User:Sloho

Essee "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Esimene loeng oli sissejuhatus ainesse, mis tähendab, et andis ülevaate erinevatest õppetööst osavõtmiseks vajalikest teadmistest ja sellest, kuidas käib õppetöö ITK-s. Loengus räägiti, kui tähtis on õppida tundma õppekorralduse eeskirja, mis teeb meil teha koolielu oluliselt lihtsamaks, ja milliseid keskkondi on meil vaja õppetöös kasutada. Sissejuhatus on kindlasti väga vajalik esmakursuslasele, sest ülikool erineb ikka tunduvalt enam keskkoolist ning siin tuleb iseseisvamalt hakkama saada, rääkimata sellest, et tegemist on täiesti uue eluetapiga uues kohas.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Teist Loengut viis läbi IT kolledži õppejõud Linnar Viik. Loengus anti hea ülevaate, mida innovatiivsus endast kujutab, selle suhtest kultuuri ja väärtustega, kuidas positsioneeritakse uusi ideid, ning sellest, et innovatsioon ei pea oleme just tehnoloogiline ja teadusega seotud, vaid tegemist võib olla hoopis uue idee kasutusele võtmisega ning selle seotus vajalikkusega. Loengu alguses tutvustati ühisturu ideed, sest alles on erinevad tooteregioonid, mis tuleks ära kaotada, et inimesed ei peaks enda päritolu kohta valetama, et mingit toodet tarbida. Idee ühisturust on iseenesest mugav ja lihtne, kuid usun, et paljudele suurtele ettevõtetele on see suur katastroof (näiteks mobiilioperaatorid, sest pole enam hinna suhtes konkurentsi, samas, võib see puhastada seda turgu, püsima jääks kõige parem). Ühisturu puhul oleks uute firmade tekkeks vajalik väga innovatiivsed ideed ja ehk muutub inimkonna areng sellega ka kiiremaks. Innovatsiooni osas, meeldis mulle näide jalgrattaga sõitma õppimisest, mis näitlikustas inimese hirmu oma mugavustsoonist väljaastumisest ja uute asjade õppimisest, ning ka seda, kuidas inimene kardab ebaõnnestuda.

Ideest teostuseni

Kolmandat loengut pidas meile IT Kolledži vilistlane Mart Mangus ja loengus räägiti uute ettevõtete loomisest ja uute ideedega väljatulemisest. Loeng oli kena jätk eelmise nädala loengule ja andis ettekujutuse firmade sisestruktuurist, millega peab selles osas arvestama ja millega mitte, ja kuidas on vaja olla pidevalt innovaatiline ning mitte jääma seisma ühe idee juurde. Muidugi rõhutati, et heast ideest eduks ei piisa, tähtsam on hoopis idee reaalselt elluviimine. Usun, et paljude inimeste peas leidub väga häid ja tulutoovaid ideid, kuid lihtsalt ei jõuta nende teostamiseni. Kõik taandub sinna, et kuna tegemist on üsna ettenägematu valdkonnaga, siis inimesed ei julge proovida, kuna arvatakse, et kaotatakse rohkem. Ehk on lähitulevikus julgust rohkem, sest ettevõtete loomine on kergem ja inimeste mõttemaailm ka muutumas.

Robootikast IT Kolledžis

Neljandat loengut viis läbi Margus Ernits, kes rääkis robootikast ja sellest, kuidas kogemustest ja huvist aine vastu on seda kergem vastu võtta ning et aine teeb huvitavaks õppejõud, kes annab motivatsiooni, mida kindlasti enamik õpilasi ka kinnitab. Enda puhul toon näiteks selle, et see on põhjus, miks ma üht teatud valikainet ei valinud ja mõnda valisin. Toodi välja, miks on see aine IT Kolledžis vajalik ja kuidas see arendab õpilase mõtlemist. Robootika on mulle huvi pakkunud juba keskkoolist alates, kuid pole saanud, ja niipea ei saa ka, sellega liituda, kuna käin ka tööl. Kuid soovitan seda ala nüüd ka julgemalt teistele proovimiseks, kuna õppejõud on väga motiveeriv.

Serverikeskuste võrguarhitektuur

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist ja serverikeskuste võrguarhitektuurist. Sissejuhatuses räägiti meile firma tööst, millega nad tegelevad ja mille jaoks nad vajalikult on. Anti ka ülevaade virtualiseerimisest, kui uuest suunast IT vallas. Hästi jäi meelde ka see, et mida lihtsam on lõppkasutajale keskkonna kasutamine, seda keerulisem on süsteem selle taga, mis on iseenesest väga loogiline, sest asju lihtsaks ja arusaadavaks enamusele teha nõuab suurt läbimõtlemist. Loeng oli ehk natuke liiga kuiv ja näited liiga erialaspetsiifilised, kuid alati on hea teada saada ka midagi uut.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Kuuendas loengus rääkis Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskusest, kes pani meid mõtlema selle üle, miks me oleme tulnud IT eriala õppima ja kui sõltuvad me tehnoloogiast tegelikult oleme. Mulle meeldisid elulised näited ja asjaolu, et tehnoloogia areng on mõjutanud tööpäeva pikkust ikka oluliselt, mis tähendab minujaoks jällegi suurt arengut inimese jaoks, sest kõik meie ümber on keerulisem ja inimene peab rohkem kõige üle mõtlema, kui sada aastat tagasi. Loeng pani mind märkama ka seda, et tegelen märkamatult tööga ka ise oma vabal ajal. IT Kolledži üliõpilase jaoks oli see loeng julgustav.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Seitmendat loengut viis läbi Anto Veldre, kes rääkis viirustest, küberkuritegudest ja mis kahju teeb inimesele ajale ja tehnoloogia arengule jalgu jäämine. Meeldiv oli kuulata selle ala spetsialisti, kuna see on ala, millega puutume kokku igapäevaselt, kuna väga paljud inimesed kasutavad arvutit iga päev ja paljudel on kodus olemas ka internet ehk nad on võrgus. Meeldisid selle loengu näited, mis andsid kenasti edasi erinevaid mõtteid ja seetõttu oli ka teema kergesti haaratav. Eriti meeldis seletus, miks langevad kuritegude ohvriteks just vanemad inimesed, kes pole oma arvutitega nii palju kokku puutunud, kui noorem põlvkond ning kui paljudel on enda teadmata oma arvutis viirus või uss.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

Viimast loengut viis läbi IT Kolledži rektor Kalle Tammemäe. Teemaks oli see kord, mida teha siis, kui koolitee on IT Kolledžis ja teistes kõrghariduskoolides lõppenud ja mis võimalused on olemas kooli lähedal. Räägiti üldisemalt kõrgharituse astmetest ning sertifikaatide vajalikkusest tänapäeval, TTÜ linnakust. See loeng ei olnud just kõige huvitavamate hulgast, kuid kindlasti väga vajalik, sest üliõpilasel peab olema juba varakult siht, kuhu suunas liikuda ja juba varakult läbimõeldud võimalused.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks, tegemist oli väga huvitava ainega. Eelnevalt TTÜ-s sama ainega kokku puutudes, olid mul küll tekkinud mõned eelarvamused selle suhtes, kuid juba esimese loenguga oli mu arvamus sellest täielikult muutunud. Väga meeldib IT Kolleži lahendus „Õpingukorraldus ja erialatutvustuse“ ainele, kuhu oli õpilastele esinemiseks toodud oma ala spetsialistid kitsamatelt erialadelt IT vallas. Minu enda lemmikuks loengupidajaks jäi Linnar Viik, kes oli väga energiline ja suutis tuua väga palju häid ja huvitavaid näiteid. Arvan, et kõik need loengud andsid õpilastele palju mõtlemisainet, ülevaadet sellest, mida kujutab endast IT valdkond tänapäeval, ja ka julgust oma lemmikule erialasuunale keskenduda, ning ka kinnitust sellele, et nad on tõepoolest õiget ala tulnud õppima (ehk kellegile kui ükski loeng ei meeldinud, siis ilmselt on ta valel alal).

Küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus A

Tuleb välja uurida, millal toimub korduseksam. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksami kordussooritus tuleb leppida kokku õppejõuga ja õppeosakonnaga, kus on võimalik end korduseksamile registreerida. REV kohal üliõpilased kaasa võtma ka maksekviitung. Õppejõul on õigus anda õpilasele hindamiseks lisaülesandeid. Korduseksamile tuleb registreeruda vähemalt 2 päeva enne korduseksami toimumist. Korduseksamid ja -arvestused on tasuta RE kohal üliõpilastel ning korduseksamid ja -arvestused on tasulised REV õppehohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Antud juhul tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus 1

Õppekava vahetamiseks peab esitama IT Kolledzi õppeosakonda rektori nimele kirjaliku avalduse. Õppekava on võimalik vahetada vabade kohtade olemasoluld, kaks korda aastas ja enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Hiljemalt üks nädal pärast semestri punase joone päeva kinnitatakse tudengi õppekava vahetamine rektori käskkirjaga.