User:Mroo: Difference between revisions
| Line 20: | Line 20: | ||
Asetasin meelega iOS/OSX operatsioonisüsteemi kahe äärmuslase vahele. Mulle tundub, et Apple on väga kavalalt oma toodete ja seal peal jooksva operatsioonisüsteemi kasutajaks peibutanud inimesed nii Windows kui ka Linuxi maailmast. Windowsi sõpradele pakutakse endiselt ilusaid aknaid. Linuxi kummardajad saavad mõnusalt käsureal toimetada ja erinevate paketihaldurite läbi nagu näiteks port, kasutada Linux keskkonnas teada tunduid pakette - seega kuldne kesktee ja edu alus. | Asetasin meelega iOS/OSX operatsioonisüsteemi kahe äärmuslase vahele. Mulle tundub, et Apple on väga kavalalt oma toodete ja seal peal jooksva operatsioonisüsteemi kasutajaks peibutanud inimesed nii Windows kui ka Linuxi maailmast. Windowsi sõpradele pakutakse endiselt ilusaid aknaid. Linuxi kummardajad saavad mõnusalt käsureal toimetada ja erinevate paketihaldurite läbi nagu näiteks port, kasutada Linux keskkonnas teada tunduid pakette - seega kuldne kesktee ja edu alus. | ||
Peatuks korra veel kasutajagrupil nagu ''OSX/iOS hackers'' | |||
Revision as of 22:16, 28 September 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Margus Roo
Esitamise kuupäev: -. oktoober 2012
Essee
iPhone5 ja iOS6
Vaadates teemapüstitust võin tunduda halli massi osana kuid ei saa ümber lükata fakti, et pealkirjas olev komplekt on maailmas hetkel (28.09.2012) väga kuum uudis. Miks on siis iga Apple toote tulemine nii suur uudis olukorras, kus tehniliselt on turul samaväärseid ja isegi paremate tehniliste näitajatega seadmeid. Olenemata halvast kaardirakendusest on Apple seadmete edasimüüate uste taga lõputud järjekorrad.
Pakun, et üheks edu kindlustavaks omaduseks on asjaolu, et Appel pakub koos nii raud- ja tarkvara, mis annab koos parema tulemuse (isegi vigase tark- ja/või raudvara puhul) kui komplekt, mille puhul on tarkvara tootnud üks arendaja ja raudvara tuleb teisest kohast. Juba asjaolu, et antud tarkvara peab olema ühildatav erinevate raudvaratootjate toodetega teeb tarkvara arendamise keerulisemaks. Lisaks tarkvara, mis peab toetama väga suure hulga erinevate laienduskaartide töötamist on päris mahukas. Kes linuxi kerneleid ise on kompileerinud, teavad kui väikseks on see võimalik optimeerida teatud raudvara silmas pidades.
Kui mina peaks moodustama mingi järjekorra operatsioonisüsteemidest, mida ma olen rohkem kasutanud kui korra ja põhjendama oma valikuid, siis minu järjekord oleks järgmine:
- Windows - Kinnine süsteem. Ei jäta kastajale nagu mina tunnet, et seda operatsioonisüsteemi oleks huvitav kasutada. Sama effekt, kui istud lennukus reisijana - kui toimib siis toimib ja kui midagi läheb valesti siis on surm praktiliselt kindel
- iOS/OSX - Tavakasutajale tundub sama kinnine süsteem kui Windows operatsioonisüteem, samas kasutaja nagu mina tunneb ennast süsteemist üle olevana. Tunnen ennast nagu auto roolis, mille mootori ja veermiku osas olen saanud põhjaliku koolituse.
- Linux kernelil baseeruvad operatsioonisüsteemid nagu näiteks Debian, CentOS, Fedora - Tõeline konstruktor. Kasutajana tunnen ennast vahel selles keskkonnas nagu eksinud laps suurlinnas, valikuid on tohutult ja vahel on mingi probleemi lahendamiseks väga erinevaid võimalusi. Samas on kogu suurlinn täis tarku kohalike ja kui sa nende keelt ja kombeid tunned, siis on nad valmis sind hea meelega aitama. Kasutajana tunnen ennast justkui auto juhina, mille olen täiesti iseseisvalt ehitanud, samas omamata tagasisidet kas ma üldse auto ehitasin.
Asetasin meelega iOS/OSX operatsioonisüsteemi kahe äärmuslase vahele. Mulle tundub, et Apple on väga kavalalt oma toodete ja seal peal jooksva operatsioonisüsteemi kasutajaks peibutanud inimesed nii Windows kui ka Linuxi maailmast. Windowsi sõpradele pakutakse endiselt ilusaid aknaid. Linuxi kummardajad saavad mõnusalt käsureal toimetada ja erinevate paketihaldurite läbi nagu näiteks port, kasutada Linux keskkonnas teada tunduid pakette - seega kuldne kesktee ja edu alus.
Peatuks korra veel kasutajagrupil nagu OSX/iOS hackers
Mainimata ei saa jätta asjaolu, et Apple toodete see osa, mida kasutajad näevad on vormistatud suurepäraselt ja kasutajasõbralikult.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Vastus
Õppekava vahetamiseks on vaja esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
