Talk:Meeskond Naaskel: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Mposka (talk | contribs)
Created page with '=Analüüsi retsensioon= Siia kirjutan retsensiooni. Retsenseeris Meeskond Üksik Õppejõud'
 
Ahokkone (talk | contribs)
No edit summary
Line 1: Line 1:
=Analüüsi retsensioon=
= Analüüsi retsensioon =
Siia kirjutan retsensiooni.
 
Retsenseeris Meeskond Üksik Õppejõud
==== Teema aktuaalsus ====
 
Valitud teema on väga praktiline ja aktuaalne. Süsteemi vajalikus on ilmselge valitud sihtgrupi jaoks.
 
 
==== Sisu ====
 
Eesmärke lugedes jääb selgusetusks, mis on CRM eesmärk. Näiteks e-posti halduse CRM-is oleks võinud rohkem lahti seletada. Asjaga mitte kokkupuutunud lugejale jääb küsimus, et kas e-posti halduseks ei ole omaette lahendusi.
 
Funktsionaalsete nõuete osas on sarnaseid kohti. Tuleviku ideena on märgitud "Palk". Ka selleks on eraldi lahendused (palgaarvestuse süsteem). Wikipedias lugedes CRM kohta, klassifitseeritakse sarnased "kõik ühes" lahendused tüübi alla "Small business". Analüüsis sõnastatud eesmärkide esimene lause seda ka sisaldab, sihtgrupiks on väikeettevõtted. Eesmärgi sõnastuse osas võetakse väga suuri eesmärke. Suurelt ja tuleviku mõtlemine on retsenseerija arvates positiivne. Samas, väikeettevõttel (sihtgrupp) võib olla ka toimivaid lahendusi (e-post, dok. haldus jne).
 
 
Kasutuslugudes on kõik põhifunktsionaalsust puudutav kirja pandud. Selles osas on analüüsi eesmärk täidetud.
 
 
==== Vormistus ====
 
 
Funktsionaalsete nõuete osas on joonis hästi tehtud. Ühel joonisel on erinevad komponendid kui ka andmete liikumine. Joonis on sellegipoolest selge ja arusaadav. Tervikpilt annab kiirelt hea ülevaate.
 
Plussina on analüüsis kasutuslood nii jooniste kui tekstina. Selge ja arusaadav kirjapanemise loogika.
 
 
==== Kokkuvõte ====
 
Töö on ülesande eesmärki arvestades detailselt ja mahukalt kirjutatud. Kirja on pandud grupi liikmed, tööjaotus, arenduse metoodika. Kohe alguses on ka projektijuhtimise peale mõeldud. Selle analüüsi järgi peaks grupi liikmetel olema hea ülevaade ja saaks edukalt projektiga alustada.
 
 
 
==== Küsimused ====
 
#Eesmärkides kirjeldati erinevaid komponente (dokumendid, e-post, arved, palk). Kas on plaan teha kuidagi modulaarsena süsteemi? Et saab kasutada süsteemi modulaarselt, kasutades osasid süsteemi osi täismahus ilma teatud teiste osadeta? Või on mõeldud liidestusvõimalusi olemasolevate projektihaldamise, e-posti, kalendrite jne süsteemidega?
#Punktis "7.2. Turvalisus" on kirjas, et andmebaas ja GUI+rakendus asuvad eraldi masinates. Ühenduseks on arvutivõrk. Kas suhtlus andmebaasiga käib kasutades andmebaasi klienditeeki? Sel juhul peaks olema võrku avatud andmebaasihaldus tarkvara port, mida saaks rünnata kasutades ära avalikuks tehtud turvavigu. Kuidas tagatakse, et andmebaasiga ühendumise parooli ei võeta programmist välja ("reflection", code reverse engineering)? Ilmselt on ühendumise kontol rohkem privileege kui rakendust kasutaval tavakasutajal. Kuidas tagatakse, et andmebaasi kasutab andmebaasi struktuuri jaoks piisavalt uus rakenduse versioon ja vanemad versioonid ei ühendu?
#Punktis "7.3. Andmebaas" ei ole mainitud kustutajat ega kustutamise aega. Kas lisaks "kustutatud" väljale kasutatakse sel juhul "muutja" ja "muutmisaeg" väljasid?
#Punktis "7.4. Formaadid" on välja toodud erinevad esitluskihi ja andmekihi formaadid (kuupäevad, numbrid jne). Kas on plaanis toetada lokaate? Et süsteem kasutab sisemiselt ettemääratud formaate aga esitluskihi ja sisestusvormide jaoks konverteeritakse vastavalt kasutaja arvuti seadistustele (eeldades, et arvuti on kasutaja eelistuste järgi seadistatud)?

Revision as of 16:06, 25 November 2012

Analüüsi retsensioon

Teema aktuaalsus

Valitud teema on väga praktiline ja aktuaalne. Süsteemi vajalikus on ilmselge valitud sihtgrupi jaoks.


Sisu

Eesmärke lugedes jääb selgusetusks, mis on CRM eesmärk. Näiteks e-posti halduse CRM-is oleks võinud rohkem lahti seletada. Asjaga mitte kokkupuutunud lugejale jääb küsimus, et kas e-posti halduseks ei ole omaette lahendusi.

Funktsionaalsete nõuete osas on sarnaseid kohti. Tuleviku ideena on märgitud "Palk". Ka selleks on eraldi lahendused (palgaarvestuse süsteem). Wikipedias lugedes CRM kohta, klassifitseeritakse sarnased "kõik ühes" lahendused tüübi alla "Small business". Analüüsis sõnastatud eesmärkide esimene lause seda ka sisaldab, sihtgrupiks on väikeettevõtted. Eesmärgi sõnastuse osas võetakse väga suuri eesmärke. Suurelt ja tuleviku mõtlemine on retsenseerija arvates positiivne. Samas, väikeettevõttel (sihtgrupp) võib olla ka toimivaid lahendusi (e-post, dok. haldus jne).


Kasutuslugudes on kõik põhifunktsionaalsust puudutav kirja pandud. Selles osas on analüüsi eesmärk täidetud.


Vormistus

Funktsionaalsete nõuete osas on joonis hästi tehtud. Ühel joonisel on erinevad komponendid kui ka andmete liikumine. Joonis on sellegipoolest selge ja arusaadav. Tervikpilt annab kiirelt hea ülevaate.

Plussina on analüüsis kasutuslood nii jooniste kui tekstina. Selge ja arusaadav kirjapanemise loogika.


Kokkuvõte

Töö on ülesande eesmärki arvestades detailselt ja mahukalt kirjutatud. Kirja on pandud grupi liikmed, tööjaotus, arenduse metoodika. Kohe alguses on ka projektijuhtimise peale mõeldud. Selle analüüsi järgi peaks grupi liikmetel olema hea ülevaade ja saaks edukalt projektiga alustada.


Küsimused

  1. Eesmärkides kirjeldati erinevaid komponente (dokumendid, e-post, arved, palk). Kas on plaan teha kuidagi modulaarsena süsteemi? Et saab kasutada süsteemi modulaarselt, kasutades osasid süsteemi osi täismahus ilma teatud teiste osadeta? Või on mõeldud liidestusvõimalusi olemasolevate projektihaldamise, e-posti, kalendrite jne süsteemidega?
  2. Punktis "7.2. Turvalisus" on kirjas, et andmebaas ja GUI+rakendus asuvad eraldi masinates. Ühenduseks on arvutivõrk. Kas suhtlus andmebaasiga käib kasutades andmebaasi klienditeeki? Sel juhul peaks olema võrku avatud andmebaasihaldus tarkvara port, mida saaks rünnata kasutades ära avalikuks tehtud turvavigu. Kuidas tagatakse, et andmebaasiga ühendumise parooli ei võeta programmist välja ("reflection", code reverse engineering)? Ilmselt on ühendumise kontol rohkem privileege kui rakendust kasutaval tavakasutajal. Kuidas tagatakse, et andmebaasi kasutab andmebaasi struktuuri jaoks piisavalt uus rakenduse versioon ja vanemad versioonid ei ühendu?
  3. Punktis "7.3. Andmebaas" ei ole mainitud kustutajat ega kustutamise aega. Kas lisaks "kustutatud" väljale kasutatakse sel juhul "muutja" ja "muutmisaeg" väljasid?
  4. Punktis "7.4. Formaadid" on välja toodud erinevad esitluskihi ja andmekihi formaadid (kuupäevad, numbrid jne). Kas on plaanis toetada lokaate? Et süsteem kasutab sisemiselt ettemääratud formaate aga esitluskihi ja sisestusvormide jaoks konverteeritakse vastavalt kasutaja arvuti seadistustele (eeldades, et arvuti on kasutaja eelistuste järgi seadistatud)?