User:Jsestako: Difference between revisions
No edit summary |
|||
| Line 5: | Line 5: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Aine „Õppingukorraldus ja erialatutvustus“ loengud on lõppenud. Loengud olid huvitavad ja arvan, et nad tulid esmakursuslastele kasuks.Tudengid olid saanud uusi teadmisi oma valitud eriala kohta. Ise aimasin juba millest seal jutt tuleb, kuna olin varem õppinud arvutialases koolis. Eriti huvitav detail oli see, et loengute ajal saime tutvuda inimestega, kes töötavad erinavates Infotehnoloogija valdkondades ning inimestega, kes on juba lõpetanud It-College’i, see aga üllatas mind. Mõned arvavad, et programmerijad on need inimesed, kes istuvad arvuti taga ja kirjutavad imelikke koode, aga tegelikult päris nii see ei ole. Saime teada, et infotehnoloogia valdkond on tegelikult palju laiem ja sellised programmerijad jaotuvad kategooriatesse: ühed on süsteemi administraatorid, teised aga web programmerijad või testijad. Praeguses olukorras tulevad kasuks programmerijad, kes saavad töötada rühmas ja teha tiimitööd. Ignite loengu ajal ütles Dea Oja selle kohta nii: „Inimene võib olla ükskõik kui briljantne, kuid kui ta ei oska meeskonnas töötada, pole tast kasu!“ Selle väitega olen ma nõus. Ka muudest loengutest jätsin üht-teist meelde, millega nõus olin. | Aine „Õppingukorraldus ja erialatutvustus“ loengud on lõppenud. Loengud olid huvitavad ja arvan, et nad tulid esmakursuslastele kasuks.Tudengid olid saanud uusi teadmisi oma valitud eriala kohta. Ise aimasin juba millest seal jutt tuleb, kuna olin varem õppinud arvutialases koolis. Eriti huvitav detail oli see, et loengute ajal saime tutvuda inimestega, kes töötavad erinavates Infotehnoloogija valdkondades ning inimestega, kes on juba lõpetanud It-College’i, see aga üllatas mind. Mõned arvavad, et programmerijad on need inimesed, kes istuvad arvuti taga ja kirjutavad imelikke koode, aga tegelikult päris nii see ei ole. Saime teada, et infotehnoloogia valdkond on tegelikult palju laiem ja sellised programmerijad jaotuvad kategooriatesse: ühed on süsteemi administraatorid, teised aga web programmerijad või testijad. Praeguses olukorras tulevad kasuks programmerijad, kes saavad töötada rühmas ja teha tiimitööd. Ignite loengu ajal ütles Dea Oja selle kohta nii: „Inimene võib olla ükskõik kui briljantne, kuid kui ta ei oska meeskonnas töötada, pole tast kasu!“ Selle väitega olen ma nõus. Ka muudest loengutest jätsin üht-teist meelde, millega nõus olin. | ||
Esimene loeng oli tutvustav. Loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord.“ Loengu viisid läbi Marko Puusaar, Inga Vau ja Indrek Rokk. Loengu jooksul tutvustati meile, kuidas toimub õppetöö ja kuhu saaks pöörduda oma muredega. Nad rääkisid meile Moodlist ja ÕIS-ist, Roobotikaklubist ja muust. Arvan, et see loeng oli kasulik esmakursuslastele, kuna saime kõik vastused oma küsimustele ja kasulike nõuandeid. | |||
Teisel loengul külastasid meid kaks töötajat Skypist: Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Nad rääkisid meile oma töökogemusest ning sellest, kuidas nad olid sellise huvitava töökoha saanud. Sain teada, kuidas toimub töö helpdeskis ja seda, et see töö sobib nendele inimestele, kes armastavad suhelda. Selle tööga võib abiks tulla inimestele, kellel on interneti võj arvuti kasutamisega raskusi. Skype tööst oli meelde jäänud see, et seal on head töötingimused. Ettekande jooksul oli tekkinud vestlus õpilastega auditoriumis, mille käigus saime jällegi vastused oma küsimustele. Samuti rääkisid nad meile sellest, et on vaja minna õppima või töötama teistesse riikidesse, et rohkem töökogemust saada. Minu meelest oli see üks huvitavamaid loenguid. | Esimene loeng oli tutvustav. Loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord.“ Loengu viisid läbi Marko Puusaar, Inga Vau ja Indrek Rokk. Loengu jooksul tutvustati meile, kuidas toimub õppetöö ja kuhu saaks pöörduda oma muredega. Nad rääkisid meile Moodlist ja ÕIS-ist, Roobotikaklubist ja muust. Arvan, et see loeng oli kasulik esmakursuslastele, kuna saime kõik vastused oma küsimustele ja kasulike nõuandeid. | ||
Kolmas loeng oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Meie juurde oli tulnud rääkima Jaanika Liiv. Ta on IT-Collegi vilistlane ja töötab praegu IT arendajana firmas Toggle, enne IT-collegisse minekut aga ei teadnud ta mitte midagi programmerimise kohta . Ta rääkis meile programmerimiskeelest “Roby”, mida arendas välja jaapanlane Yukihiro Matsumoto. Mind üllatas see, et maailmas on selline naiste grupp, kus naised abistavad teisi naisi selle programmerimiskeelega hakkama saama. Tema loengu lõpuks olin ma aru saanud, et ei ole midagi hullu, kui esimese korraga midagi aru ei saa, sest kõik inimesed ju õpivad. | |||
Neljas loeng oli „IT töötururust“. Esineja oli Andres Septer, kes töötab Playtechis. Ta rääkis meile sellest, mis toimub praegu IT tööturul. Ta oli välja toonud riigisektori miinused ja erasektori plussid. Kasuks tuli ka see, mis ta rääkis meeskonna tööst. Meeskonna töö on tema arvates väga oluline. Ta väitis, et selleks et saada hea tulemuse, peavad inimesed teineteisest hästi arusaama ja olema teineteisele abiks. Ta jaotas spetsialiste kaheks tüüpiks: esimesteks, kes teavad natuke iga IT valdkonna osas, ning teisteks, kes on head spetsialistid oma kitsas erialas. Septer väitis, et pigem tuleb olla teise tüüpi spetsialist, sest Eestis on infotehnoloogia tööturg kitsas, ja kergem tööd leida on spetsialistidele, kellel on laiem silmaring. | Teisel loengul külastasid meid kaks töötajat Skypist: Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Nad rääkisid meile oma töökogemusest ning sellest, kuidas nad olid sellise huvitava töökoha saanud. Sain teada, kuidas toimub töö helpdeskis ja seda, et see töö sobib nendele inimestele, kes armastavad suhelda. Selle tööga võib abiks tulla inimestele, kellel on interneti võj arvuti kasutamisega raskusi. Skype tööst oli meelde jäänud see, et seal on head töötingimused. Ettekande jooksul oli tekkinud vestlus õpilastega auditoriumis, mille käigus saime jällegi vastused oma küsimustele. Samuti rääkisid nad meile sellest, et on vaja minna õppima või töötama teistesse riikidesse, et rohkem töökogemust saada. Minu meelest oli see üks huvitavamaid loenguid. | ||
Kolmas loeng oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Meie juurde oli tulnud rääkima Jaanika Liiv. Ta on IT-Collegi vilistlane ja töötab praegu IT arendajana firmas Toggle, enne IT-collegisse minekut aga ei teadnud ta mitte midagi programmerimise kohta . Ta rääkis meile programmerimiskeelest “Roby”, mida arendas välja jaapanlane Yukihiro Matsumoto. Mind üllatas see, et maailmas on selline naiste grupp, kus naised abistavad teisi naisi selle programmerimiskeelega hakkama saama. Tema loengu lõpuks olin ma aru saanud, et ei ole midagi hullu, kui esimese korraga midagi aru ei saa, sest kõik inimesed ju õpivad. | |||
Neljas loeng oli „IT töötururust“. Esineja oli Andres Septer, kes töötab Playtechis. Ta rääkis meile sellest, mis toimub praegu IT tööturul. Ta oli välja toonud riigisektori miinused ja erasektori plussid. Kasuks tuli ka see, mis ta rääkis meeskonna tööst. Meeskonna töö on tema arvates väga oluline. Ta väitis, et selleks et saada hea tulemuse, peavad inimesed teineteisest hästi arusaama ja olema teineteisele abiks. Ta jaotas spetsialiste kaheks tüüpiks: esimesteks, kes teavad natuke iga IT valdkonna osas, ning teisteks, kes on head spetsialistid oma kitsas erialas. Septer väitis, et pigem tuleb olla teise tüüpi spetsialist, sest Eestis on infotehnoloogia tööturg kitsas, ja kergem tööd leida on spetsialistidele, kellel on laiem silmaring. | |||
Viies esineja oli Martin Palja, kellel näiteks ei olnud kõrharidustki, aga oli see-eest suur töökogemus IT valdkonnas. Ta töötab freelancerina juba 12 aastat. Tema sõnadest olin aru saanud,et töö peab | Viies esineja oli Martin Palja, kellel näiteks ei olnud kõrharidustki, aga oli see-eest suur töökogemus IT valdkonnas. Ta töötab freelancerina juba 12 aastat. Tema sõnadest olin aru saanud,et töö peab | ||
huvitav olema.Töö on see, kus saab ennast arendada ja saab ka midagi uut õppida. Ta rääkis ka sellest, et freelance ei ole hea kõigi jaoks, sest mõnedel inimestel on raske keskenduda probleemidele,kui nad kodus töötavad. Neil on seega vaja otsida head motivatsiooni. Freelance annab iseseisvust ja vabadust, sest pole vaja minna kontorisse ja istuda seal 9st 8ni. Mulle tundus freelanceri töö ülimalt mugavana. | huvitav olema.Töö on see, kus saab ennast arendada ja saab ka midagi uut õppida. Ta rääkis ka sellest, et freelance ei ole hea kõigi jaoks, sest mõnedel inimestel on raske keskenduda probleemidele,kui nad kodus töötavad. Neil on seega vaja otsida head motivatsiooni. Freelance annab iseseisvust ja vabadust, sest pole vaja minna kontorisse ja istuda seal 9st 8ni. Mulle tundus freelanceri töö ülimalt mugavana. | ||
Kuendal loungul tuli meie juurde suurem seltskond Eestis tegutsevast firmast Ignite. Esinejateks olid Rene Katsevm, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Deja Oja, kes töötab nende juhina. Nad seletasid ja ka näitasid, millega tegeleb nende ettevõtte. Rääkisid sellest, et väga tähtis on suhtlemine inimeste vahel ehk teamworkist, kuid ka sellest, et kui töötad kollektivis, siis saad rohkem asju teha, kui üksinda. Samuti tõuseb teamworkiga ka tulemuse kvaliteet. Mulle tundus, et neil on väga töötajasõbralik ettevõte. | |||
Seitmenda loengu teemaks oli „Testimine ja tarkvarakvaliteet “. Esinejaks oli tulnud Kristjan Karmo. Ta oli töötanud erinevates valdkonnades, aga praegu töötab ta ASA Quality Services’is testijana. Ta rääkis meile oma töökogemusest erinevatel töökohtadel ja ka sellest, et mõned inimesed mõtlevad, et testimine on lihtne ja igav asi, aga see ei ole tegelikult nii. Kristjan näitas meile kui kallis saaks olla ainult üks testija poolt tehtud viga. Tema sõnadest olin ma aru saanud,et testijad kontrollivad toote kvaliteedi. Arvan, et testijate töö on seotud Infotehnoloogia arendusega. | Kuendal loungul tuli meie juurde suurem seltskond Eestis tegutsevast firmast Ignite. Esinejateks olid Rene Katsevm, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Deja Oja, kes töötab nende juhina. Nad seletasid ja ka näitasid, millega tegeleb nende ettevõtte. Rääkisid sellest, et väga tähtis on suhtlemine inimeste vahel ehk teamworkist, kuid ka sellest, et kui töötad kollektivis, siis saad rohkem asju teha, kui üksinda. Samuti tõuseb teamworkiga ka tulemuse kvaliteet. Mulle tundus, et neil on väga töötajasõbralik ettevõte. | ||
Seitmenda loengu teemaks oli „Testimine ja tarkvarakvaliteet “. Esinejaks oli tulnud Kristjan Karmo. Ta oli töötanud erinevates valdkonnades, aga praegu töötab ta ASA Quality Services’is testijana. Ta rääkis meile oma töökogemusest erinevatel töökohtadel ja ka sellest, et mõned inimesed mõtlevad, et testimine on lihtne ja igav asi, aga see ei ole tegelikult nii. Kristjan näitas meile kui kallis saaks olla ainult üks testija poolt tehtud viga. Tema sõnadest olin ma aru saanud,et testijad kontrollivad toote kvaliteedi. Arvan, et testijate töö on seotud Infotehnoloogia arendusega. | |||
Viimasele loengule oli kutsutud rääkima Siim Vene. Ta on esimese It-Collegi lennu lõpetaja, nüüd ta aga töötab Põhja Eesti Regionaalhaiglas (PERH-s). Ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest meditsiinis ning võrgusüsteemidest, kuid ka sellest, et Põhja Eesti Regionaalhaigla planeerib arstidele kasutuseks anda tahvelarvuteid, et neil oleks oma tööd mugavam teha. Loodan, et varsti arstidele ei ole ennam vaja patsiendide haiguselehe kaasa tuua, sest see kindlasti muudab nende tööelu kergemaks.Tema loengu lõpuks mõistsin,kui palju tähendavad meie tänapäevases elus tehnoloogiad: nad lihtsustavad meie elu ja annavad inimestele uue võimalusi. | Viimasele loengule oli kutsutud rääkima Siim Vene. Ta on esimese It-Collegi lennu lõpetaja, nüüd ta aga töötab Põhja Eesti Regionaalhaiglas (PERH-s). Ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest meditsiinis ning võrgusüsteemidest, kuid ka sellest, et Põhja Eesti Regionaalhaigla planeerib arstidele kasutuseks anda tahvelarvuteid, et neil oleks oma tööd mugavam teha. Loodan, et varsti arstidele ei ole ennam vaja patsiendide haiguselehe kaasa tuua, sest see kindlasti muudab nende tööelu kergemaks.Tema loengu lõpuks mõistsin,kui palju tähendavad meie tänapäevases elus tehnoloogiad: nad lihtsustavad meie elu ja annavad inimestele uue võimalusi. | ||
Kokkuvõtteks saaks öelda, et need loengud on kindlasti esmakursuslastele vajalikud. Arvan, et kõik olid midagi uut selgeks saanud ja saanud ka häid soovitusi ning nõuandeid. Kahju on aga see, et aine maht oli väike. Mulle meeldis see, et iga loeng oli erinev, aga samas igast neist oli üks ja sama mõte järeldatud: selleks, et midagi saada IT valdkonnas, tuleb iga päev midagi uut õppida. | Kokkuvõtteks saaks öelda, et need loengud on kindlasti esmakursuslastele vajalikud. Arvan, et kõik olid midagi uut selgeks saanud ja saanud ka häid soovitusi ning nõuandeid. Kahju on aga see, et aine maht oli väike. Mulle meeldis see, et iga loeng oli erinev, aga samas igast neist oli üks ja sama mõte järeldatud: selleks, et midagi saada IT valdkonnas, tuleb iga päev midagi uut õppida. | ||
Revision as of 22:13, 30 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jevgenia Shestakova
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012
Essee
Aine „Õppingukorraldus ja erialatutvustus“ loengud on lõppenud. Loengud olid huvitavad ja arvan, et nad tulid esmakursuslastele kasuks.Tudengid olid saanud uusi teadmisi oma valitud eriala kohta. Ise aimasin juba millest seal jutt tuleb, kuna olin varem õppinud arvutialases koolis. Eriti huvitav detail oli see, et loengute ajal saime tutvuda inimestega, kes töötavad erinavates Infotehnoloogija valdkondades ning inimestega, kes on juba lõpetanud It-College’i, see aga üllatas mind. Mõned arvavad, et programmerijad on need inimesed, kes istuvad arvuti taga ja kirjutavad imelikke koode, aga tegelikult päris nii see ei ole. Saime teada, et infotehnoloogia valdkond on tegelikult palju laiem ja sellised programmerijad jaotuvad kategooriatesse: ühed on süsteemi administraatorid, teised aga web programmerijad või testijad. Praeguses olukorras tulevad kasuks programmerijad, kes saavad töötada rühmas ja teha tiimitööd. Ignite loengu ajal ütles Dea Oja selle kohta nii: „Inimene võib olla ükskõik kui briljantne, kuid kui ta ei oska meeskonnas töötada, pole tast kasu!“ Selle väitega olen ma nõus. Ka muudest loengutest jätsin üht-teist meelde, millega nõus olin.
Esimene loeng oli tutvustav. Loengu teema oli „Õppekorraldus ja sisekord.“ Loengu viisid läbi Marko Puusaar, Inga Vau ja Indrek Rokk. Loengu jooksul tutvustati meile, kuidas toimub õppetöö ja kuhu saaks pöörduda oma muredega. Nad rääkisid meile Moodlist ja ÕIS-ist, Roobotikaklubist ja muust. Arvan, et see loeng oli kasulik esmakursuslastele, kuna saime kõik vastused oma küsimustele ja kasulike nõuandeid.
Teisel loengul külastasid meid kaks töötajat Skypist: Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Nad rääkisid meile oma töökogemusest ning sellest, kuidas nad olid sellise huvitava töökoha saanud. Sain teada, kuidas toimub töö helpdeskis ja seda, et see töö sobib nendele inimestele, kes armastavad suhelda. Selle tööga võib abiks tulla inimestele, kellel on interneti võj arvuti kasutamisega raskusi. Skype tööst oli meelde jäänud see, et seal on head töötingimused. Ettekande jooksul oli tekkinud vestlus õpilastega auditoriumis, mille käigus saime jällegi vastused oma küsimustele. Samuti rääkisid nad meile sellest, et on vaja minna õppima või töötama teistesse riikidesse, et rohkem töökogemust saada. Minu meelest oli see üks huvitavamaid loenguid.
Kolmas loeng oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Meie juurde oli tulnud rääkima Jaanika Liiv. Ta on IT-Collegi vilistlane ja töötab praegu IT arendajana firmas Toggle, enne IT-collegisse minekut aga ei teadnud ta mitte midagi programmerimise kohta . Ta rääkis meile programmerimiskeelest “Roby”, mida arendas välja jaapanlane Yukihiro Matsumoto. Mind üllatas see, et maailmas on selline naiste grupp, kus naised abistavad teisi naisi selle programmerimiskeelega hakkama saama. Tema loengu lõpuks olin ma aru saanud, et ei ole midagi hullu, kui esimese korraga midagi aru ei saa, sest kõik inimesed ju õpivad.
Neljas loeng oli „IT töötururust“. Esineja oli Andres Septer, kes töötab Playtechis. Ta rääkis meile sellest, mis toimub praegu IT tööturul. Ta oli välja toonud riigisektori miinused ja erasektori plussid. Kasuks tuli ka see, mis ta rääkis meeskonna tööst. Meeskonna töö on tema arvates väga oluline. Ta väitis, et selleks et saada hea tulemuse, peavad inimesed teineteisest hästi arusaama ja olema teineteisele abiks. Ta jaotas spetsialiste kaheks tüüpiks: esimesteks, kes teavad natuke iga IT valdkonna osas, ning teisteks, kes on head spetsialistid oma kitsas erialas. Septer väitis, et pigem tuleb olla teise tüüpi spetsialist, sest Eestis on infotehnoloogia tööturg kitsas, ja kergem tööd leida on spetsialistidele, kellel on laiem silmaring.
Viies esineja oli Martin Palja, kellel näiteks ei olnud kõrharidustki, aga oli see-eest suur töökogemus IT valdkonnas. Ta töötab freelancerina juba 12 aastat. Tema sõnadest olin aru saanud,et töö peab huvitav olema.Töö on see, kus saab ennast arendada ja saab ka midagi uut õppida. Ta rääkis ka sellest, et freelance ei ole hea kõigi jaoks, sest mõnedel inimestel on raske keskenduda probleemidele,kui nad kodus töötavad. Neil on seega vaja otsida head motivatsiooni. Freelance annab iseseisvust ja vabadust, sest pole vaja minna kontorisse ja istuda seal 9st 8ni. Mulle tundus freelanceri töö ülimalt mugavana.
Kuendal loungul tuli meie juurde suurem seltskond Eestis tegutsevast firmast Ignite. Esinejateks olid Rene Katsevm, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Deja Oja, kes töötab nende juhina. Nad seletasid ja ka näitasid, millega tegeleb nende ettevõtte. Rääkisid sellest, et väga tähtis on suhtlemine inimeste vahel ehk teamworkist, kuid ka sellest, et kui töötad kollektivis, siis saad rohkem asju teha, kui üksinda. Samuti tõuseb teamworkiga ka tulemuse kvaliteet. Mulle tundus, et neil on väga töötajasõbralik ettevõte.
Seitmenda loengu teemaks oli „Testimine ja tarkvarakvaliteet “. Esinejaks oli tulnud Kristjan Karmo. Ta oli töötanud erinevates valdkonnades, aga praegu töötab ta ASA Quality Services’is testijana. Ta rääkis meile oma töökogemusest erinevatel töökohtadel ja ka sellest, et mõned inimesed mõtlevad, et testimine on lihtne ja igav asi, aga see ei ole tegelikult nii. Kristjan näitas meile kui kallis saaks olla ainult üks testija poolt tehtud viga. Tema sõnadest olin ma aru saanud,et testijad kontrollivad toote kvaliteedi. Arvan, et testijate töö on seotud Infotehnoloogia arendusega.
Viimasele loengule oli kutsutud rääkima Siim Vene. Ta on esimese It-Collegi lennu lõpetaja, nüüd ta aga töötab Põhja Eesti Regionaalhaiglas (PERH-s). Ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest meditsiinis ning võrgusüsteemidest, kuid ka sellest, et Põhja Eesti Regionaalhaigla planeerib arstidele kasutuseks anda tahvelarvuteid, et neil oleks oma tööd mugavam teha. Loodan, et varsti arstidele ei ole ennam vaja patsiendide haiguselehe kaasa tuua, sest see kindlasti muudab nende tööelu kergemaks.Tema loengu lõpuks mõistsin,kui palju tähendavad meie tänapäevases elus tehnoloogiad: nad lihtsustavad meie elu ja annavad inimestele uue võimalusi. Kokkuvõtteks saaks öelda, et need loengud on kindlasti esmakursuslastele vajalikud. Arvan, et kõik olid midagi uut selgeks saanud ja saanud ka häid soovitusi ning nõuandeid. Kahju on aga see, et aine maht oli väike. Mulle meeldis see, et iga loeng oli erinev, aga samas igast neist oli üks ja sama mõte järeldatud: selleks, et midagi saada IT valdkonnas, tuleb iga päev midagi uut õppida.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus on 14,2 2012/2013 õppeaastas. 5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul. 5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. 5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel, kes on p. 1.2.3. alusel teatanud aine esmakordse deklareerimise tühistamisest.
Küsimus 3
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
Vastus
1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. 2. Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. 3. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia): a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms 6. Varasemate õpingute arvestamist ei ole vaja taotleda, kui: a. üliõpilane soovib üle kanda külalisüliõpilasena teises kõrgkoolis läbitud ja vastavalt külalisõppurite protsessile kooskõlastatud õppeaineid; b. õpingute tunnustamine on ITK ja teise kõrgkooli vahelises koostöölepingus kokku lepitud; c. üliõpilane ennistatakse.
