User:Akalev: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 4: | Line 4: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Õpingukorraldusest ja erialatutvustusest räägiti meile juba 29. augustil avaaktusel, kuna see oli ühe aineprogrammi sisu. Igasse loengusse tuleb uus külaline, kes räägib kindlal teemal ja ka oma firmast. Külastajateks olid firmad Skype, Toggl, Rails Girls, Techsisters, PlayTech, Ignite ja ASA Quality Services. Üheks külastajaks oli freelancer, kes on vabakutseline spetsialist (näiteks graafiline disainer, copywriter) ja kes tegutseb 1 - 2 töötajaga ettevõttena ning võib osutada samasisulisi teenuseid mitmele erinevale ettevõttele.1 Loengu lõpus oli alati küsimuste voor. | Õpingukorraldusest ja erialatutvustusest räägiti meile juba 29. augustil avaaktusel, kuna see oli ühe aineprogrammi sisu. Igasse loengusse tuleb uus külaline, kes räägib kindlal teemal ja ka oma firmast. Külastajateks olid firmad Skype, Toggl, Rails Girls, Techsisters, PlayTech, Ignite ja ASA Quality Services. Üheks külastajaks oli freelancer, kes on vabakutseline spetsialist (näiteks graafiline disainer, copywriter) ja kes tegutseb 1 - 2 töötajaga ettevõttena ning võib osutada samasisulisi teenuseid mitmele erinevale ettevõttele.<sup>1</sup> Loengu lõpus oli alati küsimuste voor. | ||
Esimeseks külastajaks oli Skype, kust tulid rääkima kaks helpdesk-i töötajat. Nende definitsioon helpdesk-ist on aitab kasutajaid kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega.2 Nad rääkisid sellest, et miks valida töö helpdesk-is, mis nõudeid kanditaadi poolt oodatakse, näitasid ühte näite videot ja joonis skeemi, kuidas töö tegemine välja näeb. Lisaks mainisid, mis ala töötajaid nad vajavad hetkel ja tulevikus ning reklaamisid enda 2006. aasta kontorit. | Esimeseks külastajaks oli Skype, kust tulid rääkima kaks helpdesk-i töötajat. Nende definitsioon helpdesk-ist on aitab kasutajaid kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega.<sup>2</sup> Nad rääkisid sellest, et miks valida töö helpdesk-is, mis nõudeid kanditaadi poolt oodatakse, näitasid ühte näite videot ja joonis skeemi, kuidas töö tegemine välja näeb. Lisaks mainisid, mis ala töötajaid nad vajavad hetkel ja tulevikus ning reklaamisid enda 2006. aasta kontorit. | ||
Mitme ettevõttega tegelev Janika Liiv, kes on Eesti Infotehnoloogia Kolledž-i vilistlane, käis rääkimas programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast läbi enda silmade. Kui ta IT Kolledžisse läks, siis ta ei teadnud programmeerimisest mitte midagi. Nüüd aga töötab firmas Toggl Ruby programmeerijana. Ruby on veebi programmeerimiskeel.3 Ta viis läbi ühe harjutuse, mille nimi oli Bentobox. See on karp lõuna, kus toiduained on jaotatud lahtridesse vastavalt toidu gruppidele.4 Lisaks tegeleb ta veel liikumiste või kogukondadega, kus osalejateks on naised, sest ta tahab populariseerida tehnoloogiat ja programmeerimist nende seas samuti. | Mitme ettevõttega tegelev Janika Liiv, kes on Eesti Infotehnoloogia Kolledž-i vilistlane, käis rääkimas programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast läbi enda silmade. Kui ta IT Kolledžisse läks, siis ta ei teadnud programmeerimisest mitte midagi. Nüüd aga töötab firmas Toggl Ruby programmeerijana. Ruby on veebi programmeerimiskeel.<sup>3</sup> Ta viis läbi ühe harjutuse, mille nimi oli Bentobox. See on karp lõuna, kus toiduained on jaotatud lahtridesse vastavalt toidu gruppidele.<sup>4</sup> Lisaks tegeleb ta veel liikumiste või kogukondadega, kus osalejateks on naised, sest ta tahab populariseerida tehnoloogiat ja programmeerimist nende seas samuti. | ||
IT tööturust käis rääkimas Andres Septer, kes töötab firmas nimega PlayTech. Tema on samuti IT Kolledži vilistlane. Ta rääkis, et IT maailmas on kahte tüüpi inimesi - lipsuga ja patsiga. Patsiga inimesed loovad toote ja lipsuga inimesed müüvad need maha. Ta võrdles generaliste ja spetsialiste. Generalistid on need, kes teavad kõigest natuke ja mida rohkem nende teadmised arenevad, seda kiiremini jõuavad nad olukorda, kus nad teavad kõigest mitte midagi. Spetsialistid teavad mingist ühest asjast kõike ja arenedes jõuavad sinna, kus nad teavad kõike mitte millesti. Lisaks seletas lahti firma kihid.5 | IT tööturust käis rääkimas Andres Septer, kes töötab firmas nimega PlayTech. Tema on samuti IT Kolledži vilistlane. Ta rääkis, et IT maailmas on kahte tüüpi inimesi - lipsuga ja patsiga. Patsiga inimesed loovad toote ja lipsuga inimesed müüvad need maha. Ta võrdles generaliste ja spetsialiste. Generalistid on need, kes teavad kõigest natuke ja mida rohkem nende teadmised arenevad, seda kiiremini jõuavad nad olukorda, kus nad teavad kõigest mitte midagi. Spetsialistid teavad mingist ühest asjast kõike ja arenedes jõuavad sinna, kus nad teavad kõike mitte millesti. Lisaks seletas lahti firma kihid.<sup>5</sup> | ||
Üheks erandiks oli Martin Paljak, kes teenib raha freelancer-ina. Freelancer on vabakutseline spetsialist (näiteks graafiline disainer, copywriter) ja kes tegutseb 1 - 2 töötajaga ettevõttena ning võib osutada samasisulisi teenuseid mitmele erinevale ettevõttele.1 Tema käis rääkimas töö IT sektoris läbi tema silmade. Lepinguliselt on ta töödanud umbes kahes firmas. Tema arvates on IT sektoris kahte tüüpi töötajaid - ülikonnaga ja dressides. Ülikonnas inimesed tegelevad äriga ja dressides loodvad äritsemiseks toote.6 Freelancer-ina otsib ta tööd erinevatelt interneti lehtedelt, mis on sellega seotud. Üheks oma töö näiteks tõi ID-kaardi lugeja toetamine Linuxi operatsioonisüsteemil. | Üheks erandiks oli Martin Paljak, kes teenib raha freelancer-ina. Freelancer on vabakutseline spetsialist (näiteks graafiline disainer, copywriter) ja kes tegutseb 1 - 2 töötajaga ettevõttena ning võib osutada samasisulisi teenuseid mitmele erinevale ettevõttele.1 Tema käis rääkimas töö IT sektoris läbi tema silmade. Lepinguliselt on ta töödanud umbes kahes firmas. Tema arvates on IT sektoris kahte tüüpi töötajaid - ülikonnaga ja dressides. Ülikonnas inimesed tegelevad äriga ja dressides loodvad äritsemiseks toote.<sup>6</sup> Freelancer-ina otsib ta tööd erinevatelt interneti lehtedelt, mis on sellega seotud. Üheks oma töö näiteks tõi ID-kaardi lugeja toetamine Linuxi operatsioonisüsteemil. | ||
Kõige rohkem töötajaid oli endaga kaasa toonud Ignite'i firma. Nad viisid läbi kolm mängu. Esimeses mängus pidi vastama kolmele küsimusele - kui kõrge on Mount Everest, kui pikk on teekond IT Kolledžist Vabaduse Väljakuni ja mitu inimest töötab Ignite-i firmas. Sellest mängust tuli välja, et Ignite'i firmas töötab 24 inimest. Teise mängu jaoks oli vaja seitse vabathatlikku ja nad pidid valima kaks inimest ja asetama ennast mõlemist samale kaugusele. Selle põhimõte oli, et näidata ise organiseerumist. Ja kolmanda mängu jaoks oli jälle vaja vabatahtlikke, aga see kord kümme. Ülesanne oli vaja toode saata tellijani võimalikult kiiresti sünnipäevade järgi.7 | Kõige rohkem töötajaid oli endaga kaasa toonud Ignite'i firma. Nad viisid läbi kolm mängu. Esimeses mängus pidi vastama kolmele küsimusele - kui kõrge on Mount Everest, kui pikk on teekond IT Kolledžist Vabaduse Väljakuni ja mitu inimest töötab Ignite-i firmas. Sellest mängust tuli välja, et Ignite'i firmas töötab 24 inimest. Teise mängu jaoks oli vaja seitse vabathatlikku ja nad pidid valima kaks inimest ja asetama ennast mõlemist samale kaugusele. Selle põhimõte oli, et näidata ise organiseerumist. Ja kolmanda mängu jaoks oli jälle vaja vabatahtlikke, aga see kord kümme. Ülesanne oli vaja toode saata tellijani võimalikult kiiresti sünnipäevade järgi.<sup>7</sup> | ||
Kristjan Karmo, kes käis rääkimas juba avaaktusel. Ilmselt sellepärast, et lõpetas sel kevadel IT Kolledži IT süsteemide administreerimise eriala. Ta on olnud erinevatel ametidel, aga hetkel on ta testija ja nii ta rääkiski kvaliteedi tagamisest. Ta tõi välja ajaloost vigasid, mille tõttu on tekkinud suuri summasid kahju. Eesti näitel rääkis digiretseptist, e-valimistest ja rahvaloendusest internetis. Nende vigadeks olid jõudlus ja välja kuvamine. Välisriikidest mainis 1988 aastal tudengi poolt loodud maailma esimene uss ja tahtis näha kaugele see maailmas jõuab. Siis 1962 kosmosesond Mariner 1, mille koodist puudus üks sidekriips ja sellepärast pidi selle õhku laskma ja neid oli veelgi. Testijaks võib saada igaüks ja iga päeva elus oleme me kõik testijad. Näiteks õppejõud testib tudengit, poodleja testib riideid ja nii edasi. Testijaid on kergem kriitilises olukorrad juurde palgata, sest arendajad vajavad alati koolitust.8 | Kristjan Karmo, kes käis rääkimas juba avaaktusel. Ilmselt sellepärast, et lõpetas sel kevadel IT Kolledži IT süsteemide administreerimise eriala. Ta on olnud erinevatel ametidel, aga hetkel on ta testija ja nii ta rääkiski kvaliteedi tagamisest. Ta tõi välja ajaloost vigasid, mille tõttu on tekkinud suuri summasid kahju. Eesti näitel rääkis digiretseptist, e-valimistest ja rahvaloendusest internetis. Nende vigadeks olid jõudlus ja välja kuvamine. Välisriikidest mainis 1988 aastal tudengi poolt loodud maailma esimene uss ja tahtis näha kaugele see maailmas jõuab. Siis 1962 kosmosesond Mariner 1, mille koodist puudus üks sidekriips ja sellepärast pidi selle õhku laskma ja neid oli veelgi. Testijaks võib saada igaüks ja iga päeva elus oleme me kõik testijad. Näiteks õppejõud testib tudengit, poodleja testib riideid ja nii edasi. Testijaid on kergem kriitilises olukorrad juurde palgata, sest arendajad vajavad alati koolitust.<sup>8</sup> | ||
Aine lõpetas Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT juhataja Siim Vene. Enne loengule tulekut, uuris ta eelmise aasta esinejaid, millest nad rääkisid ja ütles ka meile, et osad lihtsalt käisid oma toodet või firmat reklaamimas. Aga tema seda ei teinud, vaid rääkis nagu oma tavalisest tööpäevast. Kes kaebab teiste peale, et piirata tema tegevust arvutist või kellel mingi muu jama. Meditsiin on samuti kiiresti arenev valdkond nagu infotehnoloogia ja kui vanasti kasutati raamatuid teadmiste saamiseks, siis tänapäeval isegi kirurg kasutab operatsiooni ajal Google-it. Võrreldes teiste riikidega, Põhja-Eesti Regionaalhaigla siduvus tehnoloogiaga asub nimekirjas keskel. Näiteks 5 aastat tagasi Norra tase oli kõrgem ka praegusest Eesti tasest, aga on ka neid, kes on öelnud, et meil on kasutusel ideed, mida pole keegi veel kasutama hakanud. Selleks ideeks on tahvelarvutite kasutamine. Siim oli ainuke, kellel oli kaasavõetud tasu, mille ta andis neile, kes vastasid õigesti tema esitatud küsimustele.9 | Aine lõpetas Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT juhataja Siim Vene. Enne loengule tulekut, uuris ta eelmise aasta esinejaid, millest nad rääkisid ja ütles ka meile, et osad lihtsalt käisid oma toodet või firmat reklaamimas. Aga tema seda ei teinud, vaid rääkis nagu oma tavalisest tööpäevast. Kes kaebab teiste peale, et piirata tema tegevust arvutist või kellel mingi muu jama. Meditsiin on samuti kiiresti arenev valdkond nagu infotehnoloogia ja kui vanasti kasutati raamatuid teadmiste saamiseks, siis tänapäeval isegi kirurg kasutab operatsiooni ajal Google-it. Võrreldes teiste riikidega, Põhja-Eesti Regionaalhaigla siduvus tehnoloogiaga asub nimekirjas keskel. Näiteks 5 aastat tagasi Norra tase oli kõrgem ka praegusest Eesti tasest, aga on ka neid, kes on öelnud, et meil on kasutusel ideed, mida pole keegi veel kasutama hakanud. Selleks ideeks on tahvelarvutite kasutamine. Siim oli ainuke, kellel oli kaasavõetud tasu, mille ta andis neile, kes vastasid õigesti tema esitatud küsimustele.<sup>9</sup> | ||
Kõige ühisemaks punktiks oli küsimuste voor. Kõige pikem oli see Skype-il, kuna ilmselt sellepärast, et see oli kõige tuntum külastajate seas. Kõik kaasasid publikut, kes siis füüsilise tegevusega ja kes piirdus mõtlemisega. Kõigil oli vaja rääkida oma tööst, siis saab selle samuti ühiste punktide all välja tuua, kuigi kõik ei rääkinud sõnasõnalt sama teksti, kuid rääkisid samu teemasid. Näiteks Andres Septer ja Martin Paljak rääkisid kahte tüüpi inimestest IT sektoris. | Kõige ühisemaks punktiks oli küsimuste voor. Kõige pikem oli see Skype-il, kuna ilmselt sellepärast, et see oli kõige tuntum külastajate seas. Kõik kaasasid publikut, kes siis füüsilise tegevusega ja kes piirdus mõtlemisega. Kõigil oli vaja rääkida oma tööst, siis saab selle samuti ühiste punktide all välja tuua, kuigi kõik ei rääkinud sõnasõnalt sama teksti, kuid rääkisid samu teemasid. Näiteks Andres Septer ja Martin Paljak rääkisid kahte tüüpi inimestest IT sektoris. | ||
Erinevuste all võib välja tuua esinejate arvu, kes esines üksinda, aga kellel oli kaasas isegi neli inimest. Erinevus on ka amet, sest ühel ainsal on ametiks freelancer.1 Teiseks ainulaadseks oli viimane külastaja Siim Vene, sest tal oli tasu kaasa võetud. Andres Septer oli tulnud ilma slaidi esitluseta, kuid ta asendas selle oma illustratsioonidega kasutades dokumendikaamerat. | Erinevuste all võib välja tuua esinejate arvu, kes esines üksinda, aga kellel oli kaasas isegi neli inimest. Erinevus on ka amet, sest ühel ainsal on ametiks freelancer.<sup>1</sup> Teiseks ainulaadseks oli viimane külastaja Siim Vene, sest tal oli tasu kaasa võetud. Andres Septer oli tulnud ilma slaidi esitluseta, kuid ta asendas selle oma illustratsioonidega kasutades dokumendikaamerat. | ||
Mulle meeldis see aine väga, kuna esimeses loengus teavitati, et igas järgnevad loengus on uus külaline mingist firmast, siis ma ootasin põnevusega alati järgmist loengut. Sain targemaks kuidas käib töö IT valdkonnas erinevates firmades, mis on minu tuleviku jaoks kindlasti hea. Kiidan näiteid, sest mõnest suulisest või kirjalikust seletusest ei saanud esimese korraga aru, aga kui näide toodi, siis sain kohe aru. Osad kaasasid enda esitlusse ka publikut ja nendega tehti erinevaid mänge või küsiti küsimusi, mis näitab inimeste vahelist suhtlust. | Mulle meeldis see aine väga, kuna esimeses loengus teavitati, et igas järgnevad loengus on uus külaline mingist firmast, siis ma ootasin põnevusega alati järgmist loengut. Sain targemaks kuidas käib töö IT valdkonnas erinevates firmades, mis on minu tuleviku jaoks kindlasti hea. Kiidan näiteid, sest mõnest suulisest või kirjalikust seletusest ei saanud esimese korraga aru, aga kui näide toodi, siis sain kohe aru. Osad kaasasid enda esitlusse ka publikut ja nendega tehti erinevaid mänge või küsiti küsimusi, mis näitab inimeste vahelist suhtlust. | ||
| Line 37: | Line 37: | ||
Kordusarvestuse puhul on nõutav registreerumine õppeosakonnas. | Kordusarvestuse puhul on nõutav registreerumine õppeosakonnas. | ||
Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasuda tuleb hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. | Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasuda tuleb hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<sup>10</sup> | ||
===Küsimus 2=== | ===Küsimus 2=== | ||
| Line 58: | Line 58: | ||
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ja arvesse läheb viimane sooritus. | Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ja arvesse läheb viimane sooritus.<sup>11</sup> | ||
==Viited== | |||
1. http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/alustamine/tegevusalade_abc/reklaamiteenus.pdf | |||
2. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 | |||
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Ruby_(programming_language) | |||
4. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 | |||
5. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 | |||
6. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd | |||
7. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 | |||
8. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda | |||
9. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d | |||
10. http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid | |||
11. http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#MÕISTETE SELGITUSI | |||
[[Category:Erialatutvustus 2012]] | [[Category:Erialatutvustus 2012]] | ||
Revision as of 20:20, 30 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Andres Kalev
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012
Essee
Õpingukorraldusest ja erialatutvustusest räägiti meile juba 29. augustil avaaktusel, kuna see oli ühe aineprogrammi sisu. Igasse loengusse tuleb uus külaline, kes räägib kindlal teemal ja ka oma firmast. Külastajateks olid firmad Skype, Toggl, Rails Girls, Techsisters, PlayTech, Ignite ja ASA Quality Services. Üheks külastajaks oli freelancer, kes on vabakutseline spetsialist (näiteks graafiline disainer, copywriter) ja kes tegutseb 1 - 2 töötajaga ettevõttena ning võib osutada samasisulisi teenuseid mitmele erinevale ettevõttele.1 Loengu lõpus oli alati küsimuste voor.
Esimeseks külastajaks oli Skype, kust tulid rääkima kaks helpdesk-i töötajat. Nende definitsioon helpdesk-ist on aitab kasutajaid kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega.2 Nad rääkisid sellest, et miks valida töö helpdesk-is, mis nõudeid kanditaadi poolt oodatakse, näitasid ühte näite videot ja joonis skeemi, kuidas töö tegemine välja näeb. Lisaks mainisid, mis ala töötajaid nad vajavad hetkel ja tulevikus ning reklaamisid enda 2006. aasta kontorit.
Mitme ettevõttega tegelev Janika Liiv, kes on Eesti Infotehnoloogia Kolledž-i vilistlane, käis rääkimas programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast läbi enda silmade. Kui ta IT Kolledžisse läks, siis ta ei teadnud programmeerimisest mitte midagi. Nüüd aga töötab firmas Toggl Ruby programmeerijana. Ruby on veebi programmeerimiskeel.3 Ta viis läbi ühe harjutuse, mille nimi oli Bentobox. See on karp lõuna, kus toiduained on jaotatud lahtridesse vastavalt toidu gruppidele.4 Lisaks tegeleb ta veel liikumiste või kogukondadega, kus osalejateks on naised, sest ta tahab populariseerida tehnoloogiat ja programmeerimist nende seas samuti.
IT tööturust käis rääkimas Andres Septer, kes töötab firmas nimega PlayTech. Tema on samuti IT Kolledži vilistlane. Ta rääkis, et IT maailmas on kahte tüüpi inimesi - lipsuga ja patsiga. Patsiga inimesed loovad toote ja lipsuga inimesed müüvad need maha. Ta võrdles generaliste ja spetsialiste. Generalistid on need, kes teavad kõigest natuke ja mida rohkem nende teadmised arenevad, seda kiiremini jõuavad nad olukorda, kus nad teavad kõigest mitte midagi. Spetsialistid teavad mingist ühest asjast kõike ja arenedes jõuavad sinna, kus nad teavad kõike mitte millesti. Lisaks seletas lahti firma kihid.5
Üheks erandiks oli Martin Paljak, kes teenib raha freelancer-ina. Freelancer on vabakutseline spetsialist (näiteks graafiline disainer, copywriter) ja kes tegutseb 1 - 2 töötajaga ettevõttena ning võib osutada samasisulisi teenuseid mitmele erinevale ettevõttele.1 Tema käis rääkimas töö IT sektoris läbi tema silmade. Lepinguliselt on ta töödanud umbes kahes firmas. Tema arvates on IT sektoris kahte tüüpi töötajaid - ülikonnaga ja dressides. Ülikonnas inimesed tegelevad äriga ja dressides loodvad äritsemiseks toote.6 Freelancer-ina otsib ta tööd erinevatelt interneti lehtedelt, mis on sellega seotud. Üheks oma töö näiteks tõi ID-kaardi lugeja toetamine Linuxi operatsioonisüsteemil.
Kõige rohkem töötajaid oli endaga kaasa toonud Ignite'i firma. Nad viisid läbi kolm mängu. Esimeses mängus pidi vastama kolmele küsimusele - kui kõrge on Mount Everest, kui pikk on teekond IT Kolledžist Vabaduse Väljakuni ja mitu inimest töötab Ignite-i firmas. Sellest mängust tuli välja, et Ignite'i firmas töötab 24 inimest. Teise mängu jaoks oli vaja seitse vabathatlikku ja nad pidid valima kaks inimest ja asetama ennast mõlemist samale kaugusele. Selle põhimõte oli, et näidata ise organiseerumist. Ja kolmanda mängu jaoks oli jälle vaja vabatahtlikke, aga see kord kümme. Ülesanne oli vaja toode saata tellijani võimalikult kiiresti sünnipäevade järgi.7
Kristjan Karmo, kes käis rääkimas juba avaaktusel. Ilmselt sellepärast, et lõpetas sel kevadel IT Kolledži IT süsteemide administreerimise eriala. Ta on olnud erinevatel ametidel, aga hetkel on ta testija ja nii ta rääkiski kvaliteedi tagamisest. Ta tõi välja ajaloost vigasid, mille tõttu on tekkinud suuri summasid kahju. Eesti näitel rääkis digiretseptist, e-valimistest ja rahvaloendusest internetis. Nende vigadeks olid jõudlus ja välja kuvamine. Välisriikidest mainis 1988 aastal tudengi poolt loodud maailma esimene uss ja tahtis näha kaugele see maailmas jõuab. Siis 1962 kosmosesond Mariner 1, mille koodist puudus üks sidekriips ja sellepärast pidi selle õhku laskma ja neid oli veelgi. Testijaks võib saada igaüks ja iga päeva elus oleme me kõik testijad. Näiteks õppejõud testib tudengit, poodleja testib riideid ja nii edasi. Testijaid on kergem kriitilises olukorrad juurde palgata, sest arendajad vajavad alati koolitust.8
Aine lõpetas Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT juhataja Siim Vene. Enne loengule tulekut, uuris ta eelmise aasta esinejaid, millest nad rääkisid ja ütles ka meile, et osad lihtsalt käisid oma toodet või firmat reklaamimas. Aga tema seda ei teinud, vaid rääkis nagu oma tavalisest tööpäevast. Kes kaebab teiste peale, et piirata tema tegevust arvutist või kellel mingi muu jama. Meditsiin on samuti kiiresti arenev valdkond nagu infotehnoloogia ja kui vanasti kasutati raamatuid teadmiste saamiseks, siis tänapäeval isegi kirurg kasutab operatsiooni ajal Google-it. Võrreldes teiste riikidega, Põhja-Eesti Regionaalhaigla siduvus tehnoloogiaga asub nimekirjas keskel. Näiteks 5 aastat tagasi Norra tase oli kõrgem ka praegusest Eesti tasest, aga on ka neid, kes on öelnud, et meil on kasutusel ideed, mida pole keegi veel kasutama hakanud. Selleks ideeks on tahvelarvutite kasutamine. Siim oli ainuke, kellel oli kaasavõetud tasu, mille ta andis neile, kes vastasid õigesti tema esitatud küsimustele.9
Kõige ühisemaks punktiks oli küsimuste voor. Kõige pikem oli see Skype-il, kuna ilmselt sellepärast, et see oli kõige tuntum külastajate seas. Kõik kaasasid publikut, kes siis füüsilise tegevusega ja kes piirdus mõtlemisega. Kõigil oli vaja rääkida oma tööst, siis saab selle samuti ühiste punktide all välja tuua, kuigi kõik ei rääkinud sõnasõnalt sama teksti, kuid rääkisid samu teemasid. Näiteks Andres Septer ja Martin Paljak rääkisid kahte tüüpi inimestest IT sektoris.
Erinevuste all võib välja tuua esinejate arvu, kes esines üksinda, aga kellel oli kaasas isegi neli inimest. Erinevus on ka amet, sest ühel ainsal on ametiks freelancer.1 Teiseks ainulaadseks oli viimane külastaja Siim Vene, sest tal oli tasu kaasa võetud. Andres Septer oli tulnud ilma slaidi esitluseta, kuid ta asendas selle oma illustratsioonidega kasutades dokumendikaamerat.
Mulle meeldis see aine väga, kuna esimeses loengus teavitati, et igas järgnevad loengus on uus külaline mingist firmast, siis ma ootasin põnevusega alati järgmist loengut. Sain targemaks kuidas käib töö IT valdkonnas erinevates firmades, mis on minu tuleviku jaoks kindlasti hea. Kiidan näiteid, sest mõnest suulisest või kirjalikust seletusest ei saanud esimese korraga aru, aga kui näide toodi, siis sain kohe aru. Osad kaasasid enda esitlusse ka publikut ja nendega tehti erinevaid mänge või küsiti küsimusi, mis näitab inimeste vahelist suhtlust.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Kordusarvestuse puhul on nõutav registreerumine õppeosakonnas.
Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Tasuda tuleb hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.10
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
1. Deklareerimine – üliõpilase semestri individuaalse õpingukava vormikohane koostamine ja vormistamine õppeinfosüsteemis; õppeaine deklareerimine on ühtlasi esmane arvestuseks/eksamiks registreerumine.
2. Registreerimine:
2a. õppeainele – kuulajaskonna moodustamine ettenähtud ajal eesmärgiga auditoorse õppetöö paremaks korraldamiseks;
2b. korduseksamile, -arvestusele;
3. Ennistamine – reimmatrikuleerimine, üliõpilase akadeemilise staatuse taastamine.
4. Õppeaasta – järjestikku sügis- ja kevadsemestrist koosnev õppeperiood. Õppeaasta algus ja lõpp määratakse kuupäevaliselt akadeemilises kalendris.
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele ja arvesse läheb viimane sooritus.11
Viited
1. http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/alustamine/tegevusalade_abc/reklaamiteenus.pdf
2. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Ruby_(programming_language)
4. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401
5. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8
6. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd
7. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8
8. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda
9. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d
10. http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid
11. http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#MÕISTETE SELGITUSI
