User:Hluts: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Hluts (talk | contribs)
No edit summary
Hluts (talk | contribs)
Line 1: Line 1:
==Essee==
==Essee==
See veel laekub. Püsige lainel.
 
Autor: Harles Luts
 
Esitamise kuupäev 5. november 2012.
 
Vaatasin kõik loengud internetist ära. Esimene loeng oli üsna tehniline, seal puudutati kooli ning kogu õppiprotsessi, ise arvan, et seda loengut pole käesolevas essees mõtet eriti analüüsida. Ühe asjana märgin siiski ära, et antud loengus räägiti lahti nimelt käesoleva essee põhimõtted ja õppejõudude ootused, seega on palju suurem lootus, et antud kirjatükk vastab ka õppejõudude ootustele.
 
Antud loengusarja eesmärgiks oli kutsuda rääkima IT tööturul tegutsevaid praktikuid. Kutsutuid oli üsna mitu ning nad kõik olid väga erinevad. Kõige esimene asi mis eri esinejate pool silma hakkas, et nad kiitsid kõik enda ametit. Teistesse IT valdkonna ametitesse suhtuti üsna erinevalt. Sõltuvalt ettekandjate väljenduslaadist anti teada, mida nad teistest IT ametitest arvavad. Mõned ütlesid otse, et tõenäoliselt selleks ametimeheks pole mõtet hakata, teised sedavõrd otseseid soovitusi ei andnud.
 
Mina kui arenduse õppekava esindaja üritasin eriti hoolega ettekandjate jutust välja võtta just neid juppe, mis arendust puudutavad. Teises loengus, kus esinesid kaks ettekandjat Skype’i helpdeskist mainiti minu rõõmuks, et arendajatesse suhtutakse tööjõuturul väga hästi. Hea oli kuulda ka juunior arendajate töökohtadest (samas olin juba nendest põgusalt ka varem kuulnud), kus inimesi võetakse just tööle arenema ja just töökohal hakatakse inimesi tööandjale sobivaks vormima, mitte ei oodata tingimata koolist saabuvat valmispaketti, kes kohe esimese tööpäeva esimesest sekundiks hakkaks kohe midagi arendama nagu vana olija.
 
Samast loengust sain ka teada, et arendajate puhul on väga oluline portfolio olemasolu. Anti mõista, et see on ilmselt üks olulisemaid, kui mitte olulisim tegur kandidaadi kasuks otsustamisel. Ütlen ausalt, kogu see portfolio jutt pani veidi muretsema, seda seetõttu, et hetkel mul midagi sellist ette näidata ei ole.
 
Mu mured said veidi leevendust järgmise loengu salvestust kuulates. Loengupidajaks oli Janika Liiv, kes hetkel ise töötab programmeerijana. Tema tõi enda elust välja fakti, et teda võeti programmeerijaks tööle täiesti null kogemuse pealt. Samas päris IT maailmas ta võõras ei olnud, enne programmeerijaks hakkamist oli ta töötanud analüütikuna. Samas oli hea nentida, et ka ilma portfoliota on võimalik saada erialasele tööle.
 
Kuna Janika töötas ise suhteliselt väikeses ettevõttes, vähemalt võrreldes Skypega, siis võib teha kerge eelduse, et portfolio olemasolu on vajalik pigem suurematesse ettevõtetesse kandideerides. Samas tuleb antud eeldusesse suhtuda üsna skeptiliselt, kuna tuletatud väide põhineb ainult kahe ettevõtte baasil.
 
Kahjuks eelpool lõigus mainitud töölevõtu teemat IT tööturu loengus eriti ei puudutatud. Samas antud loeng andis väga palju muud kasulikku informatsiooni. Näiteks mainis ettekandja, et Eesti piires pole mõtet eriti spetsialiseeruda, seda eeldusel, et sa oled oma tulevikuplaanid sidunud Eestimaaga. Põhjus on lihtne, Eesti on lihtsalt sedavõrd väike, kui sa mingil põhjusel peaksid enda olemasolevalt töökohalt lahkuma, siis tihtilugu sul mujal Eestis enam midagi teha pole. Ettekandja mainis, et pigem on Eesti tööjõuturul vajadus tugevate generalistide järele.
 
Ettekandja andis mitmeid soovitusi töökohtade valimiseks. Tema hinnangul on parim koht töötamiseks väikestes startupides, samas ta mainis, et sinna tööle saamiseks peab olema meeletult andekas. Sellest järeldan, et ilmselt ettekandja väide peab paika, eks parematele kohtadele on ikka suurem konkurents.
 
Sarnaselt kolmanda loenguga, milles Janika Liiv rääkis programmeerimisest, rääkis ka antud ettekandja, et IT inimesed on ettevõttes kõige olulisemad. Selle väitega ma eriti ei nõustu, ühinen siinkohal kaheksandas loengus Siim Vene, kes ise on pigem tööandja rollis, arvamusega, et eks kõigil on ettevõttes oma roll ja kõik peaksid oskama teisi inimesi ja nende tööd hinnata. Vaevalt, et keegi on tööle võetud, eriti erasektoris,just seetõttu, et oleks kellegile võimalik palka maksta.
 
Viies loeng oli karmast. Loengu pealkiri oli üsna intrigeeriv ja ootasin uudishimulikult, mida antud loengus rääkima hakatakse. Loeng oli väga filosoofiline ning nagu eeldada võis, oli püsiv karma põhimõte kogu loengu vältel üleval. Neile, kes pole niihästi kursis karma põhimõttega mainin siinkohal, et tegemist on niiöelda teo ja tagajärje seadusega, ehk heade tegudega kaasnevad teo tegijale head tagajärjed, halbade tegudega aga halvad.
 
Antud loengust jäid mulle meelde mitmed head soovitused. Ilmselt kõige olulisem oli ettekandja soovitus, et tee oma otsused iseseisvalt ja oma sisetunde põhjal, ära lase end teistel mõjutada. Ettekandja rääkis pikalt freelanceriks olemisest ja soovitas seda ka teistele. Siinkohal oleks soovitav nüüd veelkorra lugeda käesoleva lõigu esimest poolt, vaadata enese sisse ning teha just see valik, mis tundub kõige õigem.
 
Järgmine loeng rääkis Ignite’i maailmast.Antud loengust meelde üks täiesti ebaoluline fakt, nimelt antud ettevõttes, Ignite on siis ettevõte,  toimuvad kolmapäeva hommikused koosolekud koos hommikusöögiga ja ettekandest jäi mulje, et need algavad kusagil kella 8 paiku. See oli üsna tõsine kontrast eelmiste ettekannetega, kuna enamik ettekandjaid mainis, et IT inimesed on üsna hilise ärkamisega ja nad nii vara ei oskagi eriti midagi teha. Täpsustuseks olgu mainitud, et antud loengud toimusid samuti varajastel hommikutundidel.
 
Sellest hommikusöögiga koosolekute teemast lähtudes hakkasin mõtlema, et ehk on ka veidi teise kultuuriga IT ettevõtteid, aga võibolla on lihtsalt hommikusöök niivõrd motiveeriv tegur varajaseks ärkamiseks, kes teab. Samas Ignite’i puhul tundub niiöelda varajane ärkamine loomulik, nimelt ettevõte suhtleb väga tihedalt oma klientidega, kuna paljud ettevõtted alustavad tööpäeva kell kaheksa, siis oleks hea olla nende jaoks olemas kohe päeva alguses, võimalik, et Ignite seda ka teebki.
 
Seitsmes loeng pealkirjaga „Testimine ja tarkvarakvaliteet“ andis palju aimu testija töö olemusest. Tuleb tunnistada, et eelnevalt ma ei teadnud antud ametist eriti midagi. Mis mulle kõrvu jäi oli fakt, et vähemalt läänes on väga oluliste projektide eelarves testimisele pühendatud koguni 60%. Eestis on asjad teisiti, esimene asi, kuskohast hakatakse raha ja aega kokku hoidma on testimine.
 
Kuna läänemaailma trendid jõuavad reeglina ka mingi aja järel ka Eestisse, siis võib eeldada, et testija amet kui selline muutub Eesti tööturul aina hinnatumaks. Eks igaüks peab ise otsustama, mis tee valida, ent loodetavasti selline fakt aitab valikute tegemisel kaasa. Praegusel hetkel on ettekandja arvamuse kohaselt vähemalt Eesti tööturul arendaja ametikoht kõige prestiižikam.
 
Viimases, kaheksandas loengus, rääkis ettekandja IT töö olemusest. Tema jutust tuli välja, et ega see kerge amet pole, IT-d võetakse tihtilugu iseenesest mõistetavalt, sellele pööratakse ainult siis tähelepanu, kui seda pole või kui sellega on tõsised probleemid. Seega suures osas jaotuvad IT ametid probleeme lahendatavateks ametiteks, on küll lahedat innovatsiooni tegevaid ettevõtteid, ent neid on vähe. Seega suure tõenäosusega satud sa ikka taolisele ametile, kus lahendad kellegi teise probleeme.
 
Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga huvitavad. Sai nähtud ja kuuldud palju huvitavaid inimesi ning minu teadmised kogu IT valdkonnast laienesid märgatavalt. Kui mõelda, et mis oli kõige olulisem teadmine, mis ma nendest loengutest sain, siis see oli ilmselt soovitus, et tuleb tegutseda, areneda ning proovida pidevalt uusi asju. IT turg on pidevas muutumises, see mis täna on igalpool kasutuses ei pruugi seda tingimata olla tulevikus. Seega on oluline mitte jääda kusagile paigale tammuma, vaid hoida silmad pidevalt lahti ning areneda koos IT valdkonnaga edasi, kuhu iganes see ka ei suunduks.


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==

Revision as of 19:48, 5 November 2012

Essee

Autor: Harles Luts

Esitamise kuupäev 5. november 2012.

Vaatasin kõik loengud internetist ära. Esimene loeng oli üsna tehniline, seal puudutati kooli ning kogu õppiprotsessi, ise arvan, et seda loengut pole käesolevas essees mõtet eriti analüüsida. Ühe asjana märgin siiski ära, et antud loengus räägiti lahti nimelt käesoleva essee põhimõtted ja õppejõudude ootused, seega on palju suurem lootus, et antud kirjatükk vastab ka õppejõudude ootustele.

Antud loengusarja eesmärgiks oli kutsuda rääkima IT tööturul tegutsevaid praktikuid. Kutsutuid oli üsna mitu ning nad kõik olid väga erinevad. Kõige esimene asi mis eri esinejate pool silma hakkas, et nad kiitsid kõik enda ametit. Teistesse IT valdkonna ametitesse suhtuti üsna erinevalt. Sõltuvalt ettekandjate väljenduslaadist anti teada, mida nad teistest IT ametitest arvavad. Mõned ütlesid otse, et tõenäoliselt selleks ametimeheks pole mõtet hakata, teised sedavõrd otseseid soovitusi ei andnud.

Mina kui arenduse õppekava esindaja üritasin eriti hoolega ettekandjate jutust välja võtta just neid juppe, mis arendust puudutavad. Teises loengus, kus esinesid kaks ettekandjat Skype’i helpdeskist mainiti minu rõõmuks, et arendajatesse suhtutakse tööjõuturul väga hästi. Hea oli kuulda ka juunior arendajate töökohtadest (samas olin juba nendest põgusalt ka varem kuulnud), kus inimesi võetakse just tööle arenema ja just töökohal hakatakse inimesi tööandjale sobivaks vormima, mitte ei oodata tingimata koolist saabuvat valmispaketti, kes kohe esimese tööpäeva esimesest sekundiks hakkaks kohe midagi arendama nagu vana olija.

Samast loengust sain ka teada, et arendajate puhul on väga oluline portfolio olemasolu. Anti mõista, et see on ilmselt üks olulisemaid, kui mitte olulisim tegur kandidaadi kasuks otsustamisel. Ütlen ausalt, kogu see portfolio jutt pani veidi muretsema, seda seetõttu, et hetkel mul midagi sellist ette näidata ei ole.

Mu mured said veidi leevendust järgmise loengu salvestust kuulates. Loengupidajaks oli Janika Liiv, kes hetkel ise töötab programmeerijana. Tema tõi enda elust välja fakti, et teda võeti programmeerijaks tööle täiesti null kogemuse pealt. Samas päris IT maailmas ta võõras ei olnud, enne programmeerijaks hakkamist oli ta töötanud analüütikuna. Samas oli hea nentida, et ka ilma portfoliota on võimalik saada erialasele tööle.

Kuna Janika töötas ise suhteliselt väikeses ettevõttes, vähemalt võrreldes Skypega, siis võib teha kerge eelduse, et portfolio olemasolu on vajalik pigem suurematesse ettevõtetesse kandideerides. Samas tuleb antud eeldusesse suhtuda üsna skeptiliselt, kuna tuletatud väide põhineb ainult kahe ettevõtte baasil.

Kahjuks eelpool lõigus mainitud töölevõtu teemat IT tööturu loengus eriti ei puudutatud. Samas antud loeng andis väga palju muud kasulikku informatsiooni. Näiteks mainis ettekandja, et Eesti piires pole mõtet eriti spetsialiseeruda, seda eeldusel, et sa oled oma tulevikuplaanid sidunud Eestimaaga. Põhjus on lihtne, Eesti on lihtsalt sedavõrd väike, kui sa mingil põhjusel peaksid enda olemasolevalt töökohalt lahkuma, siis tihtilugu sul mujal Eestis enam midagi teha pole. Ettekandja mainis, et pigem on Eesti tööjõuturul vajadus tugevate generalistide järele.

Ettekandja andis mitmeid soovitusi töökohtade valimiseks. Tema hinnangul on parim koht töötamiseks väikestes startupides, samas ta mainis, et sinna tööle saamiseks peab olema meeletult andekas. Sellest järeldan, et ilmselt ettekandja väide peab paika, eks parematele kohtadele on ikka suurem konkurents.

Sarnaselt kolmanda loenguga, milles Janika Liiv rääkis programmeerimisest, rääkis ka antud ettekandja, et IT inimesed on ettevõttes kõige olulisemad. Selle väitega ma eriti ei nõustu, ühinen siinkohal kaheksandas loengus Siim Vene, kes ise on pigem tööandja rollis, arvamusega, et eks kõigil on ettevõttes oma roll ja kõik peaksid oskama teisi inimesi ja nende tööd hinnata. Vaevalt, et keegi on tööle võetud, eriti erasektoris,just seetõttu, et oleks kellegile võimalik palka maksta.

Viies loeng oli karmast. Loengu pealkiri oli üsna intrigeeriv ja ootasin uudishimulikult, mida antud loengus rääkima hakatakse. Loeng oli väga filosoofiline ning nagu eeldada võis, oli püsiv karma põhimõte kogu loengu vältel üleval. Neile, kes pole niihästi kursis karma põhimõttega mainin siinkohal, et tegemist on niiöelda teo ja tagajärje seadusega, ehk heade tegudega kaasnevad teo tegijale head tagajärjed, halbade tegudega aga halvad.

Antud loengust jäid mulle meelde mitmed head soovitused. Ilmselt kõige olulisem oli ettekandja soovitus, et tee oma otsused iseseisvalt ja oma sisetunde põhjal, ära lase end teistel mõjutada. Ettekandja rääkis pikalt freelanceriks olemisest ja soovitas seda ka teistele. Siinkohal oleks soovitav nüüd veelkorra lugeda käesoleva lõigu esimest poolt, vaadata enese sisse ning teha just see valik, mis tundub kõige õigem.

Järgmine loeng rääkis Ignite’i maailmast.Antud loengust meelde üks täiesti ebaoluline fakt, nimelt antud ettevõttes, Ignite on siis ettevõte, toimuvad kolmapäeva hommikused koosolekud koos hommikusöögiga ja ettekandest jäi mulje, et need algavad kusagil kella 8 paiku. See oli üsna tõsine kontrast eelmiste ettekannetega, kuna enamik ettekandjaid mainis, et IT inimesed on üsna hilise ärkamisega ja nad nii vara ei oskagi eriti midagi teha. Täpsustuseks olgu mainitud, et antud loengud toimusid samuti varajastel hommikutundidel.

Sellest hommikusöögiga koosolekute teemast lähtudes hakkasin mõtlema, et ehk on ka veidi teise kultuuriga IT ettevõtteid, aga võibolla on lihtsalt hommikusöök niivõrd motiveeriv tegur varajaseks ärkamiseks, kes teab. Samas Ignite’i puhul tundub niiöelda varajane ärkamine loomulik, nimelt ettevõte suhtleb väga tihedalt oma klientidega, kuna paljud ettevõtted alustavad tööpäeva kell kaheksa, siis oleks hea olla nende jaoks olemas kohe päeva alguses, võimalik, et Ignite seda ka teebki.

Seitsmes loeng pealkirjaga „Testimine ja tarkvarakvaliteet“ andis palju aimu testija töö olemusest. Tuleb tunnistada, et eelnevalt ma ei teadnud antud ametist eriti midagi. Mis mulle kõrvu jäi oli fakt, et vähemalt läänes on väga oluliste projektide eelarves testimisele pühendatud koguni 60%. Eestis on asjad teisiti, esimene asi, kuskohast hakatakse raha ja aega kokku hoidma on testimine.

Kuna läänemaailma trendid jõuavad reeglina ka mingi aja järel ka Eestisse, siis võib eeldada, et testija amet kui selline muutub Eesti tööturul aina hinnatumaks. Eks igaüks peab ise otsustama, mis tee valida, ent loodetavasti selline fakt aitab valikute tegemisel kaasa. Praegusel hetkel on ettekandja arvamuse kohaselt vähemalt Eesti tööturul arendaja ametikoht kõige prestiižikam.

Viimases, kaheksandas loengus, rääkis ettekandja IT töö olemusest. Tema jutust tuli välja, et ega see kerge amet pole, IT-d võetakse tihtilugu iseenesest mõistetavalt, sellele pööratakse ainult siis tähelepanu, kui seda pole või kui sellega on tõsised probleemid. Seega suures osas jaotuvad IT ametid probleeme lahendatavateks ametiteks, on küll lahedat innovatsiooni tegevaid ettevõtteid, ent neid on vähe. Seega suure tõenäosusega satud sa ikka taolisele ametile, kus lahendad kellegi teise probleeme.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid väga huvitavad. Sai nähtud ja kuuldud palju huvitavaid inimesi ning minu teadmised kogu IT valdkonnast laienesid märgatavalt. Kui mõelda, et mis oli kõige olulisem teadmine, mis ma nendest loengutest sain, siis see oli ilmselt soovitus, et tuleb tegutseda, areneda ning proovida pidevalt uusi asju. IT turg on pidevas muutumises, see mis täna on igalpool kasutuses ei pruugi seda tingimata olla tulevikus. Seega on oluline mitte jääda kusagile paigale tammuma, vaid hoida silmad pidevalt lahti ning areneda koos IT valdkonnaga edasi, kuhu iganes see ka ei suunduks.

Õpingukorralduse küsimused

Autor: Harles Luts

Esitamise kuupäev 7. oktoober 2012.

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kui selline uudis tuleb, siis ei tohi kindlasti masendusse laskuda, vaid hoida positiivset meelt. Tuleb meeles pidada fakti, et reeglina on negatiivsed kogemused kõige õpetlikumad. Lisaks sellele antakse kõigile uus võimalus, tuleb vaid see ära kasutada.

Aga mis on siis edasi tegutsemise juriidilised raamid? Sulle antakse võimalus teha vajadusel kaks korduseksamit. Korduseksamit on sul võimalus teha pärast aine õpetamissemestri lõppu kahel järgneval semestril, ehk lihtsustatult on sul maksimaalselt aega umbes üks aasta.

Täpsem kordussoorituse ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis „Minu asjad“ ning õppehoone teise korruse teadetetahvlil. Sealt saad täpsemalt teada kus ja millal sa saad eksamit uuesti sooritada. Kui sa õpid riigieelarvelisel (RE) kohal, siis sinu käest tasu ei nõuta. Kui aga õpid riigieelarvevälisel kohal, siis pead sa tasuma 14,2 eurot.

Järeleksamile registreerumine toimub õppeosakonnas. Seda pead tegema igal juhul, hoolimata sellest kas õpid riigieelarvelisel (RE) või riigieelarvevälisel (REV) kohal. REV kohal õppuril on lihtsalt veidi enam paberimajandust, ta peab kaasa võtma ka kviitingu, et on kandud IT Kolledžile korduseksami tasu üle (eelpool nimetatud 14,2 eurot).

Kui eksamil läbi kukkumisest on ikka meel väga must ja kooli kohe üldse ei taha tulla, siis saad sa eksamile registreeruda ka e-posti teel. Selleks tuleb sul kiri kirjutada õige pealkirjaga ja kirja manusesse tuleb lisada ka digiallkirjastatud avaldus. REV õppuritel tuleb lisada kirjale ka maksekorralduse kviitung.

Siinjuures tasub ära mainida, et kordusseksamile registreerumisega ei tasu viivitada. Viimane piir selle tegemiseks on seda teha kordussoorituse ajast üle-eelmisel päeval vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et sa pead korduseksamile registreeruma vähemalt kaks päeva enne selle sooritamist. Loomulikult igasuguste probleemide vältimiseks oleks seda mõistlik teha palju varem.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Omal soovil (ametlik nimetus on muud põhjused) saad akadeemilist puhkust taodelda alates teisest õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistuse läbimiseks saad sa taodelda ükskõik millisel ajahetkel.

Akadeemilise puhkuse taoltemiseks tuleb esitada enne punase joone päeva õppeosakonnale vabas vormis avaldus. Muudel põhjustel saad akadeemilist puhkust taodelda maksimaalselt kuni üheks aastaks. Samuti saab üheks aastaks taodelda akadeemilist puhkust kaitsejõududesse teenima asumiseks. Lapse hooldamiseks on võimalik puhkust taodelda kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Tervislikel põhjendusel saab akadeemilist puhkust taodelda kuni kaheks aastaks.

Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks on tarvis esitada avaldus, seda tuleb teha enne akadeemilise puhkuse lõpu kuupäeva. Juhul kui seda ei tehta, siis lõpetatakse puhkus automaatselt akadeemilisele puhkusele järgneva semestri punase joone päeval ning üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Akadeemilise puhkuse ajal ei saa deklareerida uusi õppeaineid. Küll aga on lubatud sooritada varem deklareeritud ainetes eksameid või arvestusi, loomulikult peab õpilasel selleks olema aine põhi- või kordussoorituse õigus.