User:Isemjono: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
Line 50: | Line 50: | ||
Seitsmes loeng pakkus mulle huvi kõige rohkem, sest seal esines Anto Veldre ja rääkis ta tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas. Jutu oli | Seitsmes loeng pakkus mulle huvi kõige rohkem, sest seal esines Anto Veldre ja rääkis ta tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas. Jutu oli | ||
antiviirustest, küberkuritegevuse skeemidest ja küberturvest. Oli huvitav ja küllaltki lihtne aru saada ja mõtet jälgida. Räägiti ka raha pettustest ja | |||
erinevatest viisidest kuidas neid toime pannakse. Hirmutav fakt minu jaoks oli see, et mõned tõrjeprogrammid on tehtud just rahalisel eesmärgil ning | erinevatest viisidest kuidas neid toime pannakse. Hirmutav fakt minu jaoks oli see, et mõned tõrjeprogrammid on tehtud just rahalisel eesmärgil ning | ||
tegelikkuses ei kaitse viiruse eest. | tegelikkuses ei kaitse viiruse eest. |
Latest revision as of 03:35, 30 March 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Ilja Semjonov
Esitamise kuupäev: 30. märts 2012
Essee
Õpingukorraldus ja erialatutvustus
Rühm: 14 Ilja Semjonov
Aine Erialatutvustuse eesmärgiks on aidata tudengitel aru saada seda, mis veel ootab neid IT-valdkonnas. Kursus ei olnud liiga pikk ja koosnes 8 loengutest. Loengud olid päris huvitavad ja andsid mulle piisavalt palju uut infot.
Programmeerija - nüüd soovitud elukutse, sest nüüd kui kunagi arenenud arvuti-ja infotehnoloogia. Programmeerija töö on peamiselt vaimne töö. See on ekspert, kes areneb algoritme ja programme, mis põhinevad matemaatilised mudelid. Tavapäraselt programmeerijad võib jagada kolme kategooriasse: application programmeerijad arendavad tarkvara, mis on vajalik organisatsiooni käivitades; süsteem programmeerijad arendavad operatsiooni süsteeme, laiali andmebaaside liidesed, töötavad võrgudega; Web-arendajad tegelevad võrgudega, kuid reeglina ülemaailmse, näiteks Internet. Nad kirjutavad andmebaase web-liidesid, luuavad dünaamilisi veebilehekülgi jne.
Sissejuhatuseks erialasse oli meil esimene loeng “Õppekorraldus ja sisekord”, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. See loeng oli kasulik sellega, et anti ülevaadet IT Kolledžist ja õppekorraldusest ning sellega kaasnevaid aspekte. Räägiti õppekeskkonnast, nagu ÕIS, Moodle, Wiki. Nendest võimalustest olin ka eelnevalt üsna teadlik. Räägiti üldiselt ka sellest, miks on oluline üliõpilasel anda tagasisidet õpinguprotsessist.
Teine loeng oli pühendatud innovatsiooni teemale ja seda luges Linnar Viik. Räägiti lähemalt sellest, kust leida materjali mis on abiks selle aine sooritamiseks. Inovatsioon on, lihsmalat öeldes, mingi uue idee kasutusse võtmine. Sain teada, et innovatsioon võib esineda kõikjal meie ümber, alustades näiteks lihtsatest pastapliiatsist kuni raketide ehitamiseni välja.
Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“, mida viis läbi Mart Mangus. Ta räägis sellest, et tänapäeval on maailmas väga palju erinevaid ideid, aga nad ei maksa midagi, sest nad on põhiliselt sarnased. Ainuke asi, mis võib idee maksma panna on innovatsioon - uudne lähenemine vanale, konverteerimine vana uuel viisil. Ta rääkis, et idee võib tulla kõikjalt. Kui on võimalust, siis tuleb seda kasutada, sest isegi kui see ei toimi, saate sellest kogemusi, mis aitab teid edasises elus.
Neljandas loengus oli teemaks „Robootikast IT Kolledžis“ ja rääkima oli tulnud meie oma kooli Margus Ernits. Räägiti motivatsioonist, et kui ülõpilasel puudub huvi õppida siis ta kaob kiiremini õpitud materjali meelest. Õppimine peab olema huvitav ja õpilane peab ise leidma seda, mida pakkub talle huvi kõige rohkem. Veel õppejõud tutvustas meid robootiklubi tegevusega.
Viies loeng oli juba palju konkreetsem ja raskem. Loengu viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad rääkisid Serveri võrguarhidektuurist. Oli palju uusi sõnu minu jaoks, terminoloogia oli keeruline. Sain teada mis asi on Net Group ja nii nimetatud "Pilv". Serverikeskustest andis Jaan Feldman väga hea ja tehnilise ülevaate, aga oli minu jaoks mitte väga huvitav loeng.
Kuuendas loengus rääkis Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest teemal „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Selles loengus rääkisid palju ka tudengid ise. Räägiti erinevatel teemadel, millest olid tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, IT kogukonna teenistuses. Arutelu käigus selgusid IT negatiivsed mõjud tänapäeva inimesele.
Seitsmes loeng pakkus mulle huvi kõige rohkem, sest seal esines Anto Veldre ja rääkis ta tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas. Jutu oli antiviirustest, küberkuritegevuse skeemidest ja küberturvest. Oli huvitav ja küllaltki lihtne aru saada ja mõtet jälgida. Räägiti ka raha pettustest ja erinevatest viisidest kuidas neid toime pannakse. Hirmutav fakt minu jaoks oli see, et mõned tõrjeprogrammid on tehtud just rahalisel eesmärgil ning tegelikkuses ei kaitse viiruse eest.
Kaheksanda ja viimase loengu teema oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, mida luges Kalle Tammemäe. Tema on Tallinna Tehnikaülikooli prorektor ning rääkis õppetööst, kõrgkoolide võrdlusest maailmas, IEEE programmeerimisvõistlusest ja mõndadest sertifikaatidest. Vestlus oli Eesti kõrgharidussüsteemist ja võrreldi seda meie põhjanaabri Soomega. Minu arvates oleks see loeng sobinud seda loenguseeriat avama mitte lõpetama.
Nende kõikide loengute järgi saan teha järelduse, et ma õpin küllaltki huvitav eriala ja ma pean motiveerida end õppida mitte ainult bakalauruse kraadi, vaid ka magistri, sest aeg on raske ja ainult see inimene kes omab rohkem teadmisi saab hakkama selles raskes elus. Nüüd ma tean mis ootab mind tulevikus.
Küsimused ja vastused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
1) Arvestust on võimalik järgi teha, selleks tuleb konsulteerida õppejõuga ja REV õppekohal olev tudeng peab maksma selleks nõutava tasu.
2) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
3) Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
4) Õppeosakonnas kordusarvestusele registreerimine on kohustuslik.Peab olema ära makstud nõutav tasu.
5) Õppur peab olema arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud nõutava tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
6) RE õppekohal on kordussooritused tasuta.
7) REV õppekohal õppijale kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.
Küsimus 2
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
Vastus
Uksekaardi kaotamisel tuleb kaart viivitamatult sulgeda õppeosakonnas või pangas. Samuti oleks soovituslik tellida ka uus kaart. Kapivõtme kaotamise korral tuleb sellest teatada õppeosakonda õppetehnikule, kes väljastab mõõduka tasu eest uue võtme.