User:Osaar: Difference between revisions
| Line 6: | Line 6: | ||
== Essee == | == Essee == | ||
Kokkuvõttev ettekanne loengus toimunust ja mis mina isiklikult sellest kasulikku sain. | Kokkuvõttev ettekanne loengus toimunust ja mis mina isiklikult sellest kasulikku sain. | ||
1.Õppekorraldus ja sisekord. | 1.Õppekorraldus ja sisekord. | ||
Mina seal loengul kahjuks ei viibind ja vaatasin videosalvestust hiljem ning tegelikult see loeng oleks vastand 90 protsenti mu küsimustele mis mul alguses olid. Loeng rääkis erinevatest õppevõimalustest - nominaalkoormus, täiskoormus ning osaline koormus. Ja minule kui REV kohal olevale õpilasele vajalikust maksmiskorrast. Üllatusena tuli ka, et on olemas mingi meediahuviliste grupp lisaks robootika ja linuxikasutajate grupile. E-õppe kohta info oleks ka olnud kasulik kui tol päeval oleks loengus olnud. Lõppes loeng üliõpilasesinduse tutvustamisega. | Mina seal loengul kahjuks ei viibind ja vaatasin videosalvestust hiljem ning tegelikult see loeng oleks vastand 90 protsenti mu küsimustele mis mul alguses olid. Loeng rääkis erinevatest õppevõimalustest - nominaalkoormus, täiskoormus ning osaline koormus. Ja minule kui REV kohal olevale õpilasele vajalikust maksmiskorrast. Üllatusena tuli ka, et on olemas mingi meediahuviliste grupp lisaks robootika ja linuxikasutajate grupile. E-õppe kohta info oleks ka olnud kasulik kui tol päeval oleks loengus olnud. Lõppes loeng üliõpilasesinduse tutvustamisega. | ||
2.Helpdesk. | 2.Helpdesk. | ||
See loeng siis tutvustas kuidas asi käib IT toes ja Skypeis. Promoti seda erinevate plussidega näiteks suhtlemisoskuste arenemine, kontaktide loomisega ja uuema riistvaraga mängimisvõimalusega. Isiklikult ma arvan, et see pole nii huvitav kui reaalne tarkvaraarendus aga tundus, et nendele asi meeldis. Muidugi iseenesest minna Austraaliasse ja saada 5000 euri selle töö eest ei tundu paha. Näidati naljavideot mis pilas dumbusereid aga mis on reaalsus IT-toena töötades. Aga jällegi Skypeis positiivne on vabam graafik mida mina oleks Peetrite asemel kasutand kohe Skype promomiseks. Väga hea viis kuidas naissoost isikutele huvi pakkuda oli, et mainiti facebookis käib ka töö ja nagu me kõik teame IT alal alati otsitakse naisi. Loengu põhjal ma arvan, et sisemises IT-toes ma töötaks heameelega kuigi esimene eelistus oleks siiski tarkvaraarendus. | See loeng siis tutvustas kuidas asi käib IT toes ja Skypeis. Promoti seda erinevate plussidega näiteks suhtlemisoskuste arenemine, kontaktide loomisega ja uuema riistvaraga mängimisvõimalusega. Isiklikult ma arvan, et see pole nii huvitav kui reaalne tarkvaraarendus aga tundus, et nendele asi meeldis. Muidugi iseenesest minna Austraaliasse ja saada 5000 euri selle töö eest ei tundu paha. Näidati naljavideot mis pilas dumbusereid aga mis on reaalsus IT-toena töötades. Aga jällegi Skypeis positiivne on vabam graafik mida mina oleks Peetrite asemel kasutand kohe Skype promomiseks. Väga hea viis kuidas naissoost isikutele huvi pakkuda oli, et mainiti facebookis käib ka töö ja nagu me kõik teame IT alal alati otsitakse naisi. Loengu põhjal ma arvan, et sisemises IT-toes ma töötaks heameelega kuigi esimene eelistus oleks siiski tarkvaraarendus. | ||
3.Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. | 3.Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. | ||
Janika Liiv, IT Kolledzi vilistlane rääkis oma kogemusest õppides ja töötamisel. Tutvustas veebirakenduse erinevaid osasid loogika(php,ruby,python), andmebaasid(mysql), infrastruktuur(apache) ja stiil, struktuur(html, css, javascript, xml). Huvitav oli see, et erinevalt tüüpilisest programmeerijast subjektiivselt rääkides ta ei promonud oma lemmikut mis oli Ruby on rails. Vaid ütles, et kasutage seda mis meeldib. Kuigi info veebirakenduste kohta ei olnud mulle midagi uut siis tema jutt isiklikust kogemusest programmeerijana ning kogukondade kohta oli huvitav. Tutvustas veel techsisters gruppi ning kuulsaid naisprogrammeerijaid. | Janika Liiv, IT Kolledzi vilistlane rääkis oma kogemusest õppides ja töötamisel. Tutvustas veebirakenduse erinevaid osasid loogika(php,ruby,python), andmebaasid(mysql), infrastruktuur(apache) ja stiil, struktuur(html, css, javascript, xml). Huvitav oli see, et erinevalt tüüpilisest programmeerijast subjektiivselt rääkides ta ei promonud oma lemmikut mis oli Ruby on rails. Vaid ütles, et kasutage seda mis meeldib. Kuigi info veebirakenduste kohta ei olnud mulle midagi uut siis tema jutt isiklikust kogemusest programmeerijana ning kogukondade kohta oli huvitav. Tutvustas veel techsisters gruppi ning kuulsaid naisprogrammeerijaid. | ||
4.IT tööturg | 4.IT tööturg | ||
Andres Septer ka IT Kollekzi vilistlane rääkis tööturust ja tulevikust. See info oli väga praktiline - nagu mujalgi eesti tööturul olevat raske probleem sellega, et kõik tahavad häid töölisi ja kogemusteta töötajat eriti ei taheta. Sellest nõiaringist pääsemiseks soovitas praktikat ja akadeemilisi projekte nagu Archimedes. Soovitas vältida tulevikuta kohti nagu poes riistvara müümine ja üritada saada koht mida äripool ei peaks kohustuslikuks kulutuseks vaid ärile vajalikuks osaks. Lisaks sellele hoiatas liigne spetsialiseerumine eesti tööturul pole praktiline. Soovitas Linuxit, et enamik äriliselt vajalikke osasid on Linuxil. Riigisektoris pidavat vähem nõudmisi aga ka väiksem palk. Erasektoris suurfirmad pidavat tüüpiliselt kõige raskemad olema ning bürokraatia tõttu tihti absurdsusi. Erinevalt helpdeski Peetritest ta soovitas just töökohti mis ei vaja suhtlemist ning mida vähem igasugu bürokraatiat seda parem. | Andres Septer ka IT Kollekzi vilistlane rääkis tööturust ja tulevikust. See info oli väga praktiline - nagu mujalgi eesti tööturul olevat raske probleem sellega, et kõik tahavad häid töölisi ja kogemusteta töötajat eriti ei taheta. Sellest nõiaringist pääsemiseks soovitas praktikat ja akadeemilisi projekte nagu Archimedes. Soovitas vältida tulevikuta kohti nagu poes riistvara müümine ja üritada saada koht mida äripool ei peaks kohustuslikuks kulutuseks vaid ärile vajalikuks osaks. Lisaks sellele hoiatas liigne spetsialiseerumine eesti tööturul pole praktiline. Soovitas Linuxit, et enamik äriliselt vajalikke osasid on Linuxil. Riigisektoris pidavat vähem nõudmisi aga ka väiksem palk. Erasektoris suurfirmad pidavat tüüpiliselt kõige raskemad olema ning bürokraatia tõttu tihti absurdsusi. Erinevalt helpdeski Peetritest ta soovitas just töökohti mis ei vaja suhtlemist ning mida vähem igasugu bürokraatiat seda parem. | ||
5.Karma | 5.Karma | ||
Martin Paljak rääkis IT maailmast vabakutselise programmeerijana ehk freelancerina. Peale freelanceri oli veel huvitav fakt, et ta oli täielikult iseharinud ennast. Tema arust nii helpdeski töö kui ka administraatori töö olid suht igavad ning projektijuht väga ebameeldiv töö. Ma enamjaolt nõustun temaga kuigi palju oleneb asjaoludest. | Martin Paljak rääkis IT maailmast vabakutselise programmeerijana ehk freelancerina. Peale freelanceri oli veel huvitav fakt, et ta oli täielikult iseharinud ennast. Tema arust nii helpdeski töö kui ka administraatori töö olid suht igavad ning projektijuht väga ebameeldiv töö. Ma enamjaolt nõustun temaga kuigi palju oleneb asjaoludest. | ||
Revision as of 19:38, 30 October 2012
[Category:Erialatutvustus 2012]]
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Oliver Saar
Essee
Kokkuvõttev ettekanne loengus toimunust ja mis mina isiklikult sellest kasulikku sain.
1.Õppekorraldus ja sisekord.
Mina seal loengul kahjuks ei viibind ja vaatasin videosalvestust hiljem ning tegelikult see loeng oleks vastand 90 protsenti mu küsimustele mis mul alguses olid. Loeng rääkis erinevatest õppevõimalustest - nominaalkoormus, täiskoormus ning osaline koormus. Ja minule kui REV kohal olevale õpilasele vajalikust maksmiskorrast. Üllatusena tuli ka, et on olemas mingi meediahuviliste grupp lisaks robootika ja linuxikasutajate grupile. E-õppe kohta info oleks ka olnud kasulik kui tol päeval oleks loengus olnud. Lõppes loeng üliõpilasesinduse tutvustamisega.
2.Helpdesk.
See loeng siis tutvustas kuidas asi käib IT toes ja Skypeis. Promoti seda erinevate plussidega näiteks suhtlemisoskuste arenemine, kontaktide loomisega ja uuema riistvaraga mängimisvõimalusega. Isiklikult ma arvan, et see pole nii huvitav kui reaalne tarkvaraarendus aga tundus, et nendele asi meeldis. Muidugi iseenesest minna Austraaliasse ja saada 5000 euri selle töö eest ei tundu paha. Näidati naljavideot mis pilas dumbusereid aga mis on reaalsus IT-toena töötades. Aga jällegi Skypeis positiivne on vabam graafik mida mina oleks Peetrite asemel kasutand kohe Skype promomiseks. Väga hea viis kuidas naissoost isikutele huvi pakkuda oli, et mainiti facebookis käib ka töö ja nagu me kõik teame IT alal alati otsitakse naisi. Loengu põhjal ma arvan, et sisemises IT-toes ma töötaks heameelega kuigi esimene eelistus oleks siiski tarkvaraarendus.
3.Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.
Janika Liiv, IT Kolledzi vilistlane rääkis oma kogemusest õppides ja töötamisel. Tutvustas veebirakenduse erinevaid osasid loogika(php,ruby,python), andmebaasid(mysql), infrastruktuur(apache) ja stiil, struktuur(html, css, javascript, xml). Huvitav oli see, et erinevalt tüüpilisest programmeerijast subjektiivselt rääkides ta ei promonud oma lemmikut mis oli Ruby on rails. Vaid ütles, et kasutage seda mis meeldib. Kuigi info veebirakenduste kohta ei olnud mulle midagi uut siis tema jutt isiklikust kogemusest programmeerijana ning kogukondade kohta oli huvitav. Tutvustas veel techsisters gruppi ning kuulsaid naisprogrammeerijaid.
4.IT tööturg
Andres Septer ka IT Kollekzi vilistlane rääkis tööturust ja tulevikust. See info oli väga praktiline - nagu mujalgi eesti tööturul olevat raske probleem sellega, et kõik tahavad häid töölisi ja kogemusteta töötajat eriti ei taheta. Sellest nõiaringist pääsemiseks soovitas praktikat ja akadeemilisi projekte nagu Archimedes. Soovitas vältida tulevikuta kohti nagu poes riistvara müümine ja üritada saada koht mida äripool ei peaks kohustuslikuks kulutuseks vaid ärile vajalikuks osaks. Lisaks sellele hoiatas liigne spetsialiseerumine eesti tööturul pole praktiline. Soovitas Linuxit, et enamik äriliselt vajalikke osasid on Linuxil. Riigisektoris pidavat vähem nõudmisi aga ka väiksem palk. Erasektoris suurfirmad pidavat tüüpiliselt kõige raskemad olema ning bürokraatia tõttu tihti absurdsusi. Erinevalt helpdeski Peetritest ta soovitas just töökohti mis ei vaja suhtlemist ning mida vähem igasugu bürokraatiat seda parem.
5.Karma
Martin Paljak rääkis IT maailmast vabakutselise programmeerijana ehk freelancerina. Peale freelanceri oli veel huvitav fakt, et ta oli täielikult iseharinud ennast. Tema arust nii helpdeski töö kui ka administraatori töö olid suht igavad ning projektijuht väga ebameeldiv töö. Ma enamjaolt nõustun temaga kuigi palju oleneb asjaoludest.
