User:Hlinnama

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Heiki Linnamägi
Esitamise kuupäev: 14. november 2011

Essee

IT turvalisuse uudised sellel nädalal

Käesoleval nädalal tuli teade, et on tabatud jõuk, kes tegeles reklaamitulude väljapetmisega ning saadud tulude rahapesuga. Kuigi jõuk tegeles peamisel USA-s siis olid olulised osalejad Eestiga seotud. Arvatakse, et grupp teenis enam kui 14 miljonit dollarit.

Skeem, millega kurjategijad reklaamiraha välja petsid oli nö klikivargus (inglise keeles clickjacking). Jõuk asutas libareklaamibüroo, mis sõlmis reklaamiteenuse ostjatega lepingud, mille alusel tasuti neile, kui reklaami tellijate bänneritele klikiti. Kurjategijad nakatasid pahavaraga ligi 4 miljonit arvutit ligi sajas riigis kasutades turvaauke ja suunasid need arvutid oma reklaame sisaldavatele lehtedele. Neil lehtedel simuleeriti hiireklikke reklaamidel ja seega teenisid nad illegaalset tulu reklaamitellijatelt. Arvutite ümbersuunamiseks kasutati liba DNS teenust, mis suunas kontrollitavad arvutid kurjategijate kontrolli all olnud veebilehtedele. Pahavara, mis arvutitesse installeeriti blokeeris ka turvauuendused, niiet kõnealused arvutid olid kaitsetud ka teistele rünnetele.

Kuus seitsmest kinnipeetavast elasid Eestis ja Eestis asus ka grupi juht, kes tegeles rahapesuga. On kahetsusväärne, et Eesti on uudistes sellises negatiivses valguses, kuid samas näitab see ka Eesti politsei suutlikust ja valmisolekut tegeleda tehniliselt keeruliste küberkuritegudega. Grupp avastati tänu NASA sekkumisele, kelle arvutitest 130 olid samuti nakatatud.

Sellised uudised ei ole tänapäeval sugugi haruldus, kuigi summad, mis kurjategijatel õnnestus teenida on suhteliselt suured. Paraku ei jõua paljud sellised ründed tihti avalikkuse ette, sest osapooltel on huvi varjata oma arvutivõrkude nõrkust ja augud lappida ilma sellest teavitamata.

Sel nädalal avalikustas (9.11.11) Forrester Research ka raporti Valmistumine Ebaõnnestumiseks ("Planning For Failure"). Küsitleti üle kolmesaja otsustaja ettevõtetes ja selgus, et veerandis neist oli toimunud vähemalt üks andmevarguse juhtum viimase aasta jooksul. Neist peaaegu pooltes oli arvutivõrkude turvalisust parandatud ainult selleks, et rahuldada ametlikud nõuded seoses andmekaitse ja auditiga.

Raport soovitas mitte kiirustada küberründe järel turvaaukude lappimisega, sest see võib raskendada tõendite kogumist pärast rünnakut. Tegemist on vastuolulise soovitusega, sest on ju loogiline, et infovarguse puhul tuleb infole ligipääs lõpetada niipea, kui võimalik. Raporti kohaselt ei ole edukaid ründeid võimalik täielikult välistada, niiet ettevõtted peaks juba ette planeerima, kuidas rünnaku puhul reageeritakse ja mida ette võtta, et kurjategijad saaks tabatud.

Samas on erinevate ettevõtete tegevuse profiilist lähtuvalt ka nende riskitaluvus erinev. Paljude eesmärk võib olla turvaauk koheselt lappida ja sellega minimiseerida tehtud kahjud. Kui varastati klientide info või näiteks finantsasutuste puhul klientide raha, siis hüvitatakse võimalikult väikese käraga klientide kahjud ning püütakse juhtum nö vaiba alla pühkida. Sellega annavad nad signaali kurjategijatele, et nende tegevus on avastatud ja aeg on kõik jäljed kustutada ning kaduda. Pärast on nende püüdmine oluliselt keerulisem.

Kahjuks on kurjategijate tabamisega tihti seotud ka lisaks kallite spetsialistide palkamine ja suur ajakulu. Lisaks on vähe tõenäoline, et õnnestub neilt mingigi protsent kahjudest sisse nõuda.

Sellest hoolimata tuleks siiski ettevõtetel valmis mõelda tegevuskava juhuks, kui rünne on toimumas. Soovitav on võimalikult palju salvestada infot kurjategijate tegutsemise kohta ja kutsuda korrakaitseorganid ja pädevad spetsialistid, et need kohapeal abistaks seoses konkreetse ründega. See võimaldab anda ametliku käigu rikkumisele ja suurendab oluliselt kurjategijate tabamise tõenäosust.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja 5.3.6. kohaselt saab korduseksami sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamise semestri lõppu. Korduseksami tähtajad määrab õppejõud ja temaga on vajalik osalemine kokku leppida enne registreerimist. Registreerimine toimub läbi õppeosakonna. Korduseksamile registreerimine ja selle eest tasumine toimub hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast (eeskirja punkt 5.2.9.). Riigieelarvelisel kohal õppides on korduseksam tasuta, kuid riigieelarvevälisel kohal maksab 13 EUR.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Kaardi kaotamisel peaks teatama õppeosakonda ja tellima asenduskaart lehel www.minukool.ee. Asenduskaardi väljastamisel kaotab vana kaart kehtivuse. Kapi võtme kadumisest peab teatama õppeosakonda.