Microsoft DNS

DNS (ingl Domain Name System) ehk Domeeninimede süsteem on teenus, mis tõlgib domeeninimed TCP/IP võrkudes kasutatavateks IP-aadressideks. Tema töö põhimõte seisneb selles, et ta võtab inimesele mugavalt loetava veebiaadressi näiteks "http://www.neti.ee", mis sisaldab endas domeeni nime neti.ee ja ta tõlgib selle ümber arvutitele arusaadavaks IP-aadressiks [195.50.209.244].

Domeeninimede süsteem võimaldab mõistlikul viisil määrata interneti kasutajagruppidele domeeni nimesi, mis on sõltumatud iga kasutaja füüsilisest asukohast. Tänu sellele võivad paljud lingid k.a. ka veebis kasutatavad hüperlingid jääda samas üle aastate hoolimata sellest, et teenusepakkuja vahetab kas oma füüsilist asukohta ja selletõttu ka oma IP-aadressi või lihtsalt IP-aadressi. Inimestel on kergem jätta meelde domeeni aadresse mis on nimelised kui neile vastavaid IPv4 või IPv6 aadresse.

DNS on sisuliselt hierarhiliselt korraldatud hajusandmebaas, kus kõige tipus on "root" tsooni serverid. Seda nimetatakse ka ühtlasi kõrgema astme domeeniks (ingl top-level domain), kuhu kuuluvad serverid omavad IP-aadresse serveritele kes on vastutavad kõrgema astme domeeni eest. Seda on kõige parem seletada järgmise näitega.

Meil on domeen näiteks domeen microsoft.com selle root tsooniks peetakse "." osa domeeniks. Kõrgema astme domeeniks nimetatkse aga ".com" osa. Teise astme domeeniks on aga "microsoft". Iga nimi kõrgema astme domeenis "com" peab olema unikaalne. Samas aga üle domeenide võib olla ka duplikatsiooni näiteks: kalle.com ja kalle.org, mis on tegelikult täiesti erinevad masinad. Kõige vasakpoolsem osa domeeninimest on "hosti" nimi. Näiteks computerA.contoso.microsoft.com viitab arvutile A "contoso" domeenis, mis asub teise astme domeenis "microsoft, mis omakorda asub ".com" kõrgema astme domeenis.

Teise astme domeenid on registreeritud üksikisikud või organisatsioonid nagu näiteks Microsofti Korporatsioon või eesti.ee domeen, mis on Eesti riigiportaal. Teise astme domeenidel võib olla väga palju alamdomeene ja iga domeen võib sisaldada endas mitmeid "hoste" nagu näiteks: printer1, arvuti2, dc2 jne. Üks suur eelis hierarhilisel struktuuril on see, et meil on võimalik hoida 2 sama hosti nimega masinat kahes erinevas kohas struktuuris. Näiteks: arvuti1.ari.lapland.fi ja arvuti1.it3.lapland.fi.

Oluline osa DNSi hierarhilisest struktuurist on tsoonid. Tsoonid aitavad jaotada nimede lahdemise töökoormust mitmete ressursside vahel. Tsoon on kollektsioon "hosti" nimedest ja neile vastavatest IP aadressitest. DNSi tsoon võib endas hoida ühe või mitme domeeni ressursi andmeid (ingl Ressource Records). Üks tsoon võib hoida endas rohkem kui ühte domeeni ainult juhul kui domeenid on järjestikkused ehk siis on ühendatud otsese "parent-child" suhtega. Kui domeeni nimi jaotada ära tsoonideks, siis on võimalik selle abil delegeerida domeeni nime eri osade vastutust.

Lühidalt hoitakse DNS serverites tsoonide infot kahel viisil: 1. Tekstipõhises tsooni failis mis sisaldab nimekirja kaardistustest (ingl mappings), mida kutsutakse standard tsooniks (ingl standard zone) või faili-paketeeritud tsooniks (ingl file-backed zone) 2. Active Directory andmebaasis, mida nimetatakse Active Directory integreeritud tsooniks (ingl Active Directory-integrated zone)

Iga tsoon (kas standard või AD integreeritud) võib vastavalt päringu tüüpidele millele ta vastata saab olla kas, forward lookup zone või reverse lookup zone. Iga selline tsoon võib omakorda olla veel 3 erinevat tüüpi:

• Primaarne tsoon (ingl Primary zone)
• Sekundaarne tsoon (ingl Secondary zone)
• Stub tsoon (ingl Stub zone)

Selle järgi on näha, et DNS server võib olla väga erinevate tsooni tüüpidega, näiteks nagu: Standard primary forward lookup zone