User:Hmikita: Difference between revisions
No edit summary |
|||
Line 88: | Line 88: | ||
6.1.6. <b> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. </b> Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. | 6.1.6. <b> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. </b> Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. | ||
[[Category:Erialatutvustus 2012]] |
Latest revision as of 13:52, 5 November 2012
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Hendri Mikita
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012
Essee
Oma arvamus
Tundus kuidagi õige alustada seda esseed omaarvamusega. Kindlasti vajaks äramärkimist see, et tegu on vaieldamatult semestri kõige huvitavama ja lahedama loenguga, kus alati tasus kohale ilmuda.
Ühiseks jooneks loengutes oli see, et igas loengus käis loengut pidamas külalisesineja(d), kuskilt infotehnoloogiaga kokkupuutuvast firmast ning alati oli tegemist kas otseselt, või kaudselt meie kooliga seotud inimestega (vilistlased jne). Hakkas silma veel see, et külalistele meie kool väga meeldis, sest enamjaolt olid nad kooli lõpetanud vähemalt kahe nominaalaja jooksul ja ka peale lõpetamist siia tagasi jõudnud.
Peamine erinevus loengute vahel oli see, et igal külalisesinejal(esinejatel) oli täiesti erinev nägemus IT maailmast ja see tulenes sellest, et kõik olid hoopis erineva suurusega firmast, erineval ametipostil ja tegid hoopis erinevat tööd. Kõigil oli ka gardinaalselt erinev varasem tööstaaž ning kogemus ja see tegigi minusilmis kõik loengud eriti huvitavateks ja omanäolisteks.
Loengutest ükshaaval
Peetrid Skypest ehk HelpDesk
Üks töötas siis väljapoole suunatud (klientidele suunatud) helpdeskis ja teine sissepoole suunatud (firma siseses) helpdeskis. Helpdeski töö seisneb erinevate probleemide/murede lahendamises. Helpdeski eelised: hea töökoht alustamiseks ja töökogemuse saamiseks it valdkonnas, samas suhteliselt väike omavastutus. Sotsiaalsete oskuste omandamine/praktiseerimine ja hea sissejuhatus SysAdmini ja teistele töökohtadele. Rääkisid veel Skypest, et Microsoft ostis Skype ära ja nüüd on neil palju firma siseseid erinevaid töökohti, kuhu edasi pürgida, vahetada ametit, või kolida kuhugi teise kontorisse välismaal (sarnane erasmus programmiga). Samuti on sisesel helpdeskil eelis kõiki uusi rakendusi ja uuendusi kõige ennem katsetada. Helpdeskis töötava inimese isikuomadused: hea suhtleja, tahe inimesi aidata, tahe suhelda võimalikult paljude inimestega, tahe õppida midagi uut ja multitaskingu oskus. Spekuleeriti veel, et isikuomaduste poolt ilmselt on tegemis kauges tulevikus naiste ametiga. Helpdesk skypes toimib ticketi põhise süsteemiga, ehk siis igast probleemist tehakse ticket ja seda lahendatakse seni firma siseselt, kui probleem saadakse lahendatud ja siis suletakse ticket ning saatetakse kasutajale email lahendusega. Näitadi veel skype hoonet ja kontoriruume tutvustavat videot, tegemist on avatud kontoritega ja igasugused koduloomad ja lapsed on teretulnud, kui oskavad käituda jne.
Janika Liiv programmeerija startupist toggl
Tegemist siis programmeerijaga Eesti startupist Toggl. Toggl on ajatrackimissüsteem freelanceritele ja firmadele, eelnevalt sama firma tegeles kliendiprojektidega, ehk siis tehti tooteid vastavalt kliendi soovidele, nüüd ollakse täielikult keskendunud oma tootele, ehk siis Toggl. Janika tegeleb veel selliste asjadega nagu Techsisters ja Rails Girls, mis on naisliikumised, mis populariseerivad programeerimist ja tehnikat naiste seas. Tema peamiseks töökeeleks on Ruby on rails ja Go. Tuli ITK-sse nii, et arvutitest ega programmeerimisest midagi ei tea ja alguses naerdi ta klassivendade poolt välja ja siis otsustas robootika klubiga liituda ja sai palju positiivset tagasisidet, et paljudel koolis kõik uus ja see innustas teda edasi õppima. Peab programmeerimist loovkirjutamiseks ja toob võrdlusi kirjanikega. Programmeerija peab teadma, mida tema tuleviku programm/asi tegema peab, peab olema mingi idee ja peab selle idee taandama vähimaks võimalikuks vormiks. Kindlasti ei tohiks jääda igasuguseid lahtiseid otsi ja erroreid kasutajale näha. Programmeerija peab tegema kasutajast kangelase, kes lahendab probleeme vaid hiirekliki abil. Programmeerimise alustalad: Õpi, loe teiste koodi, küsi küsimusi, googelda ja kasuta asju, mis on juba olemas. Nõuab: keskendumist; oskust tükeldada tervikut väikesteks protsessideks ja sammudeks, samalajal näha tervikut; selget väljendusvõimet; loovust ja õpivõimekust. Tuleks kasutada versioonihaldust, st fikseerid oma seisu koodist, tegemist on nagu pildialbumiga. Levinuimad versioonihaldus süsteemid CVS, SVN, Mercurial ja enim kasutatud Git.
Andres Septer IT tööturust
Tegemist siis suhteliselt värske ITK lõpetajaga. On töötanud väga erinevates ja huvitavates firmades nagu nt NAVIREK, mis tegeleb GSM jälgimisega, Kaitsejõudude peastaabis ja Maksuametis. Hetkel töötab asutuses Playtech, mis tegeleb kasiinomängudega internetis. Rääkis töölemineku algusest, mis võib alguses olla väga kentsakas, ehk võib sattuda muna ja kana situatsiooni, ehk et tööandja nõuab töökogemust, aga sina pead kuskilt alustama. Siis enamjaolt ollaksegi sunnitud alustama helpdeskist või tarkvara testijast jne. Soovitas kindlasti tegeleda niipalju kui võimalik Linuxiga, sest kõik võimalikud ja võimatud firmad on rohkemal või vähemal määral seotud Linuxiga, vähemalt halduse poolest. Jaos piltlikult väga kenasti suure firma it kolme ossa: ÄIT – äri it, koht kus on enamasti kõige suurem palgatase ja koht, kus it inimesed tahavad olla. BIT – bürokraatia it, koht, kus it inimene väga olla ei taha, seal on mingisugused finantstarkvarad jne, mis meeldivad rohkem äriinimestele ja olemas veel IT tugiteenus, kuhu alla lähevad tööjaamad ja serverid jne, mida firmal otseselt vaja ei ole, raha teenimiseks. Soovitab olla laguses generalist, sys admin nt, kes näeb kõik asjad mingil määral ära ja alles siis spetsialiseerud ja selle spetsialiseerumisega tuleks olla väga ettevaatlik, sest Eesti ja isegi maailm on väike ja võib juhtuda, et mingi hetk pole sul selle teadmisega midagi teha. Andres ise spetsialiseerus Maksuametis sellisesse andmekaevandusprogrammi, mille nimi oli SAS ja peale maksuametist ära tulekut polnud tal selle teadmisega midagi teha. Rääkis veel suurfirmade töökorraldustest. Nt on olemas horisontaalsed tiimid ja vertikaalsed tiimid. Vertikaalses tiimis teeb iga vend oma operatsiooni ja läheb töö järgmisele vennale. Vertikaalses tiimis teeb üks mees kõik otsast peale ise valmis.
Freelancer Martin Paljak Karma
Karmat peab interneti valuutaks. Vanasõna, teed halba, juhtuvad halvad asjad, teed head, juhtuvad head asjad. Martin on pool oma elust tegelenud arvutitega ja 12 aastat freelancerina. Töötab värskelt teist korda elus ja firmaks CERT-EE-s. „On the internet, nobody knows you´r a dog“, ehk siis rääkis, et kui tööturul nõutakse töökogemust, siis internetis ei huvita see kedagi, huvitab see, mida sa teha oskad. Veel ei huvita kedagi, milline sa välja näed jne jne... Esimeseks tööks oli veebmeedias, mis talle ei sobinud ja peale seda on tegelenud freelancerina.
Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev
Dea Oja – Ignite juhataja tegi ettevõttetutvuse ja rääkis, et Ignites kasutatakse veidi ebastandartseid töövõtteid. Ignite on kvaliteetset tarkvaralahendust pakkuv ettevõte, aidatakse oma klientidel saada ärilist väärtust, läbi IT süsteemide. See tähendab, et ei pakuta lihtsalt progremisteenust, vaid aidatakse klientidel leida ka väärtust pakkuvat osa, seda, mis nende ärile ka tagasi toob midagi. See tähendab analüüsi ja kliendi ärisse süübimist ning vaadatakse äri ka kliendi pilgu läbi. Pakutakse terviklahendust, ärivajaduste kaardistamist ja väärtuse lisamist läbi analüüsi. Luuakse siiski lõppkokkuvõttes tarkvara ja seda algusest lõpuni. Kontor on väga hubane, kord nädalas toimub pannkoogihommikusöök nt. Ettevõtte struktuur: ollakse avatud ja pooldatakse avatud mõtteviisi, pooldatakse seda, et igaüks räägib avameelselt ja et toimub avatud suhtlus. Vabadus väga mitmes mõttes: töökorralduslik, meeskondadel on vaba voli valida, kuidas nad asju teevad, mis metoodikatest nad juhinduvad jne. Koos vastuvõetud otsuste ees tuleb võtta ka väga selge vastutus. Samuti vastutus ka meeskonna sees. Töö on tulemustele suunatud kogu ettevõtte ülesehituses. Ettevõtte kultuur on kujundatud nende endi poolt, et oleks tore koos olla ja tööd teha. Tegemist on teenust pakkuva ettevõttega, mis peab enda tugevaks küljeks töömetoodikat. Nende moto: Pigem töötav tarkvara, kui kõikehõlmav dokumentatsioon. Pigem koostöö kliendiga, kui lepingute läbirääkimised, mis ei tähendaks, et lepingud olulised pole, lihtsalt need ei tohiks saada takistuseks. Pigem muudatustele reageerimine, kui rangelt plaani järgi tegutsemine. Toimusid veel huvitavad mängud, kus mängu teel näidati, kuidas meeskond suudab läbi testimise ja loogika väga kiirelt aina paremaid tulemusi saavutada jne jne.
Kristjan Karmo - Testimine ja tarkvarakvaliteet
Tegemist on värske ITK vilistlasega ja on töötanud varem adminnina ja arendajana ning hetkel on testija. Kuna avaaktusel tuli terve saali peale 5 inimest, kes kasvõi natuke soovivad tulevikus testijana töötada, siis pani ta oma loengusse kõiksuguseid testimisega seotud müüte ja lükkab neid ümber. Nt testimine on igav ja see ei paku pinget. Enamjaolt inimesed, kes nii väidavad pole lihtsalt testimisega kursis. Rääkis ühe oma tuttava kogemusest ja kuidas ta arvamus aegade jooksul palju muutus, mida enam ta testimisest teada sai. Kristjan ise töötab firmas ASA, mis tegelebki ainult tarkvara testimisega, ega arenda midagi. Testimine koosneb: Testiplaanist, Testilugudest, Süsteemi kaetusest- kood, kasutuslood, integratsioon jne... Hea testija olulised tugevused: Süsteemne lähenemine, Loovus, Kogemused ja nupukus otsida vigu sealt, kust keegi teine seda teha ei suuda. Rääkis veel vigade maksumusest ja suurematest suurfirmade kaostest üle maailma, kus apsud läksid sadu miljoneid maksma.
Siim Vene PERH-i IT Juht
Tegemist samuti ITK vilistlasega, esimese lennu vilistlasega siis juba. Kuna haigla eesmärk ei ole kasumit teenida, siis haigla IT juhi töö jättis väga huvitava mulje, sest ei pidanud muretsema, erinevate asjade pärast ja samas ei olnud suuri pidureid. Kui midagi oli otstarvekas teha/kasutusele võtta, siis seda ka tehakse. Nt virtualiseeriti suurem osa haigla serveritest ja see teeniti tagasi 9 kuuga see investeering. Samuti on haiglal plaanis tulevikus Ipadide peale üle minna jne jne... Üks suur edasiminek haiglas oli ka klientidele/pasientidele wifi pakkumine. Probleemideks on see, et osad spetsiifilised programmid ei taha uuemate tarkvarade peal töötada ja siis on nt viirusekaitsega jama. Veel näidati meile võrgu struktuuri ja üldse haigla IT juhtimise poolt ning nö IT tugiteenuse ja haldamise süsteemi.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
5.2.5. Aineprojektide ja -tööde hindamine toimub ülesande väljaandmisel määratud tähtajal komisjoni ees. Kaitsmisel puudulikuks osutunud projekte või töid võib uuesti kaitsta pärast nende nõutavat täiendamist kaitsmiskomisjoni määratud tähtajal.
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,
5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles;
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.
5.3.2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
6.1.4. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:
6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.