User:Uuusmees: Difference between revisions
| Line 8: | Line 8: | ||
Esimese loeng toimus 29.august. Teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar.Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele kuidas õppetöö toimub ja toimuma hakkab. Eriti olulisena toodi välja nn „punase joone päev“, millal pidi olema koostatud igal õpilasel individuaalne õppeplaan ja esitatud deklaratsioon.Tutvustati erinevaid e-õppe keskkondi nagu näiteks ÕIS ja Moodle. Nendes keskondades hakkavad olema kõik vajalikud materjalid ning ka mõningad tööd olenevalt õppeainetest ja õppejõududest. Lisaks üldkorraldusele räägiti meile ka klassidest, laboritest, klubilistest tegevustest. | Esimese loeng toimus 29.august. Teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar.Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele kuidas õppetöö toimub ja toimuma hakkab. Eriti olulisena toodi välja nn „punase joone päev“, millal pidi olema koostatud igal õpilasel individuaalne õppeplaan ja esitatud deklaratsioon.Tutvustati erinevaid e-õppe keskkondi nagu näiteks ÕIS ja Moodle. Nendes keskondades hakkavad olema kõik vajalikud materjalid ning ka mõningad tööd olenevalt õppeainetest ja õppejõududest. Lisaks üldkorraldusele räägiti meile ka klassidest, laboritest, klubilistest tegevustest. | ||
Teine loeng, mis toimus 6.septembril, käsitles teemat ,,Helpdesk’’ ning esinejad olid Peeter Uustal, Peeter Raielo.Mõlemad on endised Infotehnoloogia Kolledži vilistlased, kes nüüdseks töötavad Skype'i helpdeskis. P.Uustal Skype Customer Services , P.Raielo Skype Internal Helpdesk-"iga päev võib olla jõulud". Räägiti olulisest tugiteenusest firmas kus kasutatakse tööks arvuteid ja kuidas nad aitavad kasutajaid kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Helpdesk pidi olema hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks / silumiseks, sotsiaalsete oskuste omandamiseks / praktiseerimiseks.Helpdeskis töötades peaksin olema hea suhtleja ja kõvasti tahet inimesi aidata. Räägiti veel Skype töökeskkonnast ja firma laienemisest viimastel aastatel. Loengu mõte oli selles, et ilma eesmärgita ja sihikindluseta ei saa olla edukas. | Teine loeng, mis toimus 6.septembril, käsitles teemat ,,Helpdesk’’ ning esinejad olid Peeter Uustal, Peeter Raielo.Mõlemad on endised Infotehnoloogia Kolledži vilistlased, kes nüüdseks töötavad Skype'i helpdeskis. P.Uustal Skype Customer Services , P.Raielo Skype Internal Helpdesk-"iga päev võib olla jõulud". Räägiti olulisest tugiteenusest firmas kus kasutatakse tööks arvuteid ja kuidas nad aitavad kasutajaid kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Helpdesk pidi olema hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks / silumiseks, sotsiaalsete oskuste omandamiseks / praktiseerimiseks.Helpdeskis töötades peaksin olema hea suhtleja ja kõvasti tahet inimesi aidata. Räägiti veel Skype töökeskkonnast ja firma laienemisest viimastel aastatel. Loengu mõte oli selles, et ilma eesmärgita ja sihikindluseta ei saa olla edukas. | ||
Kolmandas loengus, mis toimus 13. september esines meile samuti ITK vilistlane Janika Liiv. Teema millest ta rääkis oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“.Peamiselt töötab ta Ruby on Ralls web-i arendus keskkonnas.Tutvustas "Ruby programmeerimiskeelt" mille kasutajad ja entusiastid nad Eestis on. Ühe mütsi alla on koondunud kolmkümmend kaks arendajat kolmeteistkümnest ettevõttest. Korraldavad seminare mille idee on inspireeritud Barcelona on Rails ja Londoni LRUGi kokkusaamistest. Rubyest eesmärk on aidata kaasa teadmiste vahetamise ja ruby arengule. Janika on inimene, kes tegeleb tehnoloogia populariseerimisega naiste seas. Tutvustas "Tech Sisters" ja nende tööd. | Kolmandas loengus, mis toimus 13. september esines meile samuti ITK vilistlane Janika Liiv. Teema millest ta rääkis oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“.Peamiselt töötab ta Ruby on Ralls web-i arendus keskkonnas.Tutvustas "Ruby programmeerimiskeelt" mille kasutajad ja entusiastid nad Eestis on. Ühe mütsi alla on koondunud kolmkümmend kaks arendajat kolmeteistkümnest ettevõttest. Korraldavad seminare mille idee on inspireeritud Barcelona on Rails ja Londoni LRUGi kokkusaamistest. Rubyest eesmärk on aidata kaasa teadmiste vahetamise ja ruby arengule. Janika on inimene, kes tegeleb tehnoloogia populariseerimisega naiste seas. Tutvustas "Tech Sisters" ja nende tööd. | ||
Neljanda loengu teemaks oli „IT tööturg“ ning teemaga viis meid kurssi 2010 aasta vilistlane Andres Septer. Töötab asutuses "Playtech" mis pakub tarkvaratooteid ning nendega seotud terviklahendusi maailma juhtivatele mänguoperaatoritele. Rääkis sellest, et IT valdkond on väga lai ja tuleks keskenduda mingile kindlale teemale ja teada sellest absoluutselt kõike. Andis aimu, kus on kõige parem töötada. Kasutas oma loengus palju jooniseid ning skeeme, et asju paremini selgitada. Märkis ära ka LINUX keskkonna vajalikkusest "toimub raha teenimine", pole nii palju pahavara jne. | Neljanda loengu teemaks oli „IT tööturg“ ning teemaga viis meid kurssi 2010 aasta vilistlane Andres Septer. Töötab asutuses "Playtech" mis pakub tarkvaratooteid ning nendega seotud terviklahendusi maailma juhtivatele mänguoperaatoritele. Rääkis sellest, et IT valdkond on väga lai ja tuleks keskenduda mingile kindlale teemale ja teada sellest absoluutselt kõike. Andis aimu, kus on kõige parem töötada. Kasutas oma loengus palju jooniseid ning skeeme, et asju paremini selgitada. Märkis ära ka LINUX keskkonna vajalikkusest "toimub raha teenimine", pole nii palju pahavara jne. | ||
Järgmisena tutvustas meile viiendat loengut Martin Paljak & teemaks „Karma“ Martin on "vabakutseline" kellel puudub IT alane haridus. Töötanud 12 aastat "freelancerina" Martin rääkis pikalt sellest, et inimene peaks tegema seda tööd, mis teda huvitab ja mis võib mind tulevikus ees oodata, nii heas kui halvas mõttes. Tõi freelancerina töötamisest välja plusse ja miinuseid. Rääkis sellest, kuidas ta töötas välja Linuxi platvormil töötava ID-kaardi süsteemi.Rääkis kergelt ja üldiselt, kuid läbiv sõnum oli see, et järjepidevalt õppides ja ennast täiendades, ajaga kaasas käies on võimalik hakkama saada ning midagi saavutada. | Järgmisena tutvustas meile viiendat loengut Martin Paljak & teemaks „Karma“ Martin on "vabakutseline" kellel puudub IT alane haridus. Töötanud 12 aastat "freelancerina" Martin rääkis pikalt sellest, et inimene peaks tegema seda tööd, mis teda huvitab ja mis võib mind tulevikus ees oodata, nii heas kui halvas mõttes. Tõi freelancerina töötamisest välja plusse ja miinuseid. Rääkis sellest, kuidas ta töötas välja Linuxi platvormil töötava ID-kaardi süsteemi.Rääkis kergelt ja üldiselt, kuid läbiv sõnum oli see, et järjepidevalt õppides ja ennast täiendades, ajaga kaasas käies on võimalik hakkama saada ning midagi saavutada. | ||
Kuues loeng oli „ Tere tulemast Ignite'i maailma “ ning esinejad olid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Tutvustas Ignite OÜ'd, kui kvaliteetset tarkvara pakkuvat ettevõtet.Pakuvad ärimajanduse kaardistamist ja tarkvara arendamist läbi väärtuste põhilise analüüsi.Rääkisid väärtustest millele peaksid tuleviku IT spetsialistid rõhku panema, nagu näiteks: oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskus, motiveeritus. Saime praktiliselt läbi teha erinevaid harjutusi ja mänge, mille käigus õppisime meeskonnatööd.- üksinda ei jõua kuhugi, meeskond on see mis loob tulemusi! | Kuues loeng oli „ Tere tulemast Ignite'i maailma “ ning esinejad olid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Tutvustas Ignite OÜ'd, kui kvaliteetset tarkvara pakkuvat ettevõtet.Pakuvad ärimajanduse kaardistamist ja tarkvara arendamist läbi väärtuste põhilise analüüsi.Rääkisid väärtustest millele peaksid tuleviku IT spetsialistid rõhku panema, nagu näiteks: oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskus, motiveeritus. Saime praktiliselt läbi teha erinevaid harjutusi ja mänge, mille käigus õppisime meeskonnatööd.- üksinda ei jõua kuhugi, meeskond on see mis loob tulemusi! | ||
Eelviimaseks teemaks oli „ Testimine ja tarkvarakvaliteet “ esinejaks oli avaaktusel tuntust kogunud Kristjan Karmo. On olnud projektijuht,arendaja,administraator,testija, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Service's. Loengus rääkis edukaks testimiseks vajaminevatest teadmistest: süsteemist, ärist, kasutajatest, elust "Suure pildi tundmisest". Rääkis testimise liikidest "Must kast", "Valge kast", testijaks olemise plussidest (võimalus süsteemist esimesena kõik teada saada,lõhkumise eest makstakse palka) ja miinustest (ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava), testimise vajalikkusest ja andis elulisi näiteid selle kohta, kuidas mõni viga süsteemis võib minna väga kalliks maksma. "Mariner1" kosmosesondi koodist puudu olev sidekriips. Lõpetuseks mainis, et testimine on elustiil. | Eelviimaseks teemaks oli „ Testimine ja tarkvarakvaliteet “ esinejaks oli avaaktusel tuntust kogunud Kristjan Karmo. On olnud projektijuht,arendaja,administraator,testija, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Service's. Loengus rääkis edukaks testimiseks vajaminevatest teadmistest: süsteemist, ärist, kasutajatest, elust "Suure pildi tundmisest". Rääkis testimise liikidest "Must kast", "Valge kast", testijaks olemise plussidest (võimalus süsteemist esimesena kõik teada saada,lõhkumise eest makstakse palka) ja miinustest (ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava), testimise vajalikkusest ja andis elulisi näiteid selle kohta, kuidas mõni viga süsteemis võib minna väga kalliks maksma. "Mariner1" kosmosesondi koodist puudu olev sidekriips. Lõpetuseks mainis, et testimine on elustiil. | ||
Viimasesse loengusse oli kohale kutsutud Siim Vene, kes töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT-tehnilise valdkonna juhina.Loengus räägib tehnoloogia vajalikusest meditsiinis. Haigla kontekstist tõi väga huvitavaid näiteid: kus hüpoteetilise nanotehnoloogia abil valmistatud robot teeb inimese seest diagnostilisi pilte või viiakse ravimeid vähikoldesse. Üheks kõige mugavamaks süsteemiks on kindlasti see, et patsientide haiguslood on kättesaadavad läbi võrgu arstidele. | Viimasesse loengusse oli kohale kutsutud Siim Vene, kes töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT-tehnilise valdkonna juhina.Loengus räägib tehnoloogia vajalikusest meditsiinis. Haigla kontekstist tõi väga huvitavaid näiteid: kus hüpoteetilise nanotehnoloogia abil valmistatud robot teeb inimese seest diagnostilisi pilte või viiakse ravimeid vähikoldesse. Üheks kõige mugavamaks süsteemiks on kindlasti see, et patsientide haiguslood on kättesaadavad läbi võrgu arstidele. | ||
Revision as of 07:23, 31 October 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Uku Uusmees
Esitamise kuupäev: 29.oktoober 2012
Essee
Esimese loeng toimus 29.august. Teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejad olid Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar.Loeng tutvustas väga põhjalikult Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja andis juhendeid ning soovitusi esmakursuslastele kuidas õppetöö toimub ja toimuma hakkab. Eriti olulisena toodi välja nn „punase joone päev“, millal pidi olema koostatud igal õpilasel individuaalne õppeplaan ja esitatud deklaratsioon.Tutvustati erinevaid e-õppe keskkondi nagu näiteks ÕIS ja Moodle. Nendes keskondades hakkavad olema kõik vajalikud materjalid ning ka mõningad tööd olenevalt õppeainetest ja õppejõududest. Lisaks üldkorraldusele räägiti meile ka klassidest, laboritest, klubilistest tegevustest.
Teine loeng, mis toimus 6.septembril, käsitles teemat ,,Helpdesk’’ ning esinejad olid Peeter Uustal, Peeter Raielo.Mõlemad on endised Infotehnoloogia Kolledži vilistlased, kes nüüdseks töötavad Skype'i helpdeskis. P.Uustal Skype Customer Services , P.Raielo Skype Internal Helpdesk-"iga päev võib olla jõulud". Räägiti olulisest tugiteenusest firmas kus kasutatakse tööks arvuteid ja kuidas nad aitavad kasutajaid kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Helpdesk pidi olema hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks / silumiseks, sotsiaalsete oskuste omandamiseks / praktiseerimiseks.Helpdeskis töötades peaksin olema hea suhtleja ja kõvasti tahet inimesi aidata. Räägiti veel Skype töökeskkonnast ja firma laienemisest viimastel aastatel. Loengu mõte oli selles, et ilma eesmärgita ja sihikindluseta ei saa olla edukas.
Kolmandas loengus, mis toimus 13. september esines meile samuti ITK vilistlane Janika Liiv. Teema millest ta rääkis oli „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“.Peamiselt töötab ta Ruby on Ralls web-i arendus keskkonnas.Tutvustas "Ruby programmeerimiskeelt" mille kasutajad ja entusiastid nad Eestis on. Ühe mütsi alla on koondunud kolmkümmend kaks arendajat kolmeteistkümnest ettevõttest. Korraldavad seminare mille idee on inspireeritud Barcelona on Rails ja Londoni LRUGi kokkusaamistest. Rubyest eesmärk on aidata kaasa teadmiste vahetamise ja ruby arengule. Janika on inimene, kes tegeleb tehnoloogia populariseerimisega naiste seas. Tutvustas "Tech Sisters" ja nende tööd.
Neljanda loengu teemaks oli „IT tööturg“ ning teemaga viis meid kurssi 2010 aasta vilistlane Andres Septer. Töötab asutuses "Playtech" mis pakub tarkvaratooteid ning nendega seotud terviklahendusi maailma juhtivatele mänguoperaatoritele. Rääkis sellest, et IT valdkond on väga lai ja tuleks keskenduda mingile kindlale teemale ja teada sellest absoluutselt kõike. Andis aimu, kus on kõige parem töötada. Kasutas oma loengus palju jooniseid ning skeeme, et asju paremini selgitada. Märkis ära ka LINUX keskkonna vajalikkusest "toimub raha teenimine", pole nii palju pahavara jne.
Järgmisena tutvustas meile viiendat loengut Martin Paljak & teemaks „Karma“ Martin on "vabakutseline" kellel puudub IT alane haridus. Töötanud 12 aastat "freelancerina" Martin rääkis pikalt sellest, et inimene peaks tegema seda tööd, mis teda huvitab ja mis võib mind tulevikus ees oodata, nii heas kui halvas mõttes. Tõi freelancerina töötamisest välja plusse ja miinuseid. Rääkis sellest, kuidas ta töötas välja Linuxi platvormil töötava ID-kaardi süsteemi.Rääkis kergelt ja üldiselt, kuid läbiv sõnum oli see, et järjepidevalt õppides ja ennast täiendades, ajaga kaasas käies on võimalik hakkama saada ning midagi saavutada.
Kuues loeng oli „ Tere tulemast Ignite'i maailma “ ning esinejad olid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Tutvustas Ignite OÜ'd, kui kvaliteetset tarkvara pakkuvat ettevõtet.Pakuvad ärimajanduse kaardistamist ja tarkvara arendamist läbi väärtuste põhilise analüüsi.Rääkisid väärtustest millele peaksid tuleviku IT spetsialistid rõhku panema, nagu näiteks: oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskus, motiveeritus. Saime praktiliselt läbi teha erinevaid harjutusi ja mänge, mille käigus õppisime meeskonnatööd.- üksinda ei jõua kuhugi, meeskond on see mis loob tulemusi!
Eelviimaseks teemaks oli „ Testimine ja tarkvarakvaliteet “ esinejaks oli avaaktusel tuntust kogunud Kristjan Karmo. On olnud projektijuht,arendaja,administraator,testija, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Service's. Loengus rääkis edukaks testimiseks vajaminevatest teadmistest: süsteemist, ärist, kasutajatest, elust "Suure pildi tundmisest". Rääkis testimise liikidest "Must kast", "Valge kast", testijaks olemise plussidest (võimalus süsteemist esimesena kõik teada saada,lõhkumise eest makstakse palka) ja miinustest (ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava), testimise vajalikkusest ja andis elulisi näiteid selle kohta, kuidas mõni viga süsteemis võib minna väga kalliks maksma. "Mariner1" kosmosesondi koodist puudu olev sidekriips. Lõpetuseks mainis, et testimine on elustiil.
Viimasesse loengusse oli kohale kutsutud Siim Vene, kes töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT-tehnilise valdkonna juhina.Loengus räägib tehnoloogia vajalikusest meditsiinis. Haigla kontekstist tõi väga huvitavaid näiteid: kus hüpoteetilise nanotehnoloogia abil valmistatud robot teeb inimese seest diagnostilisi pilte või viiakse ravimeid vähikoldesse. Üheks kõige mugavamaks süsteemiks on kindlasti see, et patsientide haiguslood on kättesaadavad läbi võrgu arstidele.
Esinejad erinevatest ettevõtetest rääkisid üldiselt oma tööst ja andsid hea ettekujutuse, mis meid kui tulevasi IT spetsialiste tõenäoliselt ees ootab ja milleks me valmis peaksime olma. Loengud avardasid senist silmaringi tunduvalt.
Õpingukorralduse Küsimused & Vastused:
Küsimus A
- Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus:
- Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani,kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva tööülensandeid.
- Kordusarvestuse sooritamiseks peab selle kokku leppima õppejõuga.
- Kordusarvestusele registeerimise kord antakse teada õppetöö toimumise alguses, kindlasti on nõutud õppeosakonnas registreerimine.
- Korduseksamid ja arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Kordussoorituse tasu (REV tudeng) - 14,2 €
- Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
- Õppur peab olema eksamile / arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Küsimus 1
- Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Vastus:
- Õppekava vahetamiseks on vaja esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
