User:Pukskula: Difference between revisions
| Line 21: | Line 21: | ||
===Vastus=== | ===Vastus=== | ||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui: | [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/ RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2.] järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui: | ||
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise | a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise | ||
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; | |||
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel | b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel | ||
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega | |||
esimesel semestril; | |||
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek | c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek | ||
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse | |||
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära | |||
Punkti 2.6. järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas. | Punkti 2.6. järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas. | ||
Punktist 2.2. johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril). | Punktist 2.2. johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril). | ||
Revision as of 15:30, 20 October 2013
I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö
Autor: Priit Üksküla
Rühm: 15
Esitamise kuupäev:
Essee
Essee tekst siia
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6. ütleb et, kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Sama punkt ütleb ka, et korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Seega tuleks järeleksamit puudutav kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. Punkti 5.2.8.1. järgi on korduseksami puhul registreerimine nõutav ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Punkt 5.2.1. järgi peavad ka eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. Punkt 5.2.7. järgi on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel (OF, autori märkus) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal punkt 5. järgi on REV/OF tudengile kordussoorituse tasu 20 Eurot.
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2. järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:
a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise
elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel
semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega
esimesel semestril;
c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek
kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse
saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära
Punkti 2.6. järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas. Punktist 2.2. johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. (Finantsiinfo) Seega tuleb hüvitada 2 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 100 Eurot.
