User:Dhallmag

Erialatutvustuse aine arvestustöö

---

Autor: Doris Hallmägi

Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

---

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille käigus tutvustatakse IT Kolledži erialasid nii korraldusliku kui ka sisulise poole pealt. Lisaks tutvustatakse seda, mis ootab praeguseid tudengeid ees pärast kooli lõpetamist. Aine eesmärk on tutvustada eriala sisu ning selle perspektiivi läbi inimeste, kes juba tegelevad ning töötavad IT valdkonnas. Ise püstitasin aine eesmärgiks õppida erinevatelt spetsialistidelt pigem inimlikku poolt – kuidas nad IT alale sattusid ning kuidas ja kuhu see neid viinud on. Mina sattusin IT kolledžisse õppima lihtsast huvist arendada ennast kõiges IT-ga seonduvas. Kuna erialaga seonduv on mulle kõik väga uus, siis püüdsin väga erinevate taustadega esinejatelt õppida nii palju kui võimalik.

Üheks lemmikesinejaks osutus Janika Liiv ning seda võib-olla seetõttu, et oskasin ennast temaga kõige rohkem samastada. Janika kirjeldas ennast tulihingelise humanitaarina. ITK-sse täieliku võhikuna sattununa võttis vähe aega aru saamaks, et programmeerimine on täpselt samamoodi loominguline ala, nagu on kirjutamine. Janika vähendas ka minu peas tekkinud hirme lohutades, et alguses tundubki kõik raske ning mitte miski ei tule iseenesest. Programmeerimist tuleb õppida aeglaselt ning samm sammu haaval. Loomingulisus programmeerimises väljendub tema sõnul selles, kuidas erinevad inimesed probleeme lahendavad. Mida loomingulisem inimene, seda loomingulisemalt lahendatakse probleeme. Mulle meeldis ka väga see, kuidas ta seisab kogu hingega selle eest, et purustada ühiskonnas tekkinud stereotüüpe, eriti selles osas, mis puudutab tehnoloogiat ja naisi. Taaskord üks punkt, millele ma lähenen isiklikult. Janika tutvustas ka Ruby programmeerimiskeelt ning ütles, et kindlasti tuleks erinevatele keeltele olla avatud ning mitte peale suruda oma tahtmist, samas tuleks leida ka see, mis sulle kõige enam meeldib.

Mulle meeldis ka Martin Paljaki loeng, kes käsitles oma ettekandes teemat „karma“. Ehk tema seisukoht kirjeldas seda, et kõik, mida sa internetis teed, tuleb sulle mingil moel tagasi. Martini puhul oli huvitav, et tegemist on vabakutselise IT-valdkonnas töötava inimesega. Olles loonud kiipkaardi ühildatavuse Linuxis on ta näide sellest, et kõrge tahtmise juures on kõik võimalik, sest IT-alane haridus Martinil puudub. Hinge läks ka see, et ta on püüdnud Võrumaa metsade vahel vabakutselisena hakkama saada, kuid eluteed viisid ta Tartusse tagasi. Martin rõhutas seda, kuidas ise võib palju õppida ning leida oma tee ehk spetsialiseerumise, kuid kool annab vajaliku tehnilise oskuse. Lisaks tuleb tegutseda õige eesmärgi nimel – kõrge palk versus mitmekülgsed teadmised.

Viimasele vastuolule juhtis tähelepanu ka PERH’i IT juht Siim Vene, kelle loeng oli vahelduseks värskendav. Ta pani südamele seda, et kui IT valdkonnas töötada, siis vaid sellepärast, et meeldib. IT inimeste töö on tema sõnutsi väga tänamatu – pigem pöördutakse sinu poole probleemile osutamiseks, mitte ladusa töö eest tänamiseks. Koolis saadakse väga palju erinevaid teadmisi ning tulevikus tuleb tööl valmis olla selleks, et varasematest teadmistest kasu ei ole ning pidev areng IT valdkonnas sunnib paratamatult eneseharimisele ka pärast koolitee lõppu. Lisaks soovitas ta IT-d mitte ühildada nii hobi kui tööna, sest see ei anna häid tulemusi. Siim rääkis väga põnevatest lahendustest, mida IT inimesed saavad meditsiini korralduslikule ning, üllatuslikult, ka sisulisele poolele rakendada, et need töötaksid efektiivsemalt (nt tahvelarvutite kasutamine ravikaardi asemel haiglates ning operatsioonisaalis guugeldamine). Enne Siim Vene loengut poleks ma osanud IT-d ja meditsiini omavahel nii palju ühildada.

Loengu mõttes meeldis mulle ka Ignite’i poolt läbi viidud tund, kus nad tutvustasid lisaks mängudele veel agiilse tarkvaraarenduse manifesti. Teadmata, mis selline manifest endast kujutab, õppisin juurde palju uut. Ignite’i töötajad selgitasid pärast iga läbiviidud mängu, kui oluline on koostöö. Üks töötaja pruugib küll tark olla, kuid tal võib puududa nägemus millestki lihtsast, mille peale ei oskaks tulla. Kui erinevate oskuste ja vaadetega inimesed töötavad mingi tarkvaralise lahenduse kallal koos, siis võib see tihti olla parem, kui ühe inimese nägemus kliendi tellimusest. Loengu läbiviijad panid südamele ka seda, et hoolimata sellest, et kellegi töö võib piirduda ainult arvuti taga istumisega, tuleb siiski osata inimestega suhelda. Tarkus ainuüksi ei aita – sotsiaalne intelligentsus meeskonna vahel ning koostöö viib parimate tulemusteni. Mulle meeldis loengu puhul ka see, et see oli terviklik.

Kõige vähem mõttelisi kokkupuutehetki oli tööturust rääkima tulnud Andres Septeriga. Mulle ei meeldi liigne üldistamine ja teiste inimeste ning nende valikute, mõnes mõttes, halvustamine. Usun, et ka riigitööl võib olla kohti, mis IT inimestes rohkem pinget tekitavad. Oma kogemustest selles sektoris võikski rääkida kui oma kogemusest, mitte kui kindlast faktist. Lisaks oli teema kallutatud võimalikult kõrge palga teenimisele. Tööturg on tundlik teema, eriti võib-olla noorte seas, ning sellest tuleks kindlasti rääkida ausalt, aga samas ka objektiivselt. Samas nõustun Andres Septeri väitega, et on olemas ärihaid ja IT inimesed või ükskõik millise muu valdkonna inimesed, kelle koostöö on kohati vajalik ja paratamatu ning mis viib seeläbi paremate tulemusteni.

Lisaks pidas loengu ka Kristjan Karmo, kes püüdis ümber lükata väärarusaama tarkvarade testijate igavast ja üksluisest elust. Ta tõi esile näiteid inimestest, kes on programmeerimiselt testimisele üle läinud ning pidanud seda esialgu tüütuks tööks, kuid mõne aja möödudes on tunnistanud, et palju põnevam on otsida teiste arhitektuurist vigu ja neid parandada kui ise seda luua. Väga põnevad olid ka näited sellest, kui palju võivad testijate vead maksma minna, rõhutades sellega testijate töö kõrget riski ning vastutust.

Skype’ist rääkima tulnud Peeter Uustal ja Peeter Raielo kirjeldasid “helpdesk”i töö olemusest ning sellest, kuidas efektiivselt tööd teha. Olenemata sellest, et antud loengust midagi liiga kõlavat meelde jätta ei olnud, tegid mehed ettekande väga huvitavalt.

Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu loengutele sain juurde palju motivatsiooni ning positiivset laengut. ITK-sse õppima tulles valdas mind teatav hirm selle ees, et oma kogenematusest ei pruugi ma hakkama saada. Kuid paljud esinejad tõdesid, et tähtis on õpinguid võtta sammhaaval ning ennast motiveerida ja distsiplineerida. Tuleb leida see, mis sulle IT juures meeldib ning sellel alal tuleb tegutseda kirega.

Õpingukorralduse küsimused

---

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.