|
|
| Line 1: |
Line 1: |
| =Sissejuhatus= | | ==Sissejuhatus== |
| On olemas kaks võimalust, kuidas läheneda ''RAID-le'': Raudvara ''RAID'' ja Tarkvara ''RAID''.
| |
| Tarkvara ''RAID'' on sisse ehitatud Linuxi kernelisse ja seega võib kasutaja mõelda kui kasulik võib olla osta harjumuspäraseid kontrollereid, mis omavad sisse ehitatud ''RAID'' võimalusi.
| |
| Teised kasutajad leiavad, et mõtekam on osta harjumusest ''RAID'' süsteeme, mis on eelnevalt konfigureeritud. Võimalus kasutada tarkvara(kerneli-baasil) või raudvara(kontrolleri-baasil) ''RAID'' lahendusi, mis võivad osutuda keerulisteks.
| |
|
| |
|
| ==Autor==
| | <b>Mis on RAID?</b> |
| Sergei Istomin<br />
| |
| A22<br />
| |
| [mailto:sistomin@itcollege.ee sistomin@itcollege.ee]
| |
|
| |
|
| =Tarkvara RAID=
| | Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. |
| Tarkvara ''RAID'' tähendab, et üks massiiv on manageeritud kerneli poolt kui spetsiaalse raudvara ''RAID-ga''. Kernel organiseerib kõik andmed paljudel ketastel samal ajal jookseb ainult üks virtuaalne seade rakendustel. Tarkvara RAID implementeerib erinevaid ''RAID'' tasemeid kerneli ketta (blokk seadme) koodil. Tarkvara ''RAID'' töötab odavamate IDE ketastel samamoodi nagu ''SCSI'' ketaste peal. Tänapäeva kiired protsessorid lubavad oma jõudlusel ületada Raudvara ''RAIDI''.
| |
|
| |
|
| ''MD'' draiver Linuxi Kernelis on näide ühest ''RAID'' lahendusest, mis ei sõltu raudvarast. Tarkvara baasil massiivi jõudlus sõltub serveri protsessori jõudlusest ja laadimisest.
| | Nüüdisajal on RAID üldtermin, mis hõlmab kõiki andmete säilitamise võimalusi arvutis, mis jagab ja kordab andmeid mitme kettaseadme vahel. Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (näiteks RAID 0, RAID 1). Erineva konstruktsiooniga RAID süsteemid hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis-, ja kirjutamiskiirust. Kui mitu füüsilist ketast on seadistatud kasutama RAID tehnoloogiat, siis öeldakse, et nad on RAID massiivis. Sellises massiivis hajutatakse andmed mitmele kettale, kuid operatsioonisüsteemi jaoks on kõik andmed ühel kettal. RAID-i kasutatakse mitmetel otstarvetel. |
|
| |
|
| <b>Eeldused, mida annab tarkvara ''RAID'':</b><br /> | | ==RAID süsteemid== |
| 1. Threadi taasehitatav protsessi<br />
| | Samapalju kui on erinevaid maitseid ja veendumusi on ka erinevad arvamused RAID süsteemide osas, kas kasutada tarkvaralist või riistvaralist ehk RAID kontrollerit? Järgnevaga on toodud ära mõned faktid, mis oleks softi-RAIDi eeliseks, riistvaralise RAIDi ees. |
| 2. Massiivide teiseldavus Linuxi masinate vahel ilma rekonstrueerimiseta<br />
| | <p>+ Esimene eelis on maksumus, ehk RAID tehakse ära tasuta, ei pea kallist kontrollerit ostma.</p> |
| 3. Tagaplaani massiivi rekonstruktsioon kasutades süsteemi ressursse<br />
| | <p>+ Teine eelis on see, et väidetavalt on softi-RAID kiirem, kui riistvaraline RAID kontroller, seda ennekõike seepärast, et tänapäeva serverite protsessorid on läinud nii kiireks, et RAID tasemete paarsuse arvutamine ei võta erilist protsessori võimsust ja investeerida RAID kontrollerisse ei ole alati mõtekas.</p> |
| 4. ''Hot swapping'' ketta toetus<br />
| | <p>- Miinuseks on see, et kui mõni kõvaketas rikneb, siis tuleb server välja lülitada ja töö katkestada (kõigil softi-RAIDidel ei ole hot-swap tuge), et katkine ketas välja vahetada.</p> |
| 5. Automaatne ''CPU'' avastamine, et oleks eelistus teatud protsessori optimeerimisest<br />
| | <p>- Uue kõvaketta välja vahetades on vaja teada ka kuidas see RAID süsteemi uuesti RAIDi tasemele külge liita nii, et paarsuskontroll ka edaspidi töötaks. Ehk selles osas on vaja suuremat pädevust.</p> |
|
| |
|
| ==Tarkvara RAIDI installeerimine kasutades GUI== | | ==Alustamine== |
| Tarkvara ''RAID'' võibolla konfigureeritud Red Hat Linuxi installeerimise ajal. Selles peatükis räägime, kuidas konfigureerida tarkvara ''RAIDI'' installeerimise ajal kasutades ''Disk Druid'' kasutajaliidest. <br />
| |
| Kasutades versiooni: <b>Red Hat Linx 9</b><br />
| |
| Enne ''RAID'' kettaseadme loomist peab ennem looma ''RAID'' partitsioonid, kasutades järgmist samm-haaval juhendit:<br />
| |
| 1.Ketta partitsioneerimise häälestuse juures tuleb valida:<b>Manually partition with Disk Druid.</b><br />
| |
|
| |
|
| 2.<b>''Disk Druid''</b> ekraanil tuleks valida: New to create a new partition.<br />
| | Esimeseks sammuks peaks olema oma andmete varundamine kuhugile. Kas siis mälupulgale, välisele kõvakettale, kõvakettale, mida RAIDis ei hakata kasutama või DVD plaatidele (mis on üsna aeganõudev).Varundamine tuleb läbi viia, kuna osade RAID variantide puhul nõutakse kõvaketastel andmete täielikku kustutamist. |
| | |
| 3.Edasi ei ole enam võimalik anda monteerimise punkti(Seda on võimalik teha siis, kui on loodud ''RAID'' seade). <br />
| |
| | |
| 4.Järgmisena tuleks valida ''software RAID'' failisüsteemi tüübiks<br />
| |
| | |
| [[Image:Raid-edit.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit: [http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-edit.png RAID partitsioon]<br />
| |
| | |
| 5.<b>''Allowable Drives''</b> alt tuleks valida kettad mille peale luuakse ''RAID''.<br />
| |
| Kui arvuti või kettaseadme administraatoril on mitu ketast, siis kõik olemas olevad kettad võetakse arvesse süsteemi poolt ja need märgistatakse linnukesega ära.<br />
| |
| Tuleks ära võtta linnukesed nendelt ketastelt, kus ei looda ''RAID'' massiivi.<br />
| |
| | |
| 6.Järgmisena tuleks sisestada ketta partitsioooni sobiv suurus.<br />
| |
| | |
| 7.Valige <b>''Fixed size''</b>, et luua kindla suurusega ketta partitsioon, siis valige ''Fill all space up to (MB)'' ja sisestage suurus ''MB-s'', et anda partitsiooni suurus või<br />
| |
| <b>''Fill to maximum allowable size''</b>, et kõik vabad olevad partitsiooni suurused täidetakse kõvakettal.<br />
| |
| Kui administraator või kasutaja teevad rohkem kui ühe partitsiooni, siis jagatakse vaba ruum ketta peal.<br />
| |
| | |
| 8.Valige <b>''Force to be a primary partition''</b>, et partitsioon peaks olema ''primary partition''.<br />
| |
| | |
| 9.Valige <b>''Check for bad blocks''</b> kui kasutaja soovib, et installeerimise käigus kontrollitakse vigaseid blokke kõvakettal enne formateerimist.<br />
| |
| | |
| 10.Vajutage <b>''OK''</b>, et naaseda peamenüüsse.<br />
| |
| | |
| Korrake need sammud kõik uuesti läbi, et luua nii palju partitsioone kui vajalik.<br />
| |
| Ketaste partitsioneerimisel on võimalus luua teisi ketta tüüpe peale ''RAIDI''.<br />
| |
| | |
| 1.Valige ''RAID'' nupp <b>''Disk Druidi''</b> häälestus paneelil.<br />
| |
| | |
| 2.Järgmisena ilmub pilt, kus kasutaja loob omale ''RAID'' seadme.<br />
| |
| [[Image:Raid-config.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit:[http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-config.png RAID seadmed]<br />
| |
| | |
| 3.Sisestage installeerimise koht.<br />
| |
| | |
| 4.Valige failisüsteemi tüüp partitsiooni jaoks.<br />
| |
| | |
| 5.Valige seadme nimi nagu näiteks md0 ''RAID'' seadmele.<br />
| |
| | |
| 6.Valige oma ''RAID'' tase. Valida võib ''RAID 0'', ''RAID 1'' ja ''RAID 5'' hulgas.<br />
| |
| | |
| <pre>
| |
| NB!
| |
| RAID partitsiooni loomisel tuleks tähelepanna "/boot" partitsioon. Selle partitsooni puhul on vaja valida RAID tase 1,
| |
| ja see peab kasutama ühte kahest kettaseadmest(IDE esimeseks, SCSI teiseks).
| |
| Kui kasutaja ei loo RAID partitsiooni "/boot" tüüpi, siis kasutaja loob "/" partitsiooni tüüpi. See on RAID tase 1
| |
| ja kasutusel peab olema järgmised kaks esimest ketast(IDE esimene, SCSI teiseks)
| |
| </pre>
| |
| | |
| 7.Järgmised ''RAID'' partitsioonid, mida kasutaja lõi, ilmnevad ''RAID'' kasutajate loetelus. Valige milline partitsioon nendest<br />
| |
| partitsioonidest peab olema kasutatud, et luua ''RAID'' seade.<br />
| |
| | |
| 8.Kui konfigureerida ''RAID 1'' või ''RAID 5'', siis tuleks täpsustada vabade partitsioonide arvu. Kui tarkvara ''RAID'' peaks
| |
| kukkuma, siis võetakse automaatselt kasutusele vaba ketas. Igale vabale ketta partitsioonile tuleks luua lisaks
| |
| tarkvara ''RAID''. Eelmisel sammul, valige ''RAID'' seadmetele ja vabadele partitsioonidele.
| |
| | |
| 9.Peale vajutades OK, ''RAID'' tase ilmub <b>Drive Summary</b> loetellu. Peale seda võib jätkata installeerimiseprotsessiga.<br />
| |
| <b>Lisa küsimuste tekkimiseks tuleks vaadata ''Red Hat Linux instructions Guid''.</b>
| |
| | |
| [[Image:Raid-dd.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit:[http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/figs/raid/raid-dd.png RAID on loodud]
| |
| | |
| 10.''RAIDI'' massiiv on loodud.
| |
| | |
| ==Tarkvara RAIDI installeerimine kasutades kernelit ja mdadm==
| |
| | |
| Hallates ''md'' gruppe võib olla väga keeruline ja raske. See nõuab failide redigeerimist, kus igasugune vea tegemine võib tekitada ''RAID'' gruppide kadumist. <br />Kasutaja peab olema selle juures ettevaatlik.
| |
| | |
| ''Mdadm'' tööriist on suur ja omab erinevaid funktsioone:
| |
| | |
| 1.<b>''Assemble''</b>(Koostama): Koostab eelnevatelt loodud massiivi komponentidelt, aktiivsesse massiivi.
| |
| 2.<b>''Build''</b>(Ehitama): Ehitada massiiv, mis igal seadmel teeb superbloki.
| |
| 3.<b>''Create''</b>(Looma): Luua uus ''RAID'' massiiv koos superblokiga igale seadmele.
| |
| 4.<b>''Monitor''</b>(Monitoorimine): On võimalus monitoorida ühte või mitut md seadet, mis toimib erinevatel seadmetel.
| |
| 5.<b>''Grow''</b>(Kasvatama): Muudab suurust (kasvamise või kahanemise) või ümberkujundada md seadme.
| |
| See lubab lisada seadmeid, nii nagu vaja läheb.
| |
| 6.<b>''Incremental Assembly''</b>(Suurendamise blokk): Lisage üksik seade massiivile.
| |
| 7.<b>''Manage''</b>(Manageerimine): See funktsioon lubab manageerida spetsiifilisi ''RAID'' massiivi komponente
| |
| nagu lisades uusi vabu seadmeid või eemaldades vigaseid seadmeid.
| |
| 8.<b>''Misc''</b>(Mitmesugusus): See on funktsioon, mis sisaldab kõiki teisi funktsioone, mida läheb vaja.
| |
| 9.<b>''Auto-detect''</b>(Automaatne leiduvus): Sellel funktsioonil on võimalus leida aktiivseid kerneleid.
| |
| | |
| Operatsioonisüsteem ''CentOS 5.3'' kasutati järgmisel süsteemil:
| |
| | |
| 1.Emaplaat: GigaByte MAA78GM-US2H
| |
| 2.Protsessor: AMD Phenom II X4 920
| |
| 3.Mälu: 8GB
| |
| 4.Kernel: Linux 2.6.30
| |
| 5.Opsüsteem ja üles laadimise ketas on IBM DTLA-307020 (20GB ketas on Ulta ATA/100 peal)
| |
| 6./home on Seagate ST1360827AS
| |
| 7.Testimiseks on kasutusel kaks ketast: Seagate ST3500641AS-RK koos 16 MB cachega. Seal on /dev/sdb ja /dev/sdb. <br />
| |
| <b>''RAID 1'' on loodud /dev/sdb ja /dev/sdc ketaste vahel!</b>
| |
| | |
| ==ID ketaste paigaldamine==
| |
| Et luua ''RAID 1'' grupp on vaja alguses määrata ketaste ''ID'', mis on üks ''RAID'' gruppide osa. Selle tüübi nimetus on ''"fd"'' (Linuxi automaatne tuvastamine) ja seda on vaja paigutada kõikidele partitsioonidele ja/või ketastele, mis kasutavad ''RAID'' gruppe.
| |
| Kasutajal on võimalus kergelt kontrollida partitsiooni tüüpe: <br />
| |
| | |
| | |
| *Näide ''fd'' kohta:<br />
| |
| Iga partitsiooneerimise juures peaks esimese ketta partitsiooni tüübi muutma ''Linux RAID autodetect'', mis on ''fd'' tüüpi.<br />
| |
| Järgmisena näeme, milline on ''fd'' tüüpi partitsiooni ketas:<br />
| |
| <pre>
| |
| Device Boot Start End Blocks Id System
| |
| /dev/hda1 * 1 262 2104483+ fd Linux raid autodetect
| |
| /dev/hda2 263 524 2104515 82 Linux swap
| |
| /dev/hda3 525 1314 6345675 fd Linux raid autodetect
| |
| /dev/hda4 1315 2434 8996400 5 Extended
| |
| /dev/hda5 1315 1837 4200966 fd Linux raid autodetect
| |
| /dev/hda6 1838 2434 4795371 fd Linux raid autodetect
| |
| </pre>
| |
| | |
| | |
| | |
| [[Image:Raid1.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ Partitsiooni tüübid]
| |
| | |
| ==Loome RAID, mis kasutab mdadm==
| |
| Tööriist ''mdadm'' lubab kergelt luua ''RAID'' grupi. Selles näiteks luuakse kahe kettaga ''RAID-1'' grupp.
| |
| [[Image:Raid2.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ mdadm tööriist]
| |
| | |
| Valikud mida kuvatakse ekraanile on kergelt arusaadavad. Esimene valik on "-create" sellega saab luua ''RAID'' grupp.
| |
| Peale "-verbose" valikut on ''md'' seade ja selle all mõeldakse /dev/md0. Peale seda on ''RAID'' tase ("-level") - selle all mõeldakse ''RAID 1''. Lõpuks on ''RAID'' seadmed spetsifitseeritud kasutades "-raid-devices" valikut. <br />Ekraani peal on näha, kas kasutajal on failisüsteem ketta partitsiooni peal.
| |
| | |
| ''RAID'' töötab blokk tasemel. Seega on see ''RAID'' kontroller. Olgu see tarkvara ''RAID'' või Raudvara ''RAID'', see töötab ''RAID'' grupi seadmete blokkidel. <br />See tähendab, et ta on failisüsteemist eraldatud. Järelikult kohe kui ''RAID 1'' grupp on loodud, siis on kettad sünkroniseeritud. <br />Esimese partitsiooni blokid on kopeeritud teise partitsiooni kettale.
| |
| | |
| [[Image:Raid3.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ Aktiivsed RAID1]
| |
| | |
| Pange tähele, et sünkroniseerimise protsess leiab aset "cat-misel" faili sisu on /proc/mdstat.
| |
| | |
| [[Image:Raid4.jpg]]<br />
| |
| [[Image:Raid5.jpg]]<br />
| |
| [[Image:Raid6.jpg]]<br />
| |
| Pildid on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ Sünkroniseerimise protsess]
| |
| | |
| Peale sünkroniseerimise lõpetamist, peaks pilt järgnevalt välja nägema:<br />
| |
| [[Image:Raid7.jpg]]<br />
| |
| Pildid on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ ''RAID'' sünkroniseerimise protsessi lõpp]
| |
| | |
| Nii kaugele jõudes saab failisüsteem luua md seadmele
| |
| | |
| [[Image:Raid8.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/1/ failisüsteemi output]
| |
| | |
| Järgmisena võib hakata paigaldama failisüsteem. Näiteks: Järgnev rida oli lisatud /etc/fstab:
| |
| | |
| [[Image:Raid9.jpg]]
| |
| | |
| Süsteem on paigaldatud kasutades "mount -a" (Eeldades, et paigaldatud asukoht eksisteerib).
| |
| | |
| Et olla kindel, et failisüsteem on paigaldatud, tuleks kontrollida failisüsteem üle:
| |
| | |
| [[Image:Raid10.jpg]]
| |
| | |
| ==RAID grupi monitoorimine==
| |
| Siis kui ''RAID'' grupp on püsti ja failisüsteem on loodud, järgmine samm oleks monitoorida massiiv. <br />Seal on mõningaid juppe, mida saab monitoorida massiivis. Lisaks tuleks arusaada massiivi detailidest.
| |
| | |
| [[Image:Raid11.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/2/ loodud failisüsteem]
| |
| | |
| Väljundis on näha kui palju seadmeid on ''RAID'' massiivis kui paljud seadmed on kukkunud ja kui paljudel seadmetel on märgistatud lisa ruumi.
| |
| | |
| #<b>''Raid Level''</b>(RAID tase) - Meie olukorras on "raid1"In this case it is “raid1″
| |
| #<b>''Array Size''</b>(Massiivi suurus) - RAID massiivi suurus, mis antud olukorras on 465.76GiB.
| |
| #<b>''Raid Devices''</b>(RAID seadmed) - Antud seadmete arv RAID grupi ja pildi peal on see 2.
| |
| #<b>''Total Devices''</b>(Kokku seadmeid) - Kokku arv seadmeid RAID massiivis, mis on antud olukorras 2.
| |
| #<b>''Active Devices''</b>(Aktiivsed seadmed) - Arv aktiivseid seadmeid, mis on pildi peal näha 2.
| |
| #<b>''Working Devices''</b>(Töötavad seadmed) - Arv töötavaid seadmeid massiivis, mida on 2.
| |
| #<b>''Failed Devices''</b>(Kukkunud seadmeid) - Arv kukkunud seadmeid, mis on meie puhul 0.
| |
| #<b>''Spare Devices''</b>(Vabu seadmeid) - Arv vabu seadmeid, mida kasutab massiiv, mis on antud hetkel 0.
| |
| | |
| Käsule ''mdadm'' on olemas valik "-mail [address]", mis lubab sul lisada emaili aadress, siis kui on toimumas midagi, siis saadetakse email siht aadressile. Järgmised käsud on vabalt valitavad:
| |
| | |
| ''-program'': Lubab lisada programm ja mida jooksutatakse, millal iganes on intsident leitud.
| |
|
| |
| ''-syslog'': See käsk lubab raporteerida kõik süsteemis olevad vead syslogi.
| |
| | |
| Lisaks võib informatsiooni saada faili väljundist /proc/mdstat
| |
| | |
| Liigume käsuga ''"cat"'' faili väljundisse /proc/mdstat. <br />
| |
| [[Image:Raid12.jpg]]<br />
| |
| Pilt on pärit:[http://www.linux-mag.com/id/7475/2/ /proc/mdstat väljund]
| |
| | |
| Väljund näitab aktiivseid seadmeid. ''RAID 1'' ütleb, milline seade on primaarne seade. Vaadata tuleb kõige ''madalamat'' numbrit, mis on antud massiivi seadmetes antud.<br /> Antud olukorras on sdb1 sellepärast, et ta on märgistatud "[0]". Järgmine rida allpool sisaldab numbri blokke, mis näitab iga seadme staatust.<br /> Antud olukorras on andmete sektsioon näidatud "[UU]". Esimene "U" vasakul annab teada esimesest seadmest(sdc1) ja teine "U" parempool on seade (/dev/sdb1). <br />"U" tähendab, et seade on üleval ja töötab.<br />
| |
| Vaadates /proc/mdstat, siis võib otsekohe öelda, kas seade on kukkunud, siis peaks kasutaja nägema sellist märki "_", "U" asemel.
| |
| | |
| =Raudvara RAID=
| |
| | |
| Raudvara baasil ehitatud süsteemid mangeerivad RAID-i alamsüsteeme iseseisvalt ilma hostita ja esitab hostile ainult üksikut ketast RAID massiivile.
| |
| | |
| Raudvara RAID seade on selline seade, mis ühendatakse SCSI kontrollerile ja esitatakse RAID massiive üksiku SCSI kettale.
| |
| Väline RAID süsteem liigutab kõiki RAID tarkust töödeldes kontrollerisse, mis asub väljaspool ketta alamsüsteemi. Terve alamsüsteem on ühendatud hostile ja läbi normaalse SCSI kontrolleri ja esineb hostile üksiku kettana.
| |
| | |
| RAID-i kontrollerid toodetakse tüüpilises kaardi formaadis nagu SCSI kontrollerid operatsiooni süsteemidele aga tegelikuses käsitlevad kõigi ketaste suhtlemist iseendaga. <br />Sellistes olukordades tuleks paigaldada kettad RAID kontrolleritesse nagu paigaldaks SCSI kontrollerit aga, siis tuleks neid lisada RAID kontrolleri konfiguratsioonidesse ja operatsioonisüsteem ei teeks neile vahet.
| |
| | |
| ==Raudvara RAID tootjad==
| |
| | |
| Mõned Raudvara RAID-i tootjad:
| |
| | |
| [http://www.3ware.com/3ware_home.htm 3ware]<br />
| |
| [http://www.hds.com/ Hitachi Data Systems]<br />
| |
| [http://www.synetic.net/ Synetic Inc]<br />
| |
| | |
| | |
| Eestist saadavad RAID tehnoloogiad:
| |
| | |
| [http://www.asbis.ee/ Asbis]<br />
| |
| [http://www.tigma.ee/ Tigma]<br />
| |
| | |
| | |
| Terve hulk erinevaid tootjaid leiad sellelt lehelt [http://www.dmoz.org/Computers/Hardware/Storage/Subsystems/RAID/ RAID Stuff]
| |
| | |
| | |
| | |
| =Kasulikud lingid=
| |
| | |
| [http://wiki.archlinux.org/index.php/Installing_with_Software_RAID_or_LVM Installing with Software RAID or LVM]<br />
| |
| [http://www.redhat.com/docs/manuals/linux/RHL-9-Manual/custom-guide/s1-raid-approaches.html RAID Approaches]<br />
| |
| [http://www.linux-mag.com/id/7475/2/ Linux Software RAID - A Belt and a Pair of Suspenders]<br />
| |
| [http://www.linuxhomenetworking.com/wiki/index.php/Quick_HOWTO_:_Ch26_:_Linux_Software_RAID Quick HOWTO : Linux Software RAID]<br />
| |
| [http://www.cyberciti.biz/tips/raid-hardware-vs-raid-software.html Software RAID vs Hardware RAID]<br />
| |
| [http://blog.taragana.com/index.php/archive/which-one-is-better-software-raid-or-hardware-raid/ Which one is better Hardware RAID or Software RAID?]<br />
| |
| [http://www.linux.com/news/hardware/servers/8222-benchmarking-hardware-raid-vs-linux-kernel-software-raid Benchmarking Hardware RAID vs Linux Kernel software RAID]<br />
| |
| [http://en.gentoo-wiki.com/wiki/RAID/Software Software RAID]<br />
| |
| [http://www.howtoforge.com/replacing_hard_disks_in_a_raid1_array Replacing A Failed Hard Drive In A Software RAID1 Array]<br />
| |
| [http://linux.yyz.us/why-software-raid.html Linux: Why software RAID?]<br />
| |
| [http://linas.org/linux/raid.html RAID and Data Storage Protection Solutions for Linux]<br />
| |
| [http://slacksite.com/slackware/raid.html Building a Software RAID System in Slackware]<br />
| |
| | |
| | |
| [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
| |
Sissejuhatus
Mis on RAID?
Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale.
Nüüdisajal on RAID üldtermin, mis hõlmab kõiki andmete säilitamise võimalusi arvutis, mis jagab ja kordab andmeid mitme kettaseadme vahel. Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (näiteks RAID 0, RAID 1). Erineva konstruktsiooniga RAID süsteemid hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis-, ja kirjutamiskiirust. Kui mitu füüsilist ketast on seadistatud kasutama RAID tehnoloogiat, siis öeldakse, et nad on RAID massiivis. Sellises massiivis hajutatakse andmed mitmele kettale, kuid operatsioonisüsteemi jaoks on kõik andmed ühel kettal. RAID-i kasutatakse mitmetel otstarvetel.
RAID süsteemid
Samapalju kui on erinevaid maitseid ja veendumusi on ka erinevad arvamused RAID süsteemide osas, kas kasutada tarkvaralist või riistvaralist ehk RAID kontrollerit? Järgnevaga on toodud ära mõned faktid, mis oleks softi-RAIDi eeliseks, riistvaralise RAIDi ees.
+ Esimene eelis on maksumus, ehk RAID tehakse ära tasuta, ei pea kallist kontrollerit ostma.
+ Teine eelis on see, et väidetavalt on softi-RAID kiirem, kui riistvaraline RAID kontroller, seda ennekõike seepärast, et tänapäeva serverite protsessorid on läinud nii kiireks, et RAID tasemete paarsuse arvutamine ei võta erilist protsessori võimsust ja investeerida RAID kontrollerisse ei ole alati mõtekas.
- Miinuseks on see, et kui mõni kõvaketas rikneb, siis tuleb server välja lülitada ja töö katkestada (kõigil softi-RAIDidel ei ole hot-swap tuge), et katkine ketas välja vahetada.
- Uue kõvaketta välja vahetades on vaja teada ka kuidas see RAID süsteemi uuesti RAIDi tasemele külge liita nii, et paarsuskontroll ka edaspidi töötaks. Ehk selles osas on vaja suuremat pädevust.
Alustamine
Esimeseks sammuks peaks olema oma andmete varundamine kuhugile. Kas siis mälupulgale, välisele kõvakettale, kõvakettale, mida RAIDis ei hakata kasutama või DVD plaatidele (mis on üsna aeganõudev).Varundamine tuleb läbi viia, kuna osade RAID variantide puhul nõutakse kõvaketastel andmete täielikku kustutamist.
