User:Theinorg

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Toomas Heinorg
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mis aitab esmakursuslastel saada aimu sellest, kuidas IT Kolledzis õppimine käib, kuidas näeb välja IT sektoris töötamine ja mida peab selleks tegema, et üldsegi hakkama saada sellel alal. Loenguid andsid erinevatel töökohtadel edukad inimesed, kes kõik on seotud informaatikaga .

Esimeses loengus , mis rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast sain teada, kuidas IT Kolledzis õppetöö ja –elu käib. Räägiti erinevatest küsimustest ja muredest , mis tihti üliõpilastel esinevad. Tegemist oli sissejuhatava loenguge alanevaks kooliaastaks esmaskursuslastele ja ütleksin, et see meenutas suulist KKK ehk korduma kippuvate küsimuste vormi. Kuna isiklikult olin eeltöö teinud ja IT kolledzi süsteemist varem lugenud, siis uut infot oli mulle seal vähe. Uut infot oli küll vähe, aga sain täpsemalt teada asjade kohta, millest olin juba lugenud varem. Näiteks robootika klubi, programmeerimis võistlused ja stripendiumidest. Minu jaoks oli see esimene loeng üldse ja seetõttu oli tegelikult päris hea juba enne semestri õiget algust seda loenguskäimise kogemust saada.

Teine loeng oli „Innovatsiooni olemusest ja juhtimisest“, kus esinejaks oli Linnar Viik. See oli üks huvitavamaid loenguid ja sain seal teada, mida täpselt tähendab innovatsioon ja palju muud uuendustega seotud asju. Näiteks, seda, kui palju erinevad maailma piirkonnad panustavad uutesse lahendustesse. Selles loengus toodi suurepäraseid näiteid laiast maailmast, mille läbi oli lihtne mõista selle olemust, näiteks apple edulugu või volvo reklaam. Kokkuvõttes võiks öelda, et see loeng oli realistlik ja pani tõsiselt mõtlema edasisele arengule.

Kolmas loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledzi vilistlase Mart Manguse „Ideest teostuseni“. See loeng meeldis mulle väga, sest see haaras kuulajaid kaasa. Mart rääkis enda kogemustest ja julgelt rääkis ausalt ära, nii nagu asi on. Loengus oli ka palju majandustermineid ja ettevõtetestruktuuridest. Kuna olen majandusklassi lõpetanud keskkoolis, siis see oli mulle kõik tuttav. Uus oli SWOT analüüsi tegemine ja seda tegime grupiviisiliselt väljamõeldud firma kohta. See oli huvitav ja aitas veidi tundma õppida kursusekaaslasi. Kõrvu jäi ka see, et on hea mõte töötada open source projektidega, need pidavat tulema kasuks oma portfelli. Loengu põhirõhk oli asetatud sellele, et informeerida neid, kes tahavad oma ettevõtet tulevikus asutada, aga usun, et see oli kasulik ka isikutele, kes tahaksid minna kuhugi suurde firmasse tööle.

Neljanda loengu teemaks oli „Robootikast IT Kolledžis“ ja seda loengut andis Margus Ernits. Mulle juba varakult hakkas see robootika klubi silma ja usun, et ka paljudel teistel õpilastel. Tegemist on täitsa huvitava valdkonnaga, mis tuleb õppetööle kasuks, seda kinnitas ka eelmises loengus Mart Mangus. Õppimise kohapealt on see, et kui sellega tegelede ja näiteks programmeerida siis tekkib vajadus ja huvi ise edasi õppida ja omandada „teooriat“. Sellest lähtudes oleks hea mõte niimoodi ka varasemas kooliastmes nii teha, et praktilistel viisidel tekitata õpilastes huvi enesetäiendamiseks. Muidugi sain ka seda teada, et IT Kolledz on tegija Robotexil ja on võitnud seal päris mitmeid kordi. Jäi meelde ka lause sellest, et ei ole tähtis teha kõige keerulisemat ja paremat lahendust, vaid hoopis kõige lihtsamat ja töökindlamat.

Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ja esinejad olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. See loeng oli rohkem mõeldud ilmselt neile õpilastele, kes valisid administreerimise, kuid kuna seda eriala võib peale esimest õppeaastat vahetada, siis võib ka sobida neile õppureile, kes polnud oma valikus täiesti kindlad. Usun, et loeng oli meeldiv esmakursuslastest arendajatele. Mind veel eriala vahetama ei kutsunud.

Kuuendas loengus rääkis Agu Leinfeld teemal „Kas sellist IT-d me tahtsimegi“. Ta käsitles teemat huvitavalt ja see pani mõtlema.Minu senine pilt IT-st muutus avaramaks. Sain teada tehnoloogia mõjust inimkonnane tervikuna kui ka mõtteid sellel teemal, et mis suunas me liiguma ja mida võime oodata tulevikus. Meelde jäi ka see, et küberkuritegevus on ületanud narkokaubanduse ja mängutööstus filmitööstuse. Agu kohta jäi veel see meelde, et suutis tekitada elavat arutelu selle teema üle ja seetõttu oli tegemist väga meeldiva loenguga.

Seitsmendas loengus rääkis Anto Veldre teemal „Töö arvuti-ikalduste töörühmas“. Ta käsitles teemat laialt ja tema esitlus oli minu jaoks huvitav ning see oli hea, et ta tõi väga mitmekülgseid näiteid. Tema hea huumorimeel tuli kõvasti kasuks ja pani kuulama, igavusmomente ei tekkinud. Anto rääkis arvutiga seotud mustemast poolest, nagu spam, viirused, rünnakutest nagu DDoS ja ka identiteedi vargusest. Ta rääkis ka, kuidas saab ka tööle sarnasesse valdkonda. Tulid välja ka samad mõtted nagu eelnevate loengute puhulgi, et IT alal töötades peab end koguaeg täiendama.

Viimane loeng oli Kalle Tammemäe „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Tegemist oli informatiivse loenguga Tallinna Tehnikaülikoolist ja teaduspargist üldiselt.Ta võrdles Eesti ülikoole Soome ülikoolidega ja tõi välja punkte mille suunas püütakse areneda. Meelde jäi see, et kõrgkoolide arv väheneb ja neid üritatakse ühendada. Mulle jäi mulje, et lõpptulemusena võiksid ülikoolid olla spetsiifilemad ja sarnased ained ühte kohta. Kalle rääkis veel erinevatest võimalustest kuidas teadustöödega tutvuda, nendeks olid IEEE (Institute of Electrical and Electronic Engineers), ETIS (Eesti Teadusinfosüsteem) ja ACM (Association for Computing Machinery). Mulle ei meeldinud väga see, et liiga palju keskenduti TTÜ’le, selle asemel oleks võinud midagi huvitavat ja kasulikumat rääkida

Usun, et see aine on oma eesmärgi täitnud ja töötab täpselt nii, nagu see mõeldud on. Minule, kui esmakursuslasele, oli nendes loengutes palju uut ja huvitavat, mis sai kõrvataha pistetud ja tulevaste eesmärkide täitmiseks saab ka seda infot kasutatud. Mitmetes loengutes tuli välja, et IT on elukestev õpe ja tuleb ka selle jaoks ise vaeva näha. Suurem osa kuuldust läheb siiski vaja tulevikus, siis kui koolitee on läbitud, aga eks ka võib nendest järeldusi teha, et kuidas oma 3me aastat läbida effektiivselt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui kukud arvestuse läbi, siis on võimalik teha "järeltöö", kui see on õppejõuga eelnevalt kooskõlastatud. Kordusarvestuse õigus kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Selle tegemiseks tuleb enne õppejõuga rääkida sellest ning siis registeerida õppeosakonnas järelarvestusele. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohal on kordusarvestus tasuta, aga REV kohal õppides on korduseksamid ja -arvestused tasulised. Rektori käskkiri kehtestab tasu suuruse.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Asenduskaart tellitakse kui kehtiv kaart on rikutud, hävinud, kaotatud, varastatud. Selleks tuleb tudengil siseneda http://www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart” . Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega. Teine võimalus on tellida pangast uus kaart ning aktiveerida see õppeosakonnas. Garderoobikapi võtme tagatisraha on 13 €, kapi jagamisel on see 9,5 € võtme kohta. Garderoobikapi võtmeid väljastab õppetehnik. Võtme kaotamisel tuleb pöörduda õppeosakonda.