User:Ktammik

Autor: Kaur Tammik, DK 13

Esitusaeg: 16.11.2012

Essee

---

Minu IT alase uudise essee räägib kõrgetasemelisest, ülikiirest intenetist.

Võimalikult kiire andmete vahendamine on alati olnud üks olulisemaid külgi inimeste omavahelises suhtlemises. Juba ammusest ajast on välja mõeldud süsteeme, kuidas anda edasi teateid ja informatsiooni nii kiiresti kui võimalik. Läbi ajaloo on kasutatud selleks näiteks tuletorne, põleva otsaga nooli, rajati suuremate teede äärde hobustele talle, kust said sõnumitoojad koheselt uue ja puhanud hobuse võtta, saadeti kirju rongiga, kasutati morsekoodi ja lõpuks ka internetti. Internet muutis maailma radikaalselt kuna võimaldas inimestel informatsiooni ja andmeid jagada üle maailma ainult sekunditega, kuid ka sellest on andmete hulga kasvamise järel jäänud väheks. Tihtipeale juhtub, et kellelgi on mingeid andmeid kusagilt vaja kätte saada ja peab siis arvestama sellega, et olenevalt kogusest võib nende kättesaamiseks kuluda isegi päevi. Seetõttu on interneti algusest saadik püüeldud aina kiirema ühenduse poole, et vähendada ootamisele kuluvat aega. Praeguseks on internet juba küll nii kiire, et tavakasutajad saavad omavahel videkõnesid teha ja läbi interneti telekat vaadata jne, kuid nüüd minnakse asjaga veel kaugemale ja on mõeldud välja süsteem, läbi mille saab tohutuid koguseid andmeid vahendada kiiremini kui kunagi varem. Antud süsteem toimib praegugi kasutusel olevate valguskaablitega aga töötab kuni kaks tuhat korda kiiremini ja süsteemi kasutamise maksumus jääks samaks. Sellise ühendusega jääks tavakasutaja minimaalne ühenduskiirus 1Gb sekundis, mis muudaks võimalikuks palju uusi ja huvitavaid teenuseid ja süsteeme. Üks selline huvitav uus võimalus oleks laialdaselt kasutusele võtta „operatsiooni süsteem pilves“. See töötaks siis nii, et iga inimese arvutis olevad andmed ja programmid oleksid puhtalt kusagil serverites, kuhu see inimene saaks sisse logida ükskõik kuskohast, ükskõik millisest arvutist. Kuigi sarnane süsteem on juba välja mõeldud, siis sellise ühenduse puhul saaks asja veelgi mugavamaks teha. Kui andmevahetuskiirus on piisavalt suur saaks kogu arvuti osa jättagi ainult serveritesse ja tavakasutajatele jääks ainult ekraan, klaviatuur ja hiir. Sellisel juhul oleks näiteks võimalik inimesel oma isikliku kaardiga ükskõik millisesse „ekraani“ sisse logida ja sealt koheselt oma arvutiga ühenduses olla. Seda kui kiire on arvuti ja kui palju on seal mälumahtu saaks reguleerida näiteks sellega, et iga inimene maksaks vastavalt oma vajadustele või võimalustele kas iga kindla perioodi tagant väikese summa või kasvõi suurema summa permanentsema lahenduse eest. Interneti kaabel jookseks siis otse „ekraani“ ja kõik programmid, videod, mängud ja muu jookseks serveris ja kuvatakse ekraanile full HD kvaliteedis, ilma mingisuguse „läägita“. Lisaks sellele muutuks „remote desktop“ palju mõnusamaks ja kiiremaks. Saaks näiteks sõbra juurde minnes tema arvutist enda arvutisse logida ja sealt vaadata filme, kuulata muusikat ja mänge mängida või oma sõpradele ja sugulastele, näiteks vanaemale, „streamida“ oma 1080p kaameraga reaalajas toimuvat videot jne. Samamoodi saaks kasutusele võtta juba suuremad ja võimsamad programmid ning videod, mis jooksevad otse veebibrauserist, ilma et kasutaks oluliselt mingeid kohapealseid ressursse. Praegugi on erinevad arvutimängu firmad võtnud kasutusele eraldi platvormid kuskohast saab mänge osta ja alla laadida, et neid siis oma arvutis mängida ja teistega, kes seda platvormi kasutavad ühenduses olla. Sellisele platvormile saaks teha võimalikuks mängude otse serverist mängimine. Inimesel jääks siis üle ainult mängu eest üle interneti maksta ja hakata seda siis koheselt mängima, ilma et peaks midagi alla laadima või installima. See tõmbaks kriipsu peale ka ühele eriti olulisele probleemile arvutimängude maailmas, milleks on küsimus „Kas see mäng jookseb minu arvutil?“ ja „Kui head arvutit see mäng vajab, et joosta maksimaalse graafikaga?“. Kogu protsessori, RAM´i ja videograafika töö teeks ära mängufirma serverid ja kasutajale „streamitaks“ üle interneti lihtsalt video koos heliga, mille nautimiseks läheks kasutajal vaja ainult suhteliselt vähest riistvara. Kuna arvutimängud ja nendega seostuvad võistlused koguvad järjest rohkem poolehoidjaid ja tähelepanu, siis annaks selline netiühendus võimaluse suurtel vaba aja üritustel või võistlustel kõigil osalejatel ainult kaasa võtta oma „ekraanid“ ja klaviatuurid, hiired ning läbi kaablite kõikidele vajaminevatele mängudele juurde pääseda puhtalt üle interneti, ilma et peaks muretsema selle pärast, et kellelgi võibolla pole ühte või teist mängu. Veel üks atraktiivne mõte on võimaldada kõigile inimestele kõrgekvaliteetse resolutsiooniga telekanalid ja videolaenutus, ilma et peaks selle eest suuri summasid maksma. Kvaliteet, mida saaks sellise ühenduse puhul kasutada oleks võrdne praegu blu-ray pealt nähtava kvaliteediga ja jääks veel kiirust ülegi. Seega saaks siis iga inimene vastavalt oma telekale või soovile vaadata telekanaleid või filme üle interneti iga kell igalpool täpselt nii ilusa pildiga kui tahab. Selle uudse süsteemi maksimaalne kiirus laseks vaadata isegi kuni kümme 1080p filmi samaaegselt, mis kõik jooksevad erinevatesse telekatesse samaaegselt ainult ühest ühendusest, kuna 1080p50 andmeedastuskiirus on 2.08 Gb sekundis ja selle süsteemi maksimum kiirus tuleks kuni 20 Gb sekundis. Samalaadselt saaks kasutusele võtta näiteks projektorid, mis näitavad seinale pilti näiteks kellegi teise toast HD veebikaamerast jättes videoedastuskvaliteedi nii kõrgele, et jääks mulje nagu läheks seinast tuba edasi või näiteks tuleks peale seina visuaalselt veebiedastus mõnest ilusast looduspaigast või misiganes kellelegi meeldib. Sellise kvaliteedi ja kiiruse juures annaks selliseid süsteeme välja mõelda ja kasutusele võtta põhimõtteliselt igas korteris, majas, kontoris jne. Suures enamuses olekski kogu see süsteem just kasulik tavakasutajatele, kellede elusid teeks see kindlasti palju mugavamaks ja seda ilma, et peaks maksma juurde suuri summasid. Kui see süsteem nüüd lähiajal kasutusele võetakse, siis ma usun, et see leiaks kindlasti väga palju toetajaid ja leviks väga kiiresti üle kogu maailma ning isegi mina isiklikult oleks nõus mingisuguse ratsionaalse summa ulatuses toetama andmeside firmade üleminekut sellele uuele süsteemile, sest see tasuks ennast mitmekordselt ära nii ajaliselt kui ka tulevikus tõenäoliselt kasutusele tulevate uute lahenduste näol ja ma olen kindel, et seda näevad ka paljud teised. Kui see lõpuks juhtub, siis hakatakse ka päris kindlasti kõike seda kiirust ära kasutama ja andmevahetuskiiruse standardid muutuks peaaegu üleöö tohutul määral kõrgemaks.

Viited: [1] [2] [3] [4]

Õpingukorralduse küsimused

---

Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus Edasi peaks uurima, millal toimub järeleksam. Seda saab uurida, kas ÕIS´ist, või küsida õppejõu käest. Seejärel on tarvis ennast registreerida korduseksamile, mis maksab REV kohal 14,2 euri ja sinna saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumise kuupäeva ÕIS´is. RE kohal ei maksa kordussooritus midagi. Muidugi ei tee ka paha õppejõuga kogu asi enne läbi arutada.

Küsimus 5 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Teisel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele nii tervislikel põhjustel kuni 2 aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni 1 aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse 3 aastaseks saamiseni või muudel põhjustel kuni 1 aastaks. Kõikidel juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel välja arvatud viimasel puhul ehk muudel põhjustel puhkusele minnes, mille puhul tuleb avaldus esitada semestri punase joone päevaks. akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb õliõpilasel esitama avalduse hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks. Puhkuse ajal saab aineid deklareerida ainult neil, kes on võtnud akadeemilise puhkuse lapse hooldamiseks ja saavad seda teha kui esitavad kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Arvestusi ja eksameid saab akadeemilise puhkuse ajal teha, kuid kõik muud õppeteenuse kohustused on IT Kolledži poolt puhkuse ajaks peatatud.