User:Lmets

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Lembit Mets Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

Essee

Esimast korda aine pealkirja nähes oli esmamulje, et see on järjekordselt vägagi igav ja kasutu aine mis räägib pikalt ja laialt ainest. Kui suureks üllatuseks selgus, et enamikes esinejateks olid välisfirmade esinejad kes rääkisid oma kogemustest oma erialal, ning kogemustest mis neile tulid kasuks IT Kolledžis õppides. Oli palju huvitavaid loenguid, samas oli ka igavamapoolsed loenguid. Samas näpunäiteid jagati ohtralt ja üldiselt oldi vägagi arengut soosiva suhtumisega. Esimeses loeng oli kooli ellu sissejuhtava sisuga. Üldised teemad olid sissejuhatus erialades ja õppekorraldusega seosnevad küsimused. Erinevad osakonna juhid ja tähtsamad inimesed rääkisid põhjalikumalt erialadest ja esmakursuslastele tähtsatest teemades, andes ülevaate mis neid neid ees ootab ja mida peaks esmakursuslane tegema, et olla jätkusuutlik üliõpilane. Lähemalt räägiti ÕISist, Moodlest, erinevatest klubides, üliõpilasesindusest ja paljustki muust mis on õpinguid alustava õppuri jaoks vägagi olulised. Teise loengusse oli kutsutud kunagised ITK vilistlased Skypest, et nad annaks ülevaate sealsest helpdeski tegevusest ja kuidas sealne elu toimub. Mõlemad mehed kiitsid Skype töö võimalusi ja võimalust oma oskusi arendada. Eriti peale Microsoftiga liitumist avanes tohutult võimalusi teha seda mis sulle on südamelähedane. Esinejate jutust oli näha, et nad naudivad seda mida nad teevad, ning nad ei kahetsenud oma otsust Skype tööle minna. Nad rääksid lähemalt võimalustest mis ootaks ees inimest kes sooviks minna Skype tööle ja jagasid rohkelt soovitusi mida peaks tegema, et olla sobiv kanditaat sinna tööle saamiseks. Räägiti ka kontori elust, ning näidati videot Tallina Skype majast. See oli üks parimaid esitusi kõikide teiste seast. Kolmas loeng oli hea näide IT võimalustest. Inimene soovis saada kirjanikuks, kuid saatuse tahtel sai temast hoopis programeerija. See näitab IT maailma võimalustest, kuidas loomingulist tegevust saab siduda millegi kasuliku loomiseks. Ta andis hea ülevaate kuidas täiesti nullist võib saada edukaks valitud erialal, leides seose oma huvide ja eriala vahel. Samas tuleks näha vaeva ja pidevalt ennast täiendada. Näiteks uurides teiste kirjutatud koode, ise pidevalt koodi kirjutades ja loomulikult vea esinedes tuleb suureks abiks interneti kasutamise oskus. Seni kuni sul on huvi asjaga tegelda leidub inimesi kes on valmis sulle pakkuma võimalust sellel alal tegelemiseks. Lisaks ta julgustas inimesi eirama stereotüüpide tekitamist, kuna see ei vii kuskile ja pärsib loovat mõtlemist. Neljanda loengu esineja andis ülevaate tänapäevasest IT tööturust. Jagas rohkelt soovitusi kuidas IT tööturul edasi pürgida ja mitte jääda toppama kuskile kuhu sa ei taha jääda liiga pikaks ajaks. Läbivaks teemaks oli mida tasuks tööturul teha ja kuidas seda saavutada. Näiteks põhiline asi mis tasuks endale selgeks teha on Linux, kuna see tagab palju lihtsama elu. Esimese tööna tasuks otsida endale süsteemi administraatori koht kuskil väiksemas ettevõttes, kuna tänu sellele saab vägagi hea ülevaate kogu süsteemist ja selle haldamisest. Alati peab olema võimeline ise hakkama saama mitme asjaga, kuna see võimaldab tulevikus minna edasi spetsiaalsema asja peale. Kuna Eesti tööturg on suhteliselt väike siis tasub jälgida ka välismaist tööturgu, kuna seal on palju rohkem võimalusi ja saab ennast arendada. Viienda loengu esineja oli vägagi pika „freelancer“ töö kogemusega. Ta innustas kuulajaid tegelema omast vabast ajast mingi asjaga, kuna see tuleb tulevikus suuresti kasuks töö otsimisel, ning see oma aja mõistlik kasutamine aitab kaasa enda arendamisele. Lisaks jagas ta näpunäiteid mida võiks silmas pidada töö valimis. Põhiline soovitus oli vältida väga stressi rohket töökeskonda ja kui peaks tekkima olukord, et valitud töö ei ole piisavalt arengut soosiv siis julget proovida midagi muud. Kuuendat loengut alustati kiire tuvustusega milline võib olla üks ettevõtte, ning näidati kuidas võib muuta töökeskkonna töötajatele palju mugavamaks ja mõnusamaks, mitte lihtsalt järjekordne kaheksast viieni töö. Edasi tehti esitlus longus olijatele lõbusamaks kaasates neid väikestesse mängudesse, kus nad said ise midagi teha ja selle põhjal räägiti miks just see mäng sai valitud. Lõpus jagati juhiseid millistele väärtustele tuleks tulevikus panna rohkem rõhku, et IT spetsialistina läbi lüüa, ning kuidas just need väärtused tulevad kasuks tööl. Seistmenda loengu põhi teemaks oli testimine ja sellega kaasnev. Esineja rääkis alustuseks täpsemalt miks arvatakse, et testija amet on halb. Selle käigus ta kummutas müüte ja rääkis oma kogemustest. Lisaks tuli jutuks miks ültse testijaid vaja on, kuna ühe arendaja väike nüpuviga võib firmale maksta sadu miljoneid kui mitte rohkem. Testija ametil on omad miinused ja plussid. Amet ei ole kerge, kuna sa pead suutma oma töö ära teha olenemata palju aega jäänud realeasini, ning kindlalt peab olema nö. „paksu nahaga“ ja kindlaks jääma vea esinemisel. Kuid on ka piisavalt häid külgi. Sa saad esimesena testida uut toodet, sul on võimalus saada hea ülevaade IT maailmas toimuvast, ning on võimalik „lõhkumise“ eest teenida palka. Viimane esineja andis edasi teema, mis võrreldes eelnevate esinejatega oli vägagi huvitava nurga alt. Ta rääkis üldiselt kuidas tehnoloogia on seotud haiglatega ja kuidas see on kasuks tulnud sealsele keskkonnale. Tänu tehnoloogia arengule on inimeste ravimises tehtud tohutuid edusamme. Hoitud kokku tohutud aega ravimises, saavutatud suurem täpsus ravimisel ja diagnoosi määramisel. Lisaks on ka erinevad IT lahendused võimaldanud haiglal säästa suuri summasid hoides kokku erinevate mittevajalike asjade pealt, mida võimaldab üks kerge ühtne lahendus. Kokkuvõttes võis loengu lugeda vägagi kasulikuks. Kuna esinejad rääkisid elust enesest, jagasid ohtralt näpunäiteid ja jagasid ideid mida oma tulevikuga teha. Teemad olid ilusti ja ühtlaselt jaotatud. Inimesed rääkisid oma töökeskkondadest, töökorraldusest, minevikust, tulevikust. Sellega anti paljudele seni peata olnud inimestele võimaluse leida enda suund IT laial alal. Infotehnoloogia on pidevalt arenev ala mis võimaldab siduda enda huvid tulevikus asjaga mis toob leiva lauale.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui ma soovi arvestust uuesti soovitada, siis selleks pean ma registreeruma 2 päeva enne kordussooritust kas õppeosakonnas või ÕISi keskonnas. Arvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri "punase joone" päevani. Arvestuse sooritamiseks tuleks kokku leppida õppeosakonnaga, kes on kooskõlastanud õppejõuga soovitusliku ajakava kordussoorituseks. RE kohal õppivale on kolm sooritust semestri jooksul tasuta, REV kohal olev õppur peab maksma rektori poolt käskirjaga kehtestatud summa üleeelmise tööpäeva lõpuks.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1) Peab deklareerima soovitavad ained 2) üle kontrollima oma andmed 3) vajadusel deklareerima oma lõputöö 4) vajadusel esitama akadeemilise puhkuse taotluse Hinde parandamiseks on võimalus taodelda ühte võimalust kahe semestri jooksul. Kui kordussooritusel peaks tulema parem hinne siis see läheb arvesse, ebaõnnestumisel jääb vana hinne püsima.