User:Jmotoren

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jevgenia Motorenko Esitamise kuupäev: 31.oktoober 2012

Essee

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus pakkus kõikidele meile suurepärast võimalust tutvuda sellega, mis ootab meid tulevikus pärast IT-kooli lõpetamist ja mis ootab meid üsna pea IT-koolis endas. Oli väga huvitav kuulata erinevaid inimesi, kellele meeldib väga enda töö ja enda eriala ning kes võivad tekitada ka meis niisugust huvi töö vastu.

Õpingukorraldusest räägiti meile ainult esimeses loengus, see ongi peamiseks erinevuseks võrreldes teiste loengutega. Saime teada, mis meid ees ootab. Mind isiklikult innustas see loeng kodus hoolikalt lugema õppekorralduse eeskirja, sest see on vajalik edasiseks õppimiseks. Loengu lõpus öeldi: „õppimine on minu enda, mitte kooli asi“ - see on heaks saatesõnaks uue aasta alguses, sest motiveerib kohe alustada tõsist õppimist.

Alatest teisest loengust tutvustati meile IT erialasid ja inimesi, kes on seotud IT valdkonnaga, nagu juba mainisin.

Teises loengus esinesid kaks Peetrit: Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Nad töötavad Skype´s ja rääkisid meile oma pikast töökogemusest. Jutt oli helpdeskist, mis oli minu jaoks uueks asjaks. Sain teada, et see on töö inimestega, sest helpdeski töötajad peavad iga päev kasutajaid IT alas abistama lahendades kõik probleemid. Kui oled hea suhtleja, armastad rääkida (siin on eelis naistel), oled antud tööle tervetulnud. Mulle väga meeldis, et nad pidevalt suhtlesid auditooriumiga, sest see tegi atmosfäär sõbralikuks ja lihtsaks, tegu ei olnud tõsise, igava koolitunniga. Mäletan veel videot Skype kontorist, kus on väga mugavad ja head töötingimused. Tekkis soov minna tööle sinna.

Kolmandas loengus, nagu ka teises, oli kohtumine IT-koledzi vilistalsega. Tema nimi oli Janika Liiv. Tegu naisterahvaga, kes töötab IT valdkonnas. See näitab, et ka naised võivad olla programmeerijad ja see, et naisi on vähem kui mehi selles valdkonnas, ei tähenda mitte midagi! Ta tutvustas meid Ruby programeerimiskeelega. Huvitav on see, et esialgselt tahtis ta olla kirjanik või töötada tööl, mis on seotud keeltega, aga läks hoopiski IT-koledzisse, kui tal polnud üldse õrna aimugi, mis on programeerimine. Tast kujunes hea programeeria. Kuna olen ka naine ja tahtsin õppida hoopis teist asja, siis tema jutt meeldis minule kõige rohkem ja andis lootust, et ka minust võib saada hea programmeeria. Janika motiveeris mind edasi õppida ja oma eesmärki saavutada.

Neljas esineja oli samuti ITK vilistlane Andres Septer, kes lõpetas selle kooli 2010 aastal. Ta ei läinud pärast keskkooli IT-kolledzisse ja see näitab, et ei ole tähtis kui vanana sa kõrgkooli lähed, tähtsam on soov õppida ja areneda igas vanuses. Mäletan, et ta joonistas erinevaid seletavaid joonistusi tahvlil, see tõi tundi positiivsust ja erilisust. Ta rääkis kahest spetsialisti tüübist: spetsialistidest, kes teavad midagi kogu IT valdkonnast ja spetsialistidest, kes on targad ainult ühes kitsas valdkonnas. Teised spetsialistid olevat tema arvates tähtsamad. Olen temaga nõus, nagu olen ka eelnevate esinejatega.

Teema „Karma“ oli selgitatud Martin Paljaku poolt. Mind üllatas, et Martinil pole IT-alast kõrgharidust, sest kõik eelnevad esinejad omasid kõrgharidust IT alas. Kõrgahariduse puudumist võib asendada tema suur töökogemus freelancerina. Melle väga meeldis, et ta mainis, et inimene võib proovida erinevat tööd, sest ainult siis võib ta leida ja valida endale sellise töö, mida ta tahab ja mis talle kõige enam sobib. Igal tööl on plussid ja miinused, seda ka freelancerina olles: võib töötada enda jaoks sobival ajal kodus, ent kodus võib olla raske tööle keskenduda.

Kuuendal loengul oli auditooriumi ees kuus inimest: Rene Katsevm, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Deja Oja. Nende firma pakub tarkvaralahedusi. Nad tegelevad kliendi ärivajaduste katmisega. Väga palju räägiti meeskondlikust tööst. Nende firmas on sõbralik keskkond, sest nad arvavad,et töö on produktiivsem aktiivses kollektiivis. Kui töötajaid on rohkem, on kasu suurem ja kõrgem on kvaliteet. Selline loeng innustab meid töötama keskkonnas koos kellegagi, mitte aga üksi. Testimisest ja tarkavarakvaliteedist rääkis Kristjan Karmo, kes on jällegi IT kolledzi vilistlane.

Tema töökoht praegu on ASA Quality Services ettevõttes. Ta töötab testijana. Tal on üsna suur töökogemus, sest ta proovis erinevaid töökohti, aga rahul on ta ainult praeguse tööga. See on sarnane viienda loenguga, täpsemalt Martin Paljaku mõttega, et inimene võib proovida erinevaid töid ja siis otsustada, mis on kõige parem neist. Karmo ütles, et testimine ei ole nii lihtne ja igav nagu paljud mõtlevad. Testimisest sõltub palju. Kristjanil oli selle kohta näiteks selline suurepärane näide, kus kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Ta rääkis ka testimise erinevatest liikidest ja omadustest, olid mainitud plussid ja miinused. Mulle meeldis see, et ta ei rääkinud üldiselt, vaid kõike konkreetselt. Enne seda ettekannet pidasin ma testimist väga igavaks, nüüd aga tundub see mulle vägagi põnevana.

Kõige viimane esineja oli Siim Vene, kes on nagu paljud teisedki lõpetanud EIK. Praegu töötab ta Põhja Regionaalhaigla infoturbe tehnilise valdkonna juhina. Meeldis kuidas ta jutustas, oli huvitav kuulata teda. Ta tõi erinevaid näited, mis seostuvad IT ja meditsiiniga. Eriti meeldis see, et ta jutustas ise ja ei keskendanud slaididele, see on suureks erinevuseks teiste esinejatega võrreldes. Ta näitas ,et IT on väga tähtis meditsiinis. Oma esitluse teises osas rääkis enda ootustest IT-spetsialiistidele ja jagas ka soovitusi meile: see on praegu väga tähtis, kuna me alles alustasime IT-d õppida. Siim soovitas spetsialiseeruda vaid ühes valdkonnas. tunnid olid hästi läbi mõeldud ja huvitavad.

Kokkuvõtteks võin öelda,et tunnid olid hästi läbi mõeldud ja huvitavad. Inimestel, kes räägisid loengutes, töötavad väga erinevates IT sfäärides aga nad meeldivad oma tööd.Minule see hästi näitab , et ise ka saan tulevikus leida huvitavat tööd endale. Kõiki ettekandeid külastasin hea meelega, sest omandasin nende käigus olulist infot. See ongi põhjuseks, miks õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus peab olema kohustusliku ainena esimese semestri õppekavas. Mingeid soovitusi ei anna, sest kõik meeldis ja midagi muuta ei taha.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused :

1.Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.

2. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

3.Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

4.arvestusele registreerumine on nõutav: 1)kordusearvestuse puhul 2) üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles; 5.Kordusarvestused on tasulised (kordussoorituse tasu - 14,2 €.) inimesele kes on REV kohtades. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

6.Kordusarvestused on tasuta inimestele, kes on RE kohtades.

7. Õppur peab olema arvestusele registreerunud(REV ja RE õppijad) ja kordussoorituse korral tasunud toodud tasu(REV) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

1)Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 2)Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 3)Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni-see on kõige pikkem maksimaalne puhkuse aeg. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. 4)Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

2.Üliõpilane peab esitama avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Kui ta seda ei teinud, siis lõpetatakse automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

3.Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

4. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles.