User:Hluts

Õpingukorralduse küsimused

Autor: Harles Luts

Esitamise kuupäev 7. oktoober 2012.

Kood: 12128349

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kui selline uudis tuleb, siis ei tohi kindlasti masendusse laskuda, vaid hoida positiivset meelt. Tuleb meeles pidada fakti, et reeglina on negatiivsed kogemused kõige õpetlikumad. Lisaks sellele antakse kõigile uus võimalus, tuleb vaid see ära kasutada.

Aga mis on siis edasi tegutsemise juriidilised raamid? Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit. Korduseksamit on sul võimalus teha pärast aine õpetamissemestri lõppu kahel järgneval semestril, ehk lihtsustatult on sul maksimaalselt aega umbes üks aasta.

Täpsem kordussoorituse ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis „Minu asjad“ ning õppehoone teise korruse teadetetahvlil. Sealt saad täpsemalt teada kus ja millal sa saad eksamit uuesti sooritada. Kui sa õpid riigieelarvelisel (RE) kohal, siis sinu käest tasu ei nõuta. Kui aga õpid riigieelarvevälisel kohal, siis pead sa tasuma 14,2 eurot.

Järeleksamile registreerumine toimub õppeosakonnas. Seda pead tegema igal juhul, hoolimata sellest kas õpid riigieelarvelisel (RE) või riigieelarvevälisel (REV) kohal. REV kohal õppuril on lihtsalt veidi enam paberimajandust, ta peab kaasa võtma ka kviitingu, et on kandud IT Kolledžile korduseksami tasu üle (eelpool nimetatud 14,2 eurot).

Kui eksamil läbi kukkumisest on ikka meel väga must ja kooli kohe üldse ei taha tulla, siis saad sa eksamile registreeruda ka e-posti teel. Selleks tuleb sul kiri kirjutada õige pealkirjaga ja kirja manusesse tuleb lisada ka digiallkirjastatud avaldus. REV õppuritel tuleb lisada kirjale ka maksekorralduse kviitung.

Siinjuures tasub ära mainida, et kordusseksamile registreerumisega ei tasu viivitada. Viimane piir selle tegemiseks on seda teha kordussoorituse ajast üle-eelmisel päeval vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et sa pead korduseksamile registreeruma vähemalt kaks päeva enne selle sooritamist. Loomulikult igasuguste probleemide vältimiseks oleks seda mõistlik teha palju varem.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Omal soovil (ametlik nimetus on muud põhjused) saad akadeemilist puhkust taodelda alates teisest õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistuse läbimiseks saad sa taodelda ükskõik millisel ajahetkel.

Akadeemilise puhkuse taoltemiseks tuleb esitada enne punase joone päeva õppeosakonnale vabas vormis avaldus. Muudel põhjustel saad akadeemilist puhkust taodelda maksimaalselt kuni üheks aastaks. Samuti saab üheks aastaks taodelda akadeemilist puhkust kaitsejõududesse teenima asumiseks. Lapse hooldamiseks on võimalik puhkust taodelda kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Tervislikel põhjendusel saab akadeemilist puhkust taodelda kuni kaheks aastaks.

Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks on tarvis esitada avaldus, seda tuleb teha enne akadeemilise puhkuse lõpu kuupäeva. Juhul kui seda ei tehta, siis lõpetatakse puhkus automaatselt akadeemilisele puhkusele järgneva semestri punase joone päeval ning üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Akadeemilise puhkuse ajal ei saa deklareerida uusi õppeaineid. Küll aga on lubatud sooritada varem deklareeritud ainetes eksameid või arvestusi, loomulikult peab õpilasel selleks olema aine põhi- või kordussoorituse õigus.