User:Rsulger

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Risto Sulger

Esitamise kuupäev:

Essee

Antud essee on koostatud seitsme loengu põhjal, kus erinevate ettevõtete inimesed käisid rääkimas IT valdkonna aspektidest ning eriala plussidest ja miinustest. Essee valmis loengute põhjal, kuna autoril puudub suurem kokkupuude IT valdkonnaga.Esimeses loengus toimus esmalt õppekavade ja -korralduse ning õpikeskkondade (Moodle, ÕIS, wiki) tutvustamine. Samuti räägiti erinevatest klubidest ja huviringidest, mida IT-Kolledž korraldab.

Teise loengu viisid läbi Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes on mõlemad ITK vilistlased, ning teemaks oli helpdesk. Helpdesk tegeleb IT-alaste probleemide lahendamisega Skype’s. Helpdesk töötab ticketite abil. Peeter Uustal töötab väljapoole suunatud ja Raielo sissepoole suunatud helpdeskis. Lektorite üks soovitustest oli, , et inimene peaks alles hoidma kõik või suurema osa oma tehtud töödest, et neid kunagi oma tulevasele tööandjale ette näidata. Helpdeskist polnud ma varem kuulnud ning antud loeng avardas kindlasti mu silmaringi sellega seoses.

Kolmandat loengut pidas arendaja Janika Liiv, kes on samuti ITK vilistlane. IT Kolledžisse astudes, ei olnud tal programmeerimisest õrna aimugi, kuid sellegipoolest on tänaseks saanud temast üks parimad nais-programmeerijaid Eestis. Loengu käigus tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby ning selgitas laiemalt programmeerimiskeelte erinevaid ülesandeid. Tema loeng oli minu jaoks äärmiselt motiveeri ning ajendab veel enam püüdlema oma eesmärkide poole. Janika Liiv on näide sellest, kuidas puhtalt lehelt on võimalik suure töö tagajärel tippu jõuda ning kui suutis seda tema, siis miks ei peaks seda suutma ka mina.

Neljanda loengu viis läbi Andres Septer, kes on Playtech’is internetikasiinode arendaja. Loengus rääkis ta IT mitmekülgsusest ning riigi- ja erasektoris töötamise positiivsetest ning negatiivsetest külgedest. Pahatihti tahavad inimesed IT’d õppida just raha pärast, kuid selline lähenemisviis on vale, selleks et midagi suurt korda saata peab eriala sulle endale ka meeldima. Seda, et töö peab andma ka midagi muud peale raha, üritas selgeks teha ka antud loengu läbiviija. Lisaks pöörati tähelepanu Linuxile, kuna enamik keskkonnad, mida klientidel vaja, asuvad just nimelt seal.

Viiendat loengut pidas Karma kohta Martin Paljak, kes rääkis IT vabakutseliset poolest. Martin Paljak ei oma IT valdkonnas kõrgharidust, kuid see ei ole takistanud teda tegemast seda, mis talle meeldib. Ta eesmärk oli leida sobiv projekt ning võimalusel sellega ka paar kopikat teenida. Peamiseks oli siiski see, et tegeleks millegi sellega, mis endale meelejärgi on. Suurim pluss vabakutseliste juures on see, et saab töötada siis, kui endal tahtmine on, ei teki rutiini kellast-kellani töötades ning keegi ei oota pidevalt, et tööd kiiremas tempos teeks. Ometi aga rõhutati ettevaatlikust, kuna kunagi ei või teada, kes istub teisel pool ekraani. Samuti toodi välja enda pideva täiendamise olulisus, selleks et IT-s toimuvaga kaasas käia.

Kuuenda loengu viisid läbi Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, kes töötavad tarkvaralahendusi pakkuvas ettevõttes Ignite. Nad rääkisid meeskonnatöö tähtsusest ja suhtlemisest. Meelde jäi see, et vaid endateada ei tasu midagi hoida kui tahta, et meeskonnatöö sujuks. Läbi selliste mängude nagu Angry Birds, üritati selgeks teha kui oluline kvaliteetne meeskonnatöö on.

Seitsmendat loengut pidas testija Kristjan Karmo, kes on samuti lõpetanud IT Kolledži. Ta rääkis testimise tähtsusest ning sellest, millal oleks kõige sobilikum tarkvara testida. Testima peaks muidugi nii varajases etapis kui vähegi võimalik, et ära hoida rahalist kahju, kuna isegi kõige väiksemad vead võivad kaasa tuua mitme miljonilisi kahjumeid. Samuti lükati loengu käigus pmber mõningaid müüte, mis testijate kohta käivad, näiteks: „Testijaks hakkab see, kes programmeerijana läbi kukub“ – kui inimene programmeerimisega hakkama ei saa, siis kuidas ta testimisega hakkama peaks saama kuna testija peab tundma taustsüsteeme. Üks suurimaid plusse testija töö juures on see, et saab proovida esimesena valmis programmi ning näha kuidas see töötab. Selle loengu käigus tekkis mul endalgi suurem huvi testimise vastu, lisan selle üheks oma soovitud tööde hulka.

Viimast loengut pidas Siim Vene, kes on samuti IT Kolledži lõpetanud ning töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Ta kõneles IT seotusest meditsiiniga ning sellest, milliste probleemidega admistraator kokku puutub. Samas nentis ta seda, et koolis õpitav pole tegelikult väga tähtis, vaid seda on spetsialiseerumine. Sellega kindlasti osad eelnevatest loengupidajatest ei nõustuks. Tema arvates peaks keskenduma rohkem ühele konkreetsele valdkonnale. Ise usun, et ei ole vaja täielikult pühenduda ainult ühele valdkonnale, oleks hea kui igast valdkonnast teaks natukene, kuid ühest rohkem kui teistest.

Kokkuvõtteks võiksin välja tuua selle, et enamik inimestest, kes loenguid pidasid, on IT Kolledži vilistlased, mis omakorda näitab kui hea ja tugeva IT-alase hariduse ITK annab ning see innustab mind ennast veel rohkem oma unistuste poole pingutama. Veel võib öelda, et teemad olid hästi valitud ja valgustasid mind sellistes valdkondades, millega ma varem kokku puutunud ei olnud. Sain loenguid vaadates uusi teadmisi, mille kohta iseseisvalt kindlasti veel edasigi uurin.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õpilane on arvestuse läbi kukkunud, tuleb registreerida õppeosakonnas kordusarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani või kui õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani, ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kui õpilane on riigieelarvelisel(RE) kohal, ei maksa kordusarvestuse sooritamine midagi, riigieelarvevälisel(REV) kohal määratakse tasu suurus rektori käskkirja põhjal.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Võimalused minna akadeemilisele puhkusele esimesel aastal on järgmised :

1)Tervislikel põhjustel – Avaldusele tuleb lisada meditsiinilisest asutusest antud tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.

2)Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse.

3)Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele tuleb lisada üliõpilasel lapse sünnitunnistus.

Maksimaalne puhkuse aeg tervislike põhjuste korral on kuni 2 aastat, kaitsejõududesse asumisel kuni 1 aasta, lapse hooldamisel kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Puhkuse lõpetamisel tuleb esitada vastav avaldus rektorile, vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Õppeaineid saab deklareerida vaid juhul, kui puhkuse põhjuseks on lapse hooldamine, ning deklareerimiseks tuleb kirjutada taotlus õppeosakonnale hiljemalt semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada eksameid ning arvestusi, kuid muud koolipoolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.