERT/CSIRT meeskonnas. Veldre kõneles CERT/CSIRT meeskonna töö omapärastest pädevustest, kuidas teostada turvet ja tõstatas õhku küsimusi vandenõude kohta. Pädevused olid tema poolt huvitavalt kirjeldatud, rääkis nendest vabas, tavalises kõnekeeles, mis minule oli krgesti arusaadav. Veel oli ta lisanud kirjeldusse väheke huumorit. Veldre vastas tudengite küsimustele, mis olid seotud võimalikult turvalise programmi leidmiseks tagamaks võimalikult hea turbe seadmele. Tema vastustest ilmnes, et sellist programmi pole ja tuleb olla ise ettevaatlik ja piisavalt tegus kaitsmaks oma arvutit. Üks huvitavamaid kaitsemeetodeid, mis Ta välja pakkus oli „Meepottide“ loomine. Lisaks tõsteti õhku väga huvitav küsimus, mida võiks lausa vandenõuks nimetada. Nimelt kuidas on võimalik, et peale mingisugust pahavara levikut tuleb mingi firma välja programmig, mis on just mõeldud selle pahavara eemaldamiseks, kusjuures teised sarnased programmid ei suuda selle pahavara vastu midagi peale hakata. Kas pahavara levitajaks ja väljatöötajaks on sama firma, mis töötas välja ka seda tõrjuva programmi?

Kalle Tammemäe loeng „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ tutvustas põhjalikult TTÜ campust, hirschi indeksit ja patendi olemust ning rääkis lahti, kes on spetsialist, teadlane ja professionaal. Tammemäe rääkis edasiõppimise võimalustest TTܬ-s ning asutuse ulatuslikkusest. Enda jaoks pidasin huvitavaks erinevate haridusastmete võrdlust: selginesid rakenduskõrghariduse ja bakalaureuse erinevused. Kokkuvõtteks võiks öelda, et loengud olid huvitavad. Tutvusin inimestega, kes on ITK lõpetanud ja kelle kogemuste varal oskan enda edaspidiseid võimalusi kaaluda. Laienes vaade erialadele ja tegevustele, kus võiksin endale rakendust leida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus B Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestuele registreerimine käib õppeosakonnas, registreerida saab ka eMaili teel. Registreerimine lõppeb 2 tööpäeva enne kordusarvestust. RE kohal on kordusarvestus tasuta ja REV kohal 13 €.

Küsimus 3 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus 3 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia).