|
|
| Line 1: |
Line 1: |
| Essee.
| |
|
| |
|
| Essee aines õpingukorraldus ja erialatutvustus, mis käsitleb toimunud loenguid. Lühikokkuvõtted loengutest . Lõpuks ka sarnasused, erinevused ja ka oma arvamus.
| |
| Esimene loeng toimus teemal ’’ Õppekorraldus ja sisekord ’’. Tutvustasti lähemalt kooli sisekorda ja seda nii riiklikul kui ka kooli tasandil – räägiti õppekorralduse
| |
| eeskirjast, akadeemilisest kalendrist, ÕIS-st, punasest joonest ja paljust muust vajalikust. Loeng oli väga vajalik, eriti neile, kes ülikooli astusid elus esimest korda ,
| |
| kuna see aitas neil aru saada, mis täpsemalt edaspidi toimuma hakkab.
| |
| Teise loengu teemaks oli ’’ Helpdesk ’’, esinejateks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype-st. Rääkisid nad lähemalt helpdeskist, millega seal tegeletakse, miks just
| |
| valitada töö helpdeskis. Mida tuleb omada , et sinna tööle saada ning kuidas helpdesk töötab. Näidati ka skype- kontorit ning tutvustati Skype- sisest elu . Esinejad olid
| |
| enesekindlad, võtsid asja lõbusalt ning rääkisid asjast nii, nagu see tegelikult on. Kui millegi kallal norida, siis võibolla olid esinejate vastused olid veidi lühidad
| |
| (kuid samas andsid vajaliku informatsiooni) ja samuti ka loengu osa oli natuke lühike.
| |
| Kolmandaks oli loeng nimega: ’’Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast’’. Esinejaoks oli Janka Liiv ning loeng tutvustas programmeerimist (seda
| |
| peamiselt Ruby keeles) , sellest, kuidas näeb üldine elanikkonnast it inimesi, ehk stereotüüpidest ja kuna enamus ’’itimehi’’ on meessoost, siis see konkreetne loeng oli
| |
| suunatud vähemusele, naissoost programmeerijatele. Samuti tutvustati ka esinevaid sotsiaalseid lehekülgi, kust on algajatel kerge infot leida programmeerimise kohta.
| |
| Innustati inimesi proovima erinevaid ning uusi asju ja mitte kuulama kõike, mida teised räägivad. Loeng oli motiveeriv ning toodi välja huvitavaid näiteid.
| |
| Järgmises loengus räägiti it tööjõuturust. Peamiselt suuratud noortele, kes pole veel tööl käinud. Toodi lähemale nii Eesti kui ülejäänud maailma tööjõu nõudluse.
| |
| Erinevused spetsialistide ning generalistide ning riigi- ja eraettevõtete vahel. Näiteid, mida toodi loengul olid üldisel head ning neid ei ilusatud liigselt – niisiis
| |
| mõni inimene võis mõne näite peale solvuda.
| |
| Viies loeng ’’ Karma’’. Erinevalt eelmistest külalistest, oli see esineja toimetanud freelancerina, mitte kuulunud teatud firma alla. Puudus ka ülikooli haridus.
| |
| Teemaks oli jällegi helpdesk, kuigi vaadeldud natuke teise nurga alt kui eelmises loengus, mis helpdeski käsitles. See oli positiivne, kuna andis natuke laiema pildi
| |
| tööst, millega seal tegeletakse. Selgitati ka seda, mida peale kooli lõpetamist üldiselt inimesed kipuvad tegema, kuidas elu välja hakkab nägema. Süveneti rohkem
| |
| konkreetsetele ametitele, millekohta toodi ka elulisi näiteid.
| |
| Kuues loeng rääkis lähemalt Ignite-st, mis on on tarkvaralahendusi pakkuv ettevõte. Mõningal määral oli tegu küll reklaamiga firmale , kuid loengu ajal peeti mänge,
| |
| mille põhjal sai teha loogilisi järeldusi, näiteks sellise järelduse, et mitu inimest koos mõtlemas on parem kui ainult üks. Lisaks tõestati ka ära kuidas tarkvara
| |
| arendus ja planeerimine aitavad protsesse kiirendada.
| |
| Testimisest ja tarkvaraarendusest rääkis Kristjan Karmo, kes tõi õpilasi lähemale testimisele ning tõesta, et testimine ei ole nii igav ja üksluine hiireklickimine
| |
| kui paljud seda arvavad, eriti kuna testjad saavad suhelda kõigiga, kes toote kallal tegutsevad Toodi välja testimise positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Näiteks
| |
| toodi pisikeste vigade, mis olid tingitud vaid väiksest kirjaveast, maksumused, mis ulatusid miljonitesse ja isegi miljarditesse – see näitab testimise tähtsust programmi
| |
| valmimise juures. Kahjuks kipuvad paljud testimist siiski alahindama, kuna see on kulukas ning pidevalt jääb testimine tahaplaanile.
| |
| Viimane , kaheksas, loeng rääkis haiglast ning tehnoloogiast mida seal kasutatakse. Miks seda on vaja ja kas tehnoloogiast on ka midagi kasu või on see vaid raha raiskamine?
| |
| Räägiti haiglast sellisest vaatenurgast, millele tavainimene muidu ei mõtle ja mida tavainimene ei näe. Lisaks ka tulevikuplaanidest, nagu näiteks see, et arvutid on plaani
| |
| vahetada vastu iPad-de vastu, kuna arstid kes iPad-e juba praegu kasutavad on nendega väga rahul.
| |
| Loengute ühiseks küljeks on kokkupuude infotehnoloogiaga. Kõik kes esinesid on suuremal või vähemal määral seotud it-ga ja oli näha, et inimesed on oma ala spetsialistid.
| |
| Üldisemalt räägiti igas loengus, kuhu on võimalik edasi suunduda, toodi välja stereotüübid ning näidati, et kõik ei ole nii nagu enamik inimesi arvab. Tänu nendele loengutele
| |
| sai näha laiemat pilti firmadest, seda vaadatuna väga erinevatelt tahkudelt.
| |
| Erinevustest niipalju, et niipalju kui on erinevaid inimesi , niipalju on ka erinevaid vaatenurki ning arusaamu asjadest. Iga loengu esinejad töötasid erinevates kohtades,
| |
| mis ei olnud üksteisega peaaegu üldse seotud, kuid kõiki seob üks asi – tehnoloogia. Tänu sellele oli võimalus näha kui lai on tehnoloogia kasutusvaldkond ning, et see ei ole
| |
| vaid arvutid ja mobiilid, vaid seda kasutatakse igalpool ja vaata, et igal alal.
| |
| Esialgselt lugedes aine pealkirja jäi silma sõna ’’õpingukorraldus’’, ei saanud koheselt aru millega on tegu, kuid kui lõpuks kohale jõudis, et aine tutvustab laiemalt it
| |
| valdkonda ning seda nii erinevatest pooltest, tundus asi palju huvitavam. Loengud olid informatsioonirikkad ning igast loengust oli midagi õppida.
| |
| Kui millegiüle kurta, siis selliseid ’ mängulaadseid ’ ettevõtmisi oleks võinud rohkem olla, kuna inimestele tundub siis asi huvitavam kui nad saavad ise osa võtta.
| |
| Lõpetuseks arvan, et loengud täitsid aine eesmärgi – nad avardasid silmaringi ning näitasid, et infotehnoloogia on osa iga inimesed igapäevasest elust. Isegi kui persoon
| |
| arvutit ega mobiiltelefoni ei kasutaks.
| |
|
| |
| Sten Saliste
| |
| Rühm : 15
| |
|
| |
|
| |
| Küsimus B
| |
|
| |
| Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?
| |
| Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
| |
| Kui õppur ei sooritanud arvestus esimesel korral, siis tuleb tal see sooritada uuesti, seda saab teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, ja õppejõul on õigus
| |
| anda talle täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on eksamile pääsemise aluseks. Korduseksamile pääsemise tähtajad määrab aineõppejõud , mis peab olema kooskõlas õppeosakonnas
| |
| koostatud soovitusliku ajakavaga.( Paragrahv 5.3.6.)
| |
| Paragrahvis 5.2.7. seisab, et : „Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus on 14,2 2012/2013 õppeaastas.“
| |
| Korduseksamile tuleb registreerida õppeosakonnast (5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul )
| |
|
| |
| Küsimus 5
| |
|
| |
| Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
| |
| Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
| |
| Mis tegevused tuleb teha ja mis võimalused minekuks teisel õppeaastal?
| |
| 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
| |
| Paragrahv 6.1.4.4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
| |
| Avaldus rektorile ja avaldust saab esitada punase joone päevani.
| |
| Kui kauaks ?
| |
| 6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
| |
| 6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;
| |
| 6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
| |
| 6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.
| |
| Maksimum kolmeks aastaks.
| |
| Kuidas lõpetada ?
| |
| 6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt
| |
| akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
| |
| Lõpetatakse automaatselt.
| |
| Kuidas varem lõpetada ?
| |
| 6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga
| |
| Tuleb saata avaldus rektorile.
| |
| Õppeainete deklareetimine.
| |
|
| |
| 6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.
| |
| Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
| |
| Aineid saab deklareerida esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt punase joone päevaks.
| |
| Saab teha arvestusi & eksameid ?
| |
| 6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.
| |
| Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
| |
| Jah saab .
| |
