User:Ttoke

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Timmu Tõke

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Kuuldes õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeainest, tekkis mul esiteks vale esmamulje õppeaines toimuvast. Kujutasin ette, et õppejõud räägib loengutes üldisest õppekorraldusest IT Kolledžis ning veidikene ka IT-maailmast üldiselt. Peale esimest loengut sain aru, et olen eksinud. Mulle meeldis aine idee juba algusest peale - tuua iga nädal erinev inimene tudengitele rääkima oma vaatest ja arusaamast. Usun, et paljude ettekandjate kaasamine ainesse andis tudengitele valdkonnast palju suurema pildi, kui oleks seda andnud üks õppejõud, kes oleks käsitlenud samu teemasid üksi. Esimene loeng oli sissejuhatav.

Teises loengus käisid rääkimas Peeter Uustal ning Peeter Raielo. Mõlemad mehed töötavad Skype'i helpdeskis. Nad purustasid müüte, mis on tavapäraselt helpdeski tööga seotud - näite helpdeski stereotüübist võib tuua kasvõi seriaalist The IT Crowd, mida mainiti ka Martin Paljaku loengus. Lisaks sellele tutvustasid nad pealiskaudselt ka oma tavalist tööpäeva ning rääkisid veidikene Skype ajaloost ning ettevõttest üldiselt, sealjuures tutvustati meile ka Skype'i uut aastal 2006 valminud kontorit. Sain mõningase ettekujutuse tööst suurfirmas. Mõistsin, et IT valdkonnas ei ole asukoht nii oluline ja ka suured ülemaailmsed IT firmad võivad tegutseda väikeriikides nagu Eesti. Loeng oli informatiivne ja kaasahaarav.

Kolmandas loengus esines Jaanika Liiv, kes on samuti IT Kolledži lõpetaja. Ta tegeleb mitmete ettevõtmistega ning töötab firmas Toggl Ruby programmeerijana. Varem ei olnud Jaanika Ruby programmeerimist õppinud, firma koolitas ta ise välja. Mulle andis enesekindlust see, et sarnaselt minule astus ka tema IT Kolledžisse nullilähedaste teadmistega programmeerimise alal. Jaanika tutvustas meile võrdlemisi uut programmeerimiskeelt Ruby ning selle raamistikku Ruby On Rails. Ta rääkis ka Ruby kogukonnast maailmas ning ütles, et Ruby programmeerijaid kutsutakse IT maailma hipideks (mulle meeldivad hipid!). Tegime koos läbi ka ühe harjutuse, mille nimi on Bentobox. Mulle meeldis Jaanika ettekanne - see oli sisukas ja siiras.

Neljanda loengu viis läbi Andres Septer. Ta tutvustas meile IT tööturgu - rääkis millises valdkonnas saab rohkem raha teenida ning millises on mugavam töötada. Saime teada, et riigisektoris on palgad madalamad, kuid tööd on vähem. Kummutati ka arusaam, et suurfirmas töötades on võimalik teenida oluliselt rohkem palka, kui väikeettevõttes töötades. Andres rääkis meile ka sellest, kuidas IT inimesed saavad ettevõtte siseselt läbi äriinimestega või "lipsukandjatega" nagu tema neid nimetas. Ta ütles, et "karvane häkker" ei suuda mingilt maalt oma ettevõttega üksi hakkama saada ning palkab paratamatult "lipsud" end aitama ja firmat juhtima. Ta ütles, et reaalne raha teenimine on "lipsude" kätes, IT poolel väga palju raha ei liigu. Tuleb end saada äri-IT poolele, kuna seal liigub rohkem raha. Väidetavalt liigub enamik rahast UNIX'is, nii et seda tuleb osata. Ta rääkis veidikene ka generalistidest ja spetsialistidest, tema arvates ei ole väikesel Eesti turul mõtet olla väga väikese ala spetsialist, kuna sel juhul võib töölist varitseda oht oma alal mitte tegevust leida.

Viies esineja oli Martin Paljak. Mulle isiklikult meeldisid tema tõekspidamised väga. Tema arvates ei peaks inimene tegema tööd keskkonnas, mis on talle vastumeelne. Osad inimesed on rahul kontoris kellast kellani töötamisega, kuid teised jällegi ei ole. Martin ise on inimene, kes on üle 10 aasta töötanud freelancerina - tal ei ole olnud kindlat töökohta, seega on ta elatist teeninud juhutöödega. Martin rääkis meile freelancerina töötamise postiivsetest ning negatiivsetest külgedest. Üheks peamiseks raskuseks kindla sissetuleku puudumise kõrval on iseenese motiveerimine - see on äärmiselt raske. Loeng laiendas minu jaoks IT maailma veelgi - minu jaoks tekkis juurde üks meetod, kuidas IT valdkonnas raha teenida, ma ei olnud varem sellisel viisil raha teenimist kaalunud. Mulle meeldis, et Martin kasutas esituse läbi viimisel palju slaide ja pilte.

Järgmisel loengul esinesid neli inimest: Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik eelmainitud töötavad firmas Ignite. Mulle ei meeldinud nende ettekande juures see, et kogu esitlus oli väga tihedalt seotud firmaga, kus nad töötavad. Viidi läbi viktoriin, see oli päris lõbus ja õpetlik. Lisaks sellele tutvutasid nad tarkvara loome protsessi, kaasates tudengeid näidati, kuidas üks hea arendustiim peaks töötama. Nad tõestasid ka seda, et üldained nagu matemaatika ja füüsika aitavad programmeerimisele kaasa. Nad propageerisid uudsust ja teistsugust lähenemist. Vanad bürokraatlikud süsteemid olevat kulunud, tulevik on väikestes iseorganiseeruvates meeskondades, kes suudavad tööd teha kiirelt ja effektiivselt.

Kuuenda loengu viis läbi Kristjan Karmo. Ta on lõpetanud IT Kolledži, peale seda olnud mõnda aega arendaja, tänaseks töötab Kristjan testijana firmas Ignite. Esmalt kummutas ta müüte, mis on seotud testimisega. Testimine olevat igav ja tänamatu töö, Kristjan aga sama ei väitnud. Ta ütles, et kõige parem testja on mõningase programmeerimiskogemusega ja oskab hästi koodi lugeda. Kristjan tõi meile ajaloost näiteid suurte "crashide" kohta, mida oleks saanud eduka testimisega ära hoida. Avastamata vea tõttu programmeerimisel on kaotatud miljardeid eurosid. Õnnetusi on juhtunud alates süsteemide kokku varisemisest kuni kosmoselaeva õhku laskmiseni. Vaatamata Kristjani julgustusele ei tahaks mina siiski testjana töötada.

Viimase loengu viis läbi Siim Vene. Mulle meeldis tema olek. Ta rääkis lihtsalt ja avatult oma tööst haiglas. Siim rääkis meile kuidas nad läksid üle uuele serverisüsteemile, mis tasus end haiglale ära juba 9 kuuga. Ta näitas meile haigla infovõrke ja rääkis IT struktuuridest ja korraldusest haiglas. Mulle meeldis, et ta jagas usinatele vastajatele Snickersit (mina sain ka!).

Mulle meeldis õppeaine väga. See avardas minu pilti IT valdkonnas. Sain rohkem teada töökohtadest IT valdkonnas ning nägin konkreetseid inimesi oma valdkonnast. Minu jaoks purustati mitmeid stereotüüpe ja müüte. Võin julgelt öelda, et õppeaine oli üks huvitavamatest, mis mul siiani IT Kolledžis on olnud. Mis jäi puudu? Üht loengut oleks võinud läbi viia mõni edukas IT valdkonna ettevõtja. Samuti oleks võinud käsitleda teemat "Mida ootab IT ettevõtja tulevaselt töötajalt?", see aitaks tudengitel suunda määrata ning tegutseda õigete eesmärkide nimel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Pean sooritama järelarvestuse. Punase joone päevani. Järelarvestuse sooritamine tuleb kokku leppida õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas. Tähtajad määrab õppejõud, tavaliselt peab end järelarvestusele registreerima kaks päeva enne järelarvestuse toimumist. Järelarvestus tuleb sooritada enne punase joone päeva. Riigieelarvelisel kohal on järelarvestuse sooritamine tasuta. Riigieelarve välisel kohal õppijale maksab järelarvestus 14.2€

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1. Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks

2. Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” (edaspidi nimetatud “Lõputöö”) hiljemalt semestri punase joone päevaks.

3. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

4. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. Eksamit on võimalik sooritada kolm korda.