User:Ksaadi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaire Saadi
Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2013

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud olid väga kasulikud ja silmaringi laiendavad. Esinema oli kutsutud IT valdkonnas töötavaid inimesi nii era- kui ka riigisektorist. Oli nii värskelt tööle asunud kui ka pikaajalisema kogemusega inimesi. Esitatud teemadega oli mul ka tööalaselt võimalik suhestuda. Infotehnoloogia Kolledžisse tulles lootsin lisaks praktilisetele oskustele saada ka uusi ideid, mida oma töös ellu rakendada ja peab ütlema, et ideid tekkis päris palju juba esimeses loengutsüklis.

Esimesed kaks loengut “Õppekorraldus ja sisekord” ning “Õppimine ja motivatsioon” olid üldharivad. Kuna esimese kõrghariduse omandamisest on juba palju aega möödas, siis oli huvitav kuulata, mis tänapäeval kõrgkoolis toimub. Samuti sai selgeks kaugõppe ja päevaõppe vahe ja see, et kaugõppes on ajaplaneerimine ja enesedistsipliin kõige tähtsamad asjad, sest võrreldes päevaõppega on iseseisva töö hulk ikka väga suur. Huvitav oli kuulata õppejõudude seisukohti akadeemilise petturluse osas kuna see teema oli eelmisel kevadel ka ajakirjanduses üleval. Loengutest jäi kõlama mõte, üliõpilasel on õigused, aga ka kohustused.

Kolmas loeng “Innovatsioonist olemus ja juhtimine” oli Linnar Viigi esitluses. See oli üks minu lemmikloengutest. Innovatsioon on väga oluline kõikides firmades, mis tahavad edukad olla. Mulle väga meeldis L.Viigi mõte, et innovatsioon ei ole kellegi teise asi vaid meie kõikide asi. Huvitav oli paralleele tõmmata enda töökogemusega. Hr Viik rääkis sellest, et materiaalsete asjade puhul midagi ära andes jääd sa vaesemaks, aga ideed jagades ei jää sa mitte vaesemaks vaid keegi teine saab seda ideed edasi arendada ja sinu ideele häid mõtteid juurde lisada. Olen täpselt sama asja ise kogenud. Minu tööks on firma sisemiste süsteemide arendamine ja seda ei saa teha üksi. Kui sa oma mõtteid kolleegidega jagan, siis ongi tavaliselt nii, et keegi aitab mõtet täiendada, mõni pakub välja alternatiivi, mõni kritiseerib, mis sunnib sind nõrgad kohad üle vaatama ja kokkuvõttes sünnib sellest väärt asi. Loomulikult on väga tähtis ümbritseda inimestega, kes on oma valdkonnas hästi pädevad, aga mõnikord kuluvad marjaks ära ka täiesti uute töötajate ideed, kes mõnele vanale süsteemile või protsessile värske pilguga otsa vaatavad. Olen õppinud ka seda, et lõppkasutajate kaasamine arendusprotsessi on oluline ka sellepärast, et inimesed teavad, et nende arvamus on oluline ja sellega arvestatakse. Kui süsteem on valmis, siis nad tunnetavad, et see on osa ka nende endi tööst. Nii läheb ka uute asjade juurutamine libedamalt. Olen kohanud ka vastupidiseid näiteid, kus kasutajate arvamust ei küsita, nende ideid ei arvestata ja sellise arenduse kasutuselevõtt on siis kõikide jaoks väga valuline. Tavaliselt on siis tegemist ka lõppkasutajale väga ebamugava süsteemiga. Veel meeldisid mulle loengus toodud näited. Üks nendest oli jalgrattaga sõitma õppimise kohta, et inimene õpibki läbi katsetamise ja läbi eksimise. Töös on tihtipeale nii, et kui sa korra eksid, siis sulle uut võimalust ei anta. Teine näide oli piiride avardamise kohta Google´i näitel, kus parima otsingumootori ideed laiendati geo-informaatika , e-post tegemise, android süsteemi loomiseni jne ehk tähtis oskus on mõelda raamidest välja, otsida asju, mille järel on turul vajadus.

Neljas loeng “IT-profid küberpättide vastu” Tarmo Randeli esituses. Siin oli üpris huvitav kuulda, kuidas kuritegelikud ringkonnad IT-d kasutavad ja kuidas riiklikud struktuurid sellega võitlevad. Minu jaoks oli uudiseks see, kuidas pahavara abil inimestelt ja firmadelt raha välja pressitakse, õnneks ei ole see Eestis veel levinud tendents. Üldiselt on nii, et politsei tegeleb ainult raskemate juhtumitega, lihtsamad identiteedi vargused neid ei huvita. Põnev näide oli kurjategijate poolt müüdavatest mobiilsetest makseterminalidest, mis kaardiribalt kogu andmestiku koos pin koodidega maha salvestavad ja kuidas seda infot omakorda mustal turul müüakse. Väidetavalt on USA-s välja arvestatud, et küberkuritegevusest saadavad summad ületavad juba narkokuritegevusest saadavat tulu.

Viies loeng oli “Elufilosoofia ja IT Eestis” Andres Käveri esitluses. See oli teine loeng, mis mulle väga meeldis. Andres Käveri näol on tegemist IT-Kolledži vilistlasega, kes omas juba enne kolledžisse tulekut päris pikka programmeerijana töötamise kogemust. Tema juhtis tähelepanu sellele, et mitte ilma asjata ei ole tunniplaani lisatud IT teemade kõrval ka matemaatikat, loogikat, majandust jne. Kõik need ained aitavad tudengitel hilisemas praktilises töös hakkama saada. Matemaatika õpetab mõtlema, majandusõpetus aitab klientide äriloogikast aru saada. Siin võin jälle omast kogemusest kinnitada, et need arendajad, kes saavad klientide äriloogikale pihta on kindlasti edukamad. Piisab sellest, et analüüsis jääb mõni tähtis teema avamata ja põhimõtteliselt on kogu projekt nässus. Esineja rõhutas ka seda, et tellijaid üldjuhul ei huvita arendaja IT oskused. Ettevõtja soovib lahendust oma probleemile. Soovitustest oli kindlasti kasulik tähelepanek, et kui programmi kirjutada, siis on mõistlik sinna võimalikult palju selgitusi sisse panna. Enamasti on projekte vaja elus hoida n aastat ja hiljem on nii endal kui ka teistel keeruline aru saada, mida ja miks tehtud on. Samuti olid head vihjed õppimiseks. Asjadega mitte venitada vaid kohe härjal sarvist haarata ja tööd enne tähtaega esitada. Tulevikus oli veel hea tähelepanek uurida varasemate lõpetajate suurepärasega hinnatud diplomitöid. Andres Käver rääkis ka IT ettevõtja igapäevaelust ja IT projektide hinnastamisest. See oli kindlasti kasulik teadmine. Kõrvalt vaadates võib arvata, et ettevõtja elu on lust ja lillepidu, aga samas on seal riskid ja vastutus väga suur ja kindlasti kajastub see tööde hinnakirjas. Mõte, mis mulle veel väga meeldis, on teha head ja kvaliteetset asja ja mitte osaleda odavpakkumistel. Üks asi, mis natuke kriipima jäi, oli ettevõtja soovitus maksude optimeerimise kohta. Kui seda sotsiaalsest aspektist vaadata, siis tekib küsimus, kui kõik ettevõtjad makse optimeerivad, kust tuleb riigi raha, millega nõrgemaid ühiskonna liikmeid toetada.

Kuues loeng “Skype NOC Monitoring” Erki Naumanise ja Jüri Garvrilenkovi esituses oli kogu tsükli kõige nõrgem. Võib-olla olid mu ootused selle loenguga seoses ülemäära kõrged, aga tunnistan ausalt, et palju targemaks ma sellest, mis Skype´is toimub, ei saanud.

Seitsmes loeng “Kuidas saada superstaariks?” Ats Albre ja Helen Piirsalu esituses oli taas väga huvitav. Sain teada, et Nortal on tarkvaraarendusettevõte, mis toimetab 22 riigis ja koduturgudeks peab Eestit, Lätit, Soomet ja Omaani. Olles ise Omaanis käinud, siis oli kena kuulda, et see sümpaatne riik on IT vallas Eestiga seotud. Märksõnadest jäi taas meelde see, kui tähtis on projektide puhul korralik analüüs, miks seda kliendile on vaja. Iga väike viga projekti algfaasis tähendab aja ja raha kadu projekti lõppfaasis.Tuli välja ka see, et projektijuhid peavad tänapäeval olema väga head suhtlejad, sest lävida on vaja nii arendajate tiimiga, kliendi esindajatega kui ka allhankijatega. Arendajate eesmärk peab olema teha kasutajate elu lihtsamaks. Ats Albre ütles, et heaks arendajaks saamiseks on vaja õppida, praktiseerida, ennast pidevalt täiendada, olla hea tiimimängija ja teha rohkem kui sinult oodatakse. Kasulik oli kuulda ka Nortali Suveülikoolist. Minu meelest on firmal väga nutikas meetod, kuidas endale parimat tööjõudu värvata. Suure hulga inimeste koos koolitamine on kindlasti lihtsam kui neid ükshaaval õpetada. Lisaks, kui sõel on nii tihe, siis on lootust, et ainult parimad sellest läbi pääsevad.

Kaheksas loeng “Life is an Attitude” Merle Lindma esituses oli minu vaieldamatu lemmik. Võib-olla on siin oma “süü” selles, et olen varasemas elus Merlega tööalaselt kokku puutunud ja alati tema rõõmsat meelt ja vitaalsust imetlenud. Kui nüüd aus olla, siis otseselt IT-ga oli selles loengus vähe tegemist, aga selliseid teemasid, mille üle oleks aeg-ajalt kasulik mõtiskleda, oli rohkem kui küll. Kõige rohkem meeldis mulle mootoratta näide. Kuhu vaatan, sinna keeran ehk mõtle hästi, siis lähebki hästi. Usu endasse ja oma võimetesse. Kui on mõni probleem, siis mõtle välja kuidas seda lahendada mitte ära keskendu vabanduste otsimisele. Need on minu meelest ka õppetööks väga kasulikud näpunäited.

Kokkuvõttes võib öelda, et õhtuti loengute kuulamisele kulutatud aeg läks asja ette. Sain laiema pildi sellest, mis IT ettevõtetes toimub. Kindlasti soovitan sarnast loengute traditsiooni tulevikus jätkata.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigifinantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Korduseksami sooritamiseks tuleb kokkuleppida õppejõuga. [1] Järeleksamile registreerimine toimub ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad järeleksamit soovitada akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. [2] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [7] Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1] Riigifinanseeritaval õppekohal (RF) on korduseksam tasuta, omafinatseeritaval ehk (OF) õppekohal on korduseksam tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [3]. Tasu on 20 €. [7]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need tuleb teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [4] Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [5] Kui deklareerin aineid üle õppekavas ettenähtud mahu, siis pean arvestama sellega, et need on tasulised. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. [6]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Minu kood on 10131930, x=22 ja y=19 Kevadsemestril saan arve on 5 EAP eest ja sügissemestril 13 EAP eest.

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6. [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8. [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7. [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.2.1. [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.3.6. [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 3.1.8. [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk