User:Uuusmees

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Uku Uusmees

Esitamise kuupäev: 29.oktoober 2012

Essee

Esimese loeng toimus 29.august. Teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar.Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele kuidas õppetöö toimub ja toimuma hakkab. Eriti olulisena toodi välja nn „punase joone päev“, millal pidi olema koostatud igal õpilasel individuaalne õppeplaan ja esitatud deklaratsioon.Tutvustati erinevaid e-õppe keskkondi nagu näiteks ÕIS ja Moodle. Nendes keskondades hakkavad olema kõik vajalikud materjalid ning ka mõningad tööd olenevalt õppeainetest ja õppejõududest. Lisaks üldkorraldusele räägiti meile ka klassidest, laboritest, klubilistest tegevustest.

Teine loeng, mis toimus 6.septembril, käsitles teemat ,,Helpdesk’’ ning esinejad olid Peeter Uustal, Peeter Raielo.Mõlemad on endised Infotehnoloogia Kolledži vilistlased, kes nüüdseks töötavad Skype'i helpdeskis. P.Uustal Skype Customer Services , P.Raielo Skype Internal Helpdesk-"iga päev võib olla jõulud". Räägiti olulisest tugiteenusest firmas kus kasutatakse tööks arvuteid ja kuidas nad aitavad kasutajaid kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Helpdesk pidi olema hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks / silumiseks, sotsiaalsete oskuste omandamiseks / praktiseerimiseks.Helpdeskis töötades peaksin olema hea suhtleja ja kõvasti tahet inimesi aidata. Räägiti veel Skype töökeskkonnast ja firma laienemisest viimastel aastatel. Loengu mõte oli selles, et ilma eesmärgita ja sihikindluseta ei saa olla edukas.

Kolmandas loengus, mis toimus 13. september esines meile samuti ITK vilistlane Janika Liiv. Teema millest ta rääkis oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“.Peamiselt töötab ta Ruby on Ralls web-i arendus keskkonnas.Tutvustas "Ruby programmeerimiskeelt" mille kasutajad ja entusiastid nad Eestis on. Ühe mütsi alla on koondunud kolmkümmend kaks arendajat kolmeteistkümnest ettevõttest. Korraldavad seminare mille idee on inspireeritud Barcelona on Rails ja Londoni LRUGi kokkusaamistest. Rubyest eesmärk on aidata kaasa teadmiste vahetamise ja ruby arengule. Janika on inimene, kes tegeleb tehnoloogia populariseerimisega naiste seas. Tutvustas "Tech Sisters" ja nende tööd.

Neljanda loengu teemaks oli „IT tööturg“ ning teemaga viis meid kurssi 2010 aasta vilistlane Andres Septer. Töötab asutuses "Playtech" mis pakub tarkvaratooteid ning nendega seotud terviklahendusi maailma juhtivatele mänguoperaatoritele.

Läbi skeemide ja jooniste Rääkis IT skeemist. Neljas loeng rääkis IT-tööturust, väga omanäoliselt. Skeemide, jooniste ning silmapaistva joonistusoskuse abil püüti meile selgeks teha, kes on näiteks „lipsud“ ja „patsid“. Lisaks tehti üsna kähku selgeks, et Windows ei kõlba kuhugi ja Linux on õigetele meestele. Samuti rääkis, et avalikus sektoris töötajad on inimkujulised juurviljad ning seal tööd ei tehta ja raha ei teenita. Ma tõsiselt loodan ja arvan, et tegelikkus nii mustvalge ei ole nagu ta rääkis, aga kindlasti mingi tõde oli ta jutus sees.

Järgmisena tutvustas meile viiendat loengut Martin Paljak & teemaks „Karma“ Martin on "vabakutseline" kellel puudub IT alane haridus. Töötanud 12 aastat "freelancerina"

rääkis igapäevasest tööst IT sektoris, Tegemist siis vabakutselise IT inimesega, kes hetkel küll töötab CERT-EE-s. Huvitav oli see esinemine just sellepärast, et ta ise ei olnud IT alast haridust omandanud, küll aga vabal ajal ennast väga kurssi viinud. Lõi iseseisvalt tarkvara, millega sai kiipkaardi lugemine võimalikuks Linux keskkonnas. Temalt mõte, et helpdesk on nagu IT valdkonna tuletõrje – sinna pöördutakse siis kui kõik on väga katki. Ning protokoll vs paanika – reaalses elus kriitilises olukorras kaob protokoll ära ja asendub “fix it, anyway you can” mentaliteediga. Tema ettekanne haakus võib-olla kõige rohkem Playtechi Andres Septeri omaga, sest nad mõlemad rääkisid generaliseerumise ja spetsialiseerumise erinevatest tahkudest ja sellest, mis on mõlema plussid ja miinused. Kohati irooniline, sest oma nägemustelt olid nad väga erinevad - Martin Paljak pidas karmat tähtsaks ja mainis, et ta ei töötaks Playtechi suguses firmas, sest nende tarkvaraga võetakse inimestelt raha ära. Erinevad inimesed aga samasugune sõnum.

Kuues loeng oli „ Tere tulemast Ignite'i maailma “ ning esinejad olid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Tutvustas Ignite OÜ'd, kui kvaliteetset tarkvara pakkuvat ettevõtet.Pakuvad ärimajanduse kaardistamist ja tarkvara arendamist läbi väärtuste põhilise analüüsi.Rääkisid väärtustest millele peaksid tuleviku IT spetsialistid rõhku panema, nagu näiteks: oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskus, motiveeritus. Saime praktiliselt läbi teha erinevaid harjutusi ja mänge, mille käigus õppisime meeskonnatööd.- üksinda ei jõua kuhugi, meeskond on see mis loob tulemusi!

Eelviimaseks teemaks oli „ Testimine ja tarkvarakvaliteet “ esinejaks oli avaaktusel tuntust kogunud Kristjan Karmo. On olnud projektijuht,arendaja,administraator,testija, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Service's. Loengus rääkis edukaks testimiseks vajaminevatest teadmistest: süsteemist, ärist, kasutajatest, elust "Suure pildi tundmisest". Rääkis testimise liikidest "Must kast", "Valge kast", testijaks olemise plussidest (võimalus süsteemist esimesena kõik teada saada,lõhkumise eest makstakse palka) ja miinustest (ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava), testimise vajalikkusest ja andis elulisi näiteid selle kohta, kuidas mõni viga süsteemis võib minna väga kalliks maksma. "Mariner1" kosmosesondi koodist puudu olev sidekriips. Lõpetuseks mainis, et testimine on elustiil.

Küsimus A

- Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus:

- Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani,kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva tööülensandeid.

- Kordusarvestuse sooritamiseks peab selle kokku leppima õppejõuga.

- Kordusarvestusele registeerimise kord antakse teada õppetöö toimumise alguses, kindlasti on nõutud õppeosakonnas registreerimine.

- Korduseksamid ja arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 14,2 €

- Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

- Õppur peab olema eksamile / arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 1

- Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus:

- Õppekava vahetamiseks on vaja esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.