User:Aheinmaa: Difference between revisions
| Line 5: | Line 5: | ||
===Essee=== | ===Essee=== | ||
Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib küberkuritegevus Läänes. | |||
Iga päev langeb küberkuritegevuse ohvriks ligikaudu miljon inimest. Kurjategijaid ei ole võimalik näha ning nad jäävad sageli karistuseta. | |||
Arvutikuritegevus on tõusuteel. Iga päev tuleb häkkimiskatsete tagajärjel blokeerida üle 600 000 Facebooki konto. Ainuüksi Belgias kasvas internetipettuste arv 4000 juhtumilt 2008. aastal ja 7000 juhtumilt 2010. aastal. Ajavahemikul 2008–2009 kasvas Ühendkuningriigis pangakontode ülevõtmine hüppeliselt 207%. | |||
Praegusel hetkel on kõige suuremaks mureks kogu maailmas, eriti Läänes on küberkuritegevus. Küberkuritegevus on jõudsalt kasvanud nii arvuti- kui ka mobiilseadmete kasutusel. Tänapäeval kuulub peaaegu pool lääneriikidest oma internetikasutajate arvult maailmas esimese kahekümne hulka. Analüüs näitab, et interneti laialdane levik ja veebivõimaluste aktiivne kasutamine eurooplaste ning ameeriklaste seas soodustab nendes piirkondades küberkuritegevuse kasvu ning kasutajate suhteline kaitstus ja teadlikkus elementaarsest veebihügieenist paneb kurjategijaid kasutama uusi tehnoloogiaid ning sotsiaalse manipuleerimise võtteid. Internet pole enamikule kasutajatele pelgalt infoallikas, vaid ka suhtlemis-, ostmis- ja makseplatvorm. Enamik Lääne inimestest hoiustab oma vaba raha pangas ning teeb suurem osa tehinguid interneti vahendusel. Kõige suuremaks ohuks küberkuritegevuse valdkonnas on identiteeti vargus, petuskeemid, väljapressimised ja finantsinfo varastamine. Viimane näide oli sellel oktoobril, kus häkker Anonymous ähvardas rünnata mitut Eesti veebilehte. Küberkuritegevuse vastu on võetud kasutusele rangemad karistused ja soovitakse veel karmistada koos Euroopa Keskusega. Keskus hoiataks ELi liikmesriike suuremate ohtude eest ning osutaks nõrkadele kohtadele nende võrgukaitsesüsteemides. Samuti tuvastaks ka kuritegelikke võrgustikke ning suuremaid rikkujaid ning osutaks abi uurimiste käigus. | |||
Küberkuritegevuse ohjeldamine aitab suurendada usaldust e-panganduse ja Internetis broneerimise suhtes ning hoiab kokku miljoneid eurosid. 2011. aasta uuringu kohaselt on küberkuritegevuse hind maailmas vahemikus 85–291 miljardit eurot. | |||
Kahjuks saadakse praegu kätte väga vähe kurjategijaid. | |||
Keskuse olemus tagaks selle, et ohtudest teavitatakse kiiresti ka teisi ELi liikmesriike. Kui näiteks Leedus keegi teatab oma pangakonto ebaseaduslikust kasutamisest, saab seda kiiresti seostada samalaadsete juhtumitega Kreekast kuni Iirimaani. See võimaldab keskusel hoiatada kohe kõiki ohustatud ELi liikmesriike. | |||
Mobiilseadmete eriti nutitelefoni kasutus on jõudsalt tõusnud, kus kõige rohkem kasutatakse Androidi ja IOS. Androidi küberkuritegevus on 34% tõusnud, kus loodud kahjurprogramm varastab kasutajate isiklikke andmeid. Sündmuste selline areng teeb rahutuks, eriti arvestades seda, et taolist kurivara võib kohata Android Marketis. Viimane näide: septembris poodi ilmunud troojalane Antammi.b, mis eemaldati alles pärast Kaspersky Labilt tulnud teavitust. Antammi.b maskeerub üsna lihtsaks telefonimeloodiaid allalaadivaks rakenduseks. Selleks, et valitud meloodia alla laadida, saadab programm sõnumi tasulisele teenusele. Lisaks varastab Antammi.b peaaegu kõik kasutaja isiklikud andmed: kontaktid, sõnumid, GPS-koordinaadid ja isegi fotod. Seejärel saadab see e-postiga oma aktiivsuslogi kurjategijatele ning varastatud andmed serverisse. | |||
Androidi populaarsus küberkurjategijate hulgas ei ärata imestust, arvestades platvormi juhtrolli turul, paindlikkust ja mitte väga ranget kontrolli tarkvara paigaldusel. Praegu on Androidile loodud kahjurprogrammide osakaal üle 46% ja see kasvab kiiresti. | |||
Minu arvates üks lahedamaid lahendusi võttis kasutusele Kaspersky Lab statistikakülje, mis võimaldab saada reaalajas infot mainitud teemal maailma eri regioonides, sealhulgas Eestis. Statistiliste andmete kuvamiseks kasutatakse teenuse Kaspersky Security Network (KSN) pilvesüsteemi, mis ühendab maailmselt enam kui 50 miljonit arvutit, kuhu on paigaldatud Kaspersky Labi uusimad hübriidviirustõrjed. Värviline interaktiivne maailmakaart kuvab rünnakud arvutitele - alates ohutust rohelisest kuni tumepunaseni, mis teavitab tõsisest epideemiast. Näiteks liigutades hiirekursori Eesti peale, võib näha viirusohtude üldtaset. Riigile klikkides näidatakse üksikasjaliku statistikat kindla ohu kohta ning lisaks ohtude TOP10 teatud ajavahemikus. | |||
Essee kokkuvõtteks | |||
Arvate, et teie arvutist pole midagi väärtuslikku võtta? Mõelge veel üks kord. Te liigutate selle arvuti kaudu oma raha, koostate tähtsaid dokumente, logite sisse kõikvõimalikesse portaalidesse ja teenuskeskkondadesse, ajate kellegagi mesijuttu, lõpuks täidate oma tuludeklaratsiooni … Ehk siis pahavara, kes toimetab teie arvutis, saab enda kätte teie rahakoti, võtmed, dokumendid ja krediidiajaloo, seda juhul kui te pole mitte ühelgi viisil ise sellise küberkuritegevuse vastu oma arvutit kaitsnud. Küberkuritegevuse vastu on mitmeid lahendusi, et tõhusalt kaitsta oma arvutit või mobiilseadet. Viirustõrje, tulemüür, operatsioonisüsteemi kõige värskemate uuendustega varustamine, interneti brauseri turva sätete tõhustamine jne, kõik see aitab vältida küberkuritegevuse ohvriks saamast. Ärge jääge lootma selle peale, et küll ma panen endale viirusetõrje või tulemüüri peale. Tehke kohe vajalikud protseduurid ära, siis on pikaks ajaks muretu, et keegi häkib teie arvutisse sisse. | |||
===Õpingukorralduse küsimused=== | ===Õpingukorralduse küsimused=== | ||
Revision as of 19:07, 21 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anita Heinmaa
Esitamise kuupäev: 21.oktoober 2012
Essee
Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib küberkuritegevus Läänes.
Iga päev langeb küberkuritegevuse ohvriks ligikaudu miljon inimest. Kurjategijaid ei ole võimalik näha ning nad jäävad sageli karistuseta. Arvutikuritegevus on tõusuteel. Iga päev tuleb häkkimiskatsete tagajärjel blokeerida üle 600 000 Facebooki konto. Ainuüksi Belgias kasvas internetipettuste arv 4000 juhtumilt 2008. aastal ja 7000 juhtumilt 2010. aastal. Ajavahemikul 2008–2009 kasvas Ühendkuningriigis pangakontode ülevõtmine hüppeliselt 207%.
Praegusel hetkel on kõige suuremaks mureks kogu maailmas, eriti Läänes on küberkuritegevus. Küberkuritegevus on jõudsalt kasvanud nii arvuti- kui ka mobiilseadmete kasutusel. Tänapäeval kuulub peaaegu pool lääneriikidest oma internetikasutajate arvult maailmas esimese kahekümne hulka. Analüüs näitab, et interneti laialdane levik ja veebivõimaluste aktiivne kasutamine eurooplaste ning ameeriklaste seas soodustab nendes piirkondades küberkuritegevuse kasvu ning kasutajate suhteline kaitstus ja teadlikkus elementaarsest veebihügieenist paneb kurjategijaid kasutama uusi tehnoloogiaid ning sotsiaalse manipuleerimise võtteid. Internet pole enamikule kasutajatele pelgalt infoallikas, vaid ka suhtlemis-, ostmis- ja makseplatvorm. Enamik Lääne inimestest hoiustab oma vaba raha pangas ning teeb suurem osa tehinguid interneti vahendusel. Kõige suuremaks ohuks küberkuritegevuse valdkonnas on identiteeti vargus, petuskeemid, väljapressimised ja finantsinfo varastamine. Viimane näide oli sellel oktoobril, kus häkker Anonymous ähvardas rünnata mitut Eesti veebilehte. Küberkuritegevuse vastu on võetud kasutusele rangemad karistused ja soovitakse veel karmistada koos Euroopa Keskusega. Keskus hoiataks ELi liikmesriike suuremate ohtude eest ning osutaks nõrkadele kohtadele nende võrgukaitsesüsteemides. Samuti tuvastaks ka kuritegelikke võrgustikke ning suuremaid rikkujaid ning osutaks abi uurimiste käigus.
Küberkuritegevuse ohjeldamine aitab suurendada usaldust e-panganduse ja Internetis broneerimise suhtes ning hoiab kokku miljoneid eurosid. 2011. aasta uuringu kohaselt on küberkuritegevuse hind maailmas vahemikus 85–291 miljardit eurot. Kahjuks saadakse praegu kätte väga vähe kurjategijaid. Keskuse olemus tagaks selle, et ohtudest teavitatakse kiiresti ka teisi ELi liikmesriike. Kui näiteks Leedus keegi teatab oma pangakonto ebaseaduslikust kasutamisest, saab seda kiiresti seostada samalaadsete juhtumitega Kreekast kuni Iirimaani. See võimaldab keskusel hoiatada kohe kõiki ohustatud ELi liikmesriike.
Mobiilseadmete eriti nutitelefoni kasutus on jõudsalt tõusnud, kus kõige rohkem kasutatakse Androidi ja IOS. Androidi küberkuritegevus on 34% tõusnud, kus loodud kahjurprogramm varastab kasutajate isiklikke andmeid. Sündmuste selline areng teeb rahutuks, eriti arvestades seda, et taolist kurivara võib kohata Android Marketis. Viimane näide: septembris poodi ilmunud troojalane Antammi.b, mis eemaldati alles pärast Kaspersky Labilt tulnud teavitust. Antammi.b maskeerub üsna lihtsaks telefonimeloodiaid allalaadivaks rakenduseks. Selleks, et valitud meloodia alla laadida, saadab programm sõnumi tasulisele teenusele. Lisaks varastab Antammi.b peaaegu kõik kasutaja isiklikud andmed: kontaktid, sõnumid, GPS-koordinaadid ja isegi fotod. Seejärel saadab see e-postiga oma aktiivsuslogi kurjategijatele ning varastatud andmed serverisse.
Androidi populaarsus küberkurjategijate hulgas ei ärata imestust, arvestades platvormi juhtrolli turul, paindlikkust ja mitte väga ranget kontrolli tarkvara paigaldusel. Praegu on Androidile loodud kahjurprogrammide osakaal üle 46% ja see kasvab kiiresti. Minu arvates üks lahedamaid lahendusi võttis kasutusele Kaspersky Lab statistikakülje, mis võimaldab saada reaalajas infot mainitud teemal maailma eri regioonides, sealhulgas Eestis. Statistiliste andmete kuvamiseks kasutatakse teenuse Kaspersky Security Network (KSN) pilvesüsteemi, mis ühendab maailmselt enam kui 50 miljonit arvutit, kuhu on paigaldatud Kaspersky Labi uusimad hübriidviirustõrjed. Värviline interaktiivne maailmakaart kuvab rünnakud arvutitele - alates ohutust rohelisest kuni tumepunaseni, mis teavitab tõsisest epideemiast. Näiteks liigutades hiirekursori Eesti peale, võib näha viirusohtude üldtaset. Riigile klikkides näidatakse üksikasjaliku statistikat kindla ohu kohta ning lisaks ohtude TOP10 teatud ajavahemikus.
Essee kokkuvõtteks
Arvate, et teie arvutist pole midagi väärtuslikku võtta? Mõelge veel üks kord. Te liigutate selle arvuti kaudu oma raha, koostate tähtsaid dokumente, logite sisse kõikvõimalikesse portaalidesse ja teenuskeskkondadesse, ajate kellegagi mesijuttu, lõpuks täidate oma tuludeklaratsiooni … Ehk siis pahavara, kes toimetab teie arvutis, saab enda kätte teie rahakoti, võtmed, dokumendid ja krediidiajaloo, seda juhul kui te pole mitte ühelgi viisil ise sellise küberkuritegevuse vastu oma arvutit kaitsnud. Küberkuritegevuse vastu on mitmeid lahendusi, et tõhusalt kaitsta oma arvutit või mobiilseadet. Viirustõrje, tulemüür, operatsioonisüsteemi kõige värskemate uuendustega varustamine, interneti brauseri turva sätete tõhustamine jne, kõik see aitab vältida küberkuritegevuse ohvriks saamast. Ärge jääge lootma selle peale, et küll ma panen endale viirusetõrje või tulemüüri peale. Tehke kohe vajalikud protseduurid ära, siis on pikaks ajaks muretu, et keegi häkib teie arvutisse sisse.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi.Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida,et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab,kui oled riigieelarvelisel (RE)kohal? Palju maksab,kui oled riigieelarvevälisel (REV)kohal?
Vastus
Arvestuse uuesti sooritamiseks pean deklareerima õppeaines täidetud arvestusele pääsemise tingimused, teha põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikkides enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka. Registreeruda on võimalik kuni 2 tööpäeva enne vastava soorituse toimumist.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemilise puhkuse võimalused esimesel õppeaastal on ainult tervislikel põhjustel,lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel,esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi(arstitõend,lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse). Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks.Muudel põhjustel– kuni üheks aastaks.Tervislikel põhjustel– kuni kaheks aastaks.Lapse hooldamiseks- kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast.Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.Üliõpilasel,kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
