Varnish: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Klang (talk | contribs)
No edit summary
Klang (talk | contribs)
No edit summary
Line 9: Line 9:
= Ajalugu =
= Ajalugu =
Projekti algatas Norra suurim tabloidformaadis ajaleht Verdens Gang. Arhitekt ja juhtiv arendaja on Taani konsultant Poul-Henning Kamp (tuntud kui FreeBSDcore arendaja).  Haldus, infrastruktuuri - ja täiendavat arendust varustas algselt Norra Linux konsultatsioonifirma Linpro. Varnishi tugi, haldus ja arendus koondus hiljem eraldi haruks - Varnish Software.
Projekti algatas Norra suurim tabloidformaadis ajaleht Verdens Gang. Arhitekt ja juhtiv arendaja on Taani konsultant Poul-Henning Kamp (tuntud kui FreeBSDcore arendaja).  Haldus, infrastruktuuri - ja täiendavat arendust varustas algselt Norra Linux konsultatsioonifirma Linpro. Varnishi tugi, haldus ja arendus koondus hiljem eraldi haruks - Varnish Software.
2006. aastal avaldati Varnishi versioon 1.0. Varnish 2.0 avaldati 2008 ning Varnish 3.0 2011 aastal.
2006. aastal avaldati Varnishi versioon 1.0. Varnish 2.0 avaldati 2008 ning Varnish 3.0 2011 aastal.


= Arhitektuur =
= Arhitektuur =
Varnishi salvestab andmed virtuaalmällu ja jätab otsustada, mis salvestatakse mällu ja mida suunatakse ketta operatsioonisüsteemi. See aitab vältida olukorda, kus operatsioonisüsteem hakkab andmeid suunama vahemällu samal ajal kui nad paigutatakse rakenduse poolt kettale.
Varnishi salvestab andmed virtuaalmällu ja jätab otsustada, mis salvestatakse mällu ja mida suunatakse ketta operatsioonisüsteemi. See aitab vältida olukorda, kus operatsioonisüsteem hakkab andmeid suunama vahemällu samal ajal kui nad paigutatakse rakenduse poolt kettale.
Lisaks on Varnishi tugevalt "keermestatud", iga kliendi ühendust käsitletakse kui eraldi "keeret". Kui seadistatud aktiivsete "keerete" arv on täidetud, paigutatakse sisenevad ühendused ülevoolu järjekorda. Kui kui see järjekord jõuab teatud piirini, hakkab süsteem sissetulevaid ühendusi tagasi lükkama.
Lisaks on Varnishi tugevalt "keermestatud", iga kliendi ühendust käsitletakse kui eraldi "keeret". Kui seadistatud aktiivsete "keerete" arv on täidetud, paigutatakse sisenevad ühendused ülevoolu järjekorda. Kui kui see järjekord jõuab teatud piirini, hakkab süsteem sissetulevaid ühendusi tagasi lükkama.
Peamine seadistamise mehhanism on VCL (Varnishi Configuration Language).Enamus kasutajapoliitika otsuseid jäetakse VCL koodi, mis muudab Varnishi palju rohkem seadistatav ja kohanemisvõimelisemaks kui enamik teisi HTTP kiirendeid. Kui VLC script on laetud, tõlgitakse see "C" keelde, kompileeritakse, et jagada objektid süsteemi poolt kompilaatorisse ja seotakse otse kiirendiga.
Peamine seadistamise mehhanism on VCL (Varnishi Configuration Language).Enamus kasutajapoliitika otsuseid jäetakse VCL koodi, mis muudab Varnishi palju rohkem seadistatav ja kohanemisvõimelisemaks kui enamik teisi HTTP kiirendeid. Kui VLC script on laetud, tõlgitakse see "C" keelde, kompileeritakse, et jagada objektid süsteemi poolt kompilaatorisse ja seotakse otse kiirendiga.
Arvu run-time parameetrid kontrollivad näiteks maksimaalset ja minimaalset aktiivsete keerete arvu, nende erinevaid süsteemipause jne. Käsurea juhtimise liides võimaldab neid parameetreid muuta, uusi VCL skripte kompileerida, laadida ja aktiveerida kiirendile taaskäivitust tegemata.
Arvu run-time parameetrid kontrollivad näiteks maksimaalset ja minimaalset aktiivsete keerete arvu, nende erinevaid süsteemipause jne. Käsurea juhtimise liides võimaldab neid parameetreid muuta, uusi VCL skripte kompileerida, laadida ja aktiveerida kiirendile taaskäivitust tegemata.
Selleks, et vähendada süsteemi päringute arvu kiirelt miinimumini, on logi-andmed salvestatud mällu ning logi-andmete filtreerimine, vorminine ning kirjutamine aktiivsele kettale kettale.
Selleks, et vähendada süsteemi päringute arvu kiirelt miinimumini, on logi-andmed salvestatud mällu ning logi-andmete filtreerimine, vorminine ning kirjutamine aktiivsele kettale kettale.



Revision as of 19:22, 8 May 2012

Koostajad

Rene Sepp, Kersti Lang, Carolys Kallas

Kevad 2012

Sissejuhatus

Varnishit kasutatakse veebilehekülgede kiirendamiseks. See installeeritakse HTTP serveri ette ning tehakse vastavad muutused sisu cachimiseks. Varnish cache tavaliselt kiirendab andmete laadimiset 300-1000 kordselt sõltuvalt veebilehe ülesehitusest. Varnish cache hoiab veebilehti vahemälus kiirendades sellega javaskriptide ning piltide laadimist. Lisaks kasutatakse seda ka koormuse tasakaalustamiseks ning turvalisuse suurendamiseks.

Ajalugu

Projekti algatas Norra suurim tabloidformaadis ajaleht Verdens Gang. Arhitekt ja juhtiv arendaja on Taani konsultant Poul-Henning Kamp (tuntud kui FreeBSDcore arendaja). Haldus, infrastruktuuri - ja täiendavat arendust varustas algselt Norra Linux konsultatsioonifirma Linpro. Varnishi tugi, haldus ja arendus koondus hiljem eraldi haruks - Varnish Software.

2006. aastal avaldati Varnishi versioon 1.0. Varnish 2.0 avaldati 2008 ning Varnish 3.0 2011 aastal.

Arhitektuur

Varnishi salvestab andmed virtuaalmällu ja jätab otsustada, mis salvestatakse mällu ja mida suunatakse ketta operatsioonisüsteemi. See aitab vältida olukorda, kus operatsioonisüsteem hakkab andmeid suunama vahemällu samal ajal kui nad paigutatakse rakenduse poolt kettale.

Lisaks on Varnishi tugevalt "keermestatud", iga kliendi ühendust käsitletakse kui eraldi "keeret". Kui seadistatud aktiivsete "keerete" arv on täidetud, paigutatakse sisenevad ühendused ülevoolu järjekorda. Kui kui see järjekord jõuab teatud piirini, hakkab süsteem sissetulevaid ühendusi tagasi lükkama.

Peamine seadistamise mehhanism on VCL (Varnishi Configuration Language).Enamus kasutajapoliitika otsuseid jäetakse VCL koodi, mis muudab Varnishi palju rohkem seadistatav ja kohanemisvõimelisemaks kui enamik teisi HTTP kiirendeid. Kui VLC script on laetud, tõlgitakse see "C" keelde, kompileeritakse, et jagada objektid süsteemi poolt kompilaatorisse ja seotakse otse kiirendiga.

Arvu run-time parameetrid kontrollivad näiteks maksimaalset ja minimaalset aktiivsete keerete arvu, nende erinevaid süsteemipause jne. Käsurea juhtimise liides võimaldab neid parameetreid muuta, uusi VCL skripte kompileerida, laadida ja aktiveerida kiirendile taaskäivitust tegemata.

Selleks, et vähendada süsteemi päringute arvu kiirelt miinimumini, on logi-andmed salvestatud mällu ning logi-andmete filtreerimine, vorminine ning kirjutamine aktiivsele kettale kettale.

Eeldused

Antud lahendus on testitud Ubuntu Server 10.10 peal, kuid võib töötada ka teiste Ubuntu versioonidega ning muude Linuxi distributsioonidega.

Eelduseks on töötav veebileht, näiteks wordpressi leht. Kui seda tehtud pole, siis seda kirjeldab WordPress turvamise labor. https://wiki.itcollege.ee/index.php/WordPress_turvamine

Varnishi paigaldamine turvalisuse suurendamiseks

Varnish peatab mittetäielikel http päringutel jõudmast Apache veebiserverini. Põhineb "Putting Varnish In Front Of Apache On Ubuntu/Debian" artiklil, mis asub siin http://www.howtoforge.com/putting-avarnish-in-front-of-apache-on-ubuntu-debian

Kontrollime kas on installitud kõige uuem varnishi versioon.

sudo apt-get install curl
sudo curl http://repo.varnish-cache.org/debian/GPG-key.txt | apt-key add -
sudo echo "deb http://repo.varnish-cache.org/debian/ $(lsb_release -s -c) varnish-2.1" >> /etc/apt/sources.list 

Apache konfiguratsiooni muutmine

Muudame varnishi konfiguratsiooni faili, et varnish kuulaks defaultina port 80.

nano /etc/default/varnish

Muuda "DAEMON_OPTS="-a *:6081 \" selliseks

DAEMON_OPTS="-a *:80 \

ctrl-O ja muudame nime millekski muuks, nt mysite.vcl

Kopeerime /etc/varnish/default.vcl

cp /etc/varnish/default.vcl /etc/varnish/mysite.vcl

Täiendame /etc/varnish/mysite.vcl faili.

## Redirect requests to Apache, running on port 8000 on localhost
backend apache {
        .host = "127.0.0.1";
        .port = "8000";
}
## Fetch
sub vcl_fetch {
		## Remove the X-Forwarded-For header if it exists.
        remove req.http.X-Forwarded-For;
		
		## insert the client IP address as X-Forwarded-For. This is the normal IP address of the user.
        set    req.http.X-Forwarded-For = req.http.rlnclientipaddr;
		## Added security, the "w00tw00t" attacks are pretty annoying so lets block it before it reaches our webserver
        if (req.url ~ "^/w00tw00t") {
                error 403 "Not permitted";
        }
		## Deliver the content
        return(deliver);
}

## Deliver
sub vcl_deliver {
		## We'll be hiding some headers added by Varnish. We want to make sure people are not seeing we're using Varnish.
              ## Since we're not caching (yet), why bother telling people we use it?
        remove resp.http.X-Varnish;
        remove resp.http.Via;
        remove resp.http.Age;
		
		## We'd like to hide the X-Powered-By headers. Nobody has to know we can run PHP and have version xyz of it.
        remove resp.http.X-Powered-By;
}

Varnishi konfiguratsiooni muutmine

Apache2 tuleb kuulama panna localhosti.

nano /etc/apache2/ports.conf

Muuda

 
NameVirtualHost *:80
Listen 80

selliseks

NameVirtualHost *:8000
Listen 192.168.56.101:8000

192.168.56.101 asemel kasuta oma IP.

Paigaldame apachele lisamooduli, et kuvataks kliendi õige ip aadress.

apt-get install libapache2-mod-rpaf

Deemonite restart

Kõigepealt tuleb apachele restart teha

/etc/init.d/apache2 restart

Kontrollime IP porti

netstat -lp | grep apache2 

Tulemus peab olema taoline:

tcp        0      0 localhost:8000          *:*                     LISTEN      4586/apache2 

Teeme restarti Varnishile

/etc/init.d/varnish restart 

Kontrollime uuesti

netstat -lp | grep varnish 

Tulemus peab olema taoline:

tcp        0      0 *:www                   *:*                     LISTEN      4498/varnishd
tcp6       0      0 [::]:www                [::]:*                  LISTEN      4498/varnishd 

Nüüd on varnish paigaldatud apache2 ette. (Wordpress) sait peab nüüd töötama. Kui apache peatada kuvatakse varnish error lehekülg.

Juhend, et Apache logides näidataks kliendi IP aadressi, mitte Varnishi serveri enda

Varnishi pool

Esimese asjana tuleks muuta Varnishi conf fail

nano /etc/varnish/mysite.vcl

ja lisada sinna

sub vcl_pipe {
set bereq.http.connection = "close";

if (req.http.X-Forwarded-For) {
set bereq.http.X-Forwarded-For = req.http.X-Forwarded-For;
} else {
set bereq.http.X-Forwarded-For = regsub(client.ip, ":.*", "");
}
}

sub vcl_pass {
set bereq.http.connection = "close";


if (req.http.X-Forwarded-For) {
set bereq.http.X-Forwarded-For = req.http.X-Forwarded-For;
} else {
set bereq.http.X-Forwarded-For = regsub(client.ip, ":.*", "");
}
}

Taaskäivita Varnish

service varnish restart

Apache pool

Lisada vajalikud moodulid Apache jaoks

apt-get update && apt-get install libapache2-mod-rpaf && a2enmod rpaf && apache2ctl graceful

Avada Apache conf fail

nano /etc/apache2/apache2.conf

ja lisada sinna see

<IfModule mod_rpaf.c>
RPAFenable On
RPAFsethostname On
RPAFproxy_ips 127.0.0.1 xxx.xxx.xxx.xxx
</IfModule>

Lisa Varnishi serveri IP xxx.xxx.xxx.xxx asemele

Apachele restart

service apache2 restart

Tulemuse kontroll

Ühenda kliendiga veebiserveri külge ja vaata apache access.log faili, mis ip logitakse

less /var/log/apache2/access.log


Kasutatud materjal

1. About Varnish - https://www.varnish-cache.org/about

2. Putting Varnish In Front Of Apache On Ubuntu/Debian - http://www.howtoforge.com/putting-varnish-in-front-of-apache-on-ubuntu-debian

3. Configuring varnish and apache to pass the original client ip http://theyusedtocallitablog.net/2011/07/configuring-varnish-and-apache-to-pass-the-original-client-ip-specifically-with-wordpress-comments-in-mind/