User:Rkivinur: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 5: | Line 5: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Loengutest enim pakkusid huvi kui kutsutud külalised rääkisid julgelt oma tööst ja isiklikest kogemustest kuidas nad oma õpinguid läbi viisid ning edasi karjääri on teinud. Nende kaudu sai palju targemaks mis mind, kui IT tudengit, tulevasel tööturul ees ootab. Lisaks ka mis valikuid praegu teha, et tulevikus jõuda sinna kuhu ise soovid. Kahjuks aga loengute kvaliteet kõikus nii, et mõni teema ei olnud väga kuulatav. | |||
Õppeaine algas väga paljutõotavalt Skype helpdeski tutvustusega Peeter Uustal ja Peeter Raielo poolt, huvitav oli kuulata võimalusi tulevikus selles valdkonnas, jutt oli neil väga konkreetne. Mehed rääkisid väga avalikult oma töödest ja tegemistest, ametisaladused jäeti muidugi endateada. Kasulik informatsioon, mida oma ettekannetes vaid mõni üksik külaline mainis oli IT töölise palk. | |||
Ilmselgelt nais-soost IT õppuritele mõeldud loengus Janika Liiva poolt pidin kahjuks pettuma. Pealkirjast ning sisust võis oodata vägagi sisukat juttu kuid millegi taha jäi asi kinni, võis olla viga minus, et polnudki minusugusele kuulajale suunatud. Sellest hoolimata meeldis mulle tema programmeerimise propageerimine ning seda mitte ainult naiste seas, ning vaatenurk, et programmide kirjutamine hoopis loovkirjutamine. | |||
Andres Septeri loengust minu jaoks väga palju teadmiseks polnudki midagi võtta, kuid ka see loeng ei läinud täitsa kõrvust mööda. Tema poolt tood välja huvitav võrdlus infotehnoloogia äris, kus ühel pool on äritegijad, niiöelda pintsaklipslased, ja teiselt poolt IT töötajad. Tihtipeale äripoolel vaadatakse alla IT tegijatele kuid viimasel ajal on see muutumas ja äri tegijad on aru saanud, et raha ei tule ilma teise pooleta sisse. Mitte kõige huvitavamate loengute hulka kuulus ka Kristjan Karmo hommik testimise ning tarkvarakvaliteedi kohta kahjuks ei suutnud sealt enda jaoks midagi vajalikku kirja saada, ning ei oska seda lähemalt lahata. | |||
„Karma“ loeng vaatas asja teise nurga alt nimelt, kuidas on võimalik tööd leida ning teha kõrgema diplomita antud vallas. Martin Paljak kes on aastaid elatunud töötades antud valdkonnas ja seda mitte halvasti. Sai palju teada kui palju tegelikult mõjutavad töökogemused tööturul ning vabakutselise positiivseid ja negatiivseid pooli. Ühelt poolt teed tööd siis kui ise soovid ja kus tahad, piiranguks vaid kliendi poolt etteantud tähtajad. Teiselt, halvemalt poolt, ei või kunagi kindel olla millal saad oma palga või kas järgneval kuul üldse tööd on mida teha. Tema juttu oli huvitav kuulata kuna oli näha, et oli elukogenud inimesega ning rääkis puhtalt enda kogemustest, mis aitab igaühel valida oma tulevast eluteed. | |||
Ignite esinemine tõi natuke vaheldust puhtalt loengutele, tehti midagi uut ja pandi tudengid kaasa mõtlema ning tegutsema. Eluliste katse ja harjutustega näidati kuidas meeskonnatöö aitab töö tulemusteni. Hea näitena toodi küsimus Mount Everesti kohta ning IT Kolledži ja Vabaduse väljaku vahemaaga, vaid mõni üksik teadis tegelikku vastust, kuid see eest terve saali peale saadi kätte üpriski täpne vastu. Dea Oja jutt Ignite kohta tundus kuiv ja tuim mahaloetud tekst mis ei haaranud eriti kuulama, sellest vaatamata suutsid ülejäänud mehed aja huvitavalt ära sisustada. | |||
Kokkuvõtteks neljapäeva hommikupoolikud olid kasulikult sisustatud, ei tekkinud soovi und pikemaks venitada teemad meeldisid kõik ning enamus esinemistest olid tõsiselt huvitavad. Samuti oleksin oodanud nii mõnestki loengust enamat kui esinejad suutsid pakkuda. Enda soovituselt, et asja paremaks muuta võiks kutsuda enam erinevate taustadega külalisi, mitte lihtsalt meie kooli lõpetajaid. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 00:15, 31 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Raido Kivinurm
Esitamise kuupäev: 5. oktoober 2012
Essee
Loengutest enim pakkusid huvi kui kutsutud külalised rääkisid julgelt oma tööst ja isiklikest kogemustest kuidas nad oma õpinguid läbi viisid ning edasi karjääri on teinud. Nende kaudu sai palju targemaks mis mind, kui IT tudengit, tulevasel tööturul ees ootab. Lisaks ka mis valikuid praegu teha, et tulevikus jõuda sinna kuhu ise soovid. Kahjuks aga loengute kvaliteet kõikus nii, et mõni teema ei olnud väga kuulatav. Õppeaine algas väga paljutõotavalt Skype helpdeski tutvustusega Peeter Uustal ja Peeter Raielo poolt, huvitav oli kuulata võimalusi tulevikus selles valdkonnas, jutt oli neil väga konkreetne. Mehed rääkisid väga avalikult oma töödest ja tegemistest, ametisaladused jäeti muidugi endateada. Kasulik informatsioon, mida oma ettekannetes vaid mõni üksik külaline mainis oli IT töölise palk. Ilmselgelt nais-soost IT õppuritele mõeldud loengus Janika Liiva poolt pidin kahjuks pettuma. Pealkirjast ning sisust võis oodata vägagi sisukat juttu kuid millegi taha jäi asi kinni, võis olla viga minus, et polnudki minusugusele kuulajale suunatud. Sellest hoolimata meeldis mulle tema programmeerimise propageerimine ning seda mitte ainult naiste seas, ning vaatenurk, et programmide kirjutamine hoopis loovkirjutamine. Andres Septeri loengust minu jaoks väga palju teadmiseks polnudki midagi võtta, kuid ka see loeng ei läinud täitsa kõrvust mööda. Tema poolt tood välja huvitav võrdlus infotehnoloogia äris, kus ühel pool on äritegijad, niiöelda pintsaklipslased, ja teiselt poolt IT töötajad. Tihtipeale äripoolel vaadatakse alla IT tegijatele kuid viimasel ajal on see muutumas ja äri tegijad on aru saanud, et raha ei tule ilma teise pooleta sisse. Mitte kõige huvitavamate loengute hulka kuulus ka Kristjan Karmo hommik testimise ning tarkvarakvaliteedi kohta kahjuks ei suutnud sealt enda jaoks midagi vajalikku kirja saada, ning ei oska seda lähemalt lahata. „Karma“ loeng vaatas asja teise nurga alt nimelt, kuidas on võimalik tööd leida ning teha kõrgema diplomita antud vallas. Martin Paljak kes on aastaid elatunud töötades antud valdkonnas ja seda mitte halvasti. Sai palju teada kui palju tegelikult mõjutavad töökogemused tööturul ning vabakutselise positiivseid ja negatiivseid pooli. Ühelt poolt teed tööd siis kui ise soovid ja kus tahad, piiranguks vaid kliendi poolt etteantud tähtajad. Teiselt, halvemalt poolt, ei või kunagi kindel olla millal saad oma palga või kas järgneval kuul üldse tööd on mida teha. Tema juttu oli huvitav kuulata kuna oli näha, et oli elukogenud inimesega ning rääkis puhtalt enda kogemustest, mis aitab igaühel valida oma tulevast eluteed. Ignite esinemine tõi natuke vaheldust puhtalt loengutele, tehti midagi uut ja pandi tudengid kaasa mõtlema ning tegutsema. Eluliste katse ja harjutustega näidati kuidas meeskonnatöö aitab töö tulemusteni. Hea näitena toodi küsimus Mount Everesti kohta ning IT Kolledži ja Vabaduse väljaku vahemaaga, vaid mõni üksik teadis tegelikku vastust, kuid see eest terve saali peale saadi kätte üpriski täpne vastu. Dea Oja jutt Ignite kohta tundus kuiv ja tuim mahaloetud tekst mis ei haaranud eriti kuulama, sellest vaatamata suutsid ülejäänud mehed aja huvitavalt ära sisustada. Kokkuvõtteks neljapäeva hommikupoolikud olid kasulikult sisustatud, ei tekkinud soovi und pikemaks venitada teemad meeldisid kõik ning enamus esinemistest olid tõsiselt huvitavad. Samuti oleksin oodanud nii mõnestki loengust enamat kui esinejad suutsid pakkuda. Enda soovituselt, et asja paremaks muuta võiks kutsuda enam erinevate taustadega külalisi, mitte lihtsalt meie kooli lõpetajaid.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Võimalik on esitada apellatsioon eksami hinde kohta aga kui see ei rahuldata ja tuleb teha kordussooritus, meeles pidades, et võimalik on teha kuni 2 kordussooritust. Korduseksamit on võimalik teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamile minekuks on vaja kokku leppida vastava aine õppejõuga. Sellele registreerumine toimub õppeosakonnas, REV kohtadel õppivad tudengid peavad kaasa võtma väljatrükitud maksekviitungi kordusoorituse tasu kohta. Soovi korral on võimalik ka registreerida e-posti teel digitaalselt allkirjastatud avaldusega. Eksamile peab olema registreeritud ja tasutud kordussoorituse tasu (REV tudengil) hiljemalt üle-eelmise tööpäeva lõpuks eksami toimumise päevast. Korduseksamid ja on tasulised ainult riigieelarvevälistel tudengitel. Tasu on määratud rektori käskkirjaga ning hetkel on selleks 14,2€.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on võimalik minna kolmel juhul: Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele. Tervislikel põhjustel on vaja juurde lisada meditsiiniasutuse tõend, kus peab olema märgitud akadeemilise puhkuse soovitus ja selle soovitatav pikkus. Kaitsejõududesse siirdumisel tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse. Lapse hooldamisele minekuks tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg on erinev: Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni üks aasta, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat ning lapse hooldamisel kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult tudeng kes on puhkusel lapse hooldamiseks, sel puhul on vaja teha kirjalik taotlus õppeosakonda ning seda mitte hiljem kui semestri punase joone päev. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid kõikidel puhkusel viibivatel tudengitel.
