User:Tsoosalu

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Triin Soosalu

Rühm: DK13

Kuupäev: töö on veel esitamata

Essee

Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppeaine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus eesmärgiks on üliõpilastele õppekorralduse ning eriala tutvustamine. Aine raames andsid loengu erinevad IT-valdkonnas tegutsevad inimesed, et värsketel tudengitel tekiks selgem ülevaade sellest, mida õppima tuldi. Selles essees analüüsin aine päevaõppe loenguid ning toon välja selle, mis minu jaoks oli huvitav ja kasulik.

Esimene loeng keskendus õppekorralduslikele küsimustele ning räägiti seoses kõrgharidusreformiga tekkinud muutustest (Rokk, Varendi & Vau, 2013). Selles loengus minu jaoks uut eriti palju polnud, sest olin juba ise eelnevalt õppekorralduseeskirja vaadanud ning Kolledži kodulehelt omale vajalikku infot otsinud. Kuna olen varem teises kõrgkoolis õppinud ning ka ülikoolis töötanud, siis on minu jaoks enamik üldist õppekorraldust ja ka kõrgharidusreformi puudutav selge. Minu eelnevad kogemused näitavad, et selline loeng on õpingute alguses vajalik, sest selle loengu käigus saavad vastuse enamik kõige tüüpilisematest ja sagedasematest küsimustest, mis õpingute alguses tekivad ning sellise loengu pidamisega vähendatakse õppekorraldusspetsialistide tööd ning üliõpilaste rahulolematust ja segadust. Seega kokkuvõttes pean loengut äärmiselt vajalikuks ja informatiivseks, kuigi ma enda jaoks eriti midagi uut sealt ei saanud.

Päevaõppe teine loeng ehk kaugõppe esimene ja ainuke loeng keskendus põhiliselt motivatsioonile. Olen igati nõus mõttega, et motivatsioon on väga tähtis ja seda eriti just kaugõppes. Samas pean tõdema, et loeng oli minu jaoks natuke tüütu ning kordav, sest leian, et motivatsiooni ei saa tudengitele õpetada ja sisendada, vaid see peab tulema ise. Seega räägiti loengus küll olulisest teemast, kuid minu motivatsiooni ning suhtumist õpingutesse see ei muutnud. Samas meeldis mulle see, et õppejõud tõi välja kaugõppe eripärad ning rõhutas iseseisva töö tähtsust. Ilmselt õpingute käigus saan ka täpsemalt aru, kuivõrd teistsugune on kaugõpe ning loodetavasti õpin kiiresti iseseisvalt rohkem tööd tegema. (Ernits, 2013)

Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist, selle olemusest, arengust ning ülesehitusest (Viik, 2013). Loengu juures meeldis mulle see, et õppejõud tõi väga palju lihtsaid ja selgeid näiteid ning seeläbi tegi ta teema minu jaoks tunduvalt huvitavamaks, mõistetavamaks ning loeng oli hästi jälgitav.

Neljandas päevaõppe loengus räägiti pahavarast: nii selle tegemisest, kui ka selle vastu võitlemisest (Randel, 2013). Minu jaoks oli loeng väga informatiivne ning huvitav, sest ma ei ole sellesse teemasse varem väga süvenenud. Mind üllatas pisut see, kuivõrd suuremahuliselt pahavara toodetakse ning ma ei osanud arvata, et sellega teenitavad summad on niivõrd suured. Seega avardas loeng kindlasti minu silmaringi ning aitas käsitletud osa IT-maailmast paremini mõista.

Viienda loengu esineja puhul meeldis mulle väga see, et tegemist on just endise kaugõppe tudengiga, kes õppis sarnaselt minule IT süsteemide arendust. Mulle meeldis väga kuulata ühe eduka lõpetaja arvamust nii koolist (näiteks, miks osa aineid on olulised ja vajalikud), kui sellest, mis saab pärast õpinguid. Tema toodud näited kirjeldasid õppekava ning eriala väga hästi ning kõneleja lõi selge ning positiivse ülevaate, sellest, mis meid ees ootab. (Käver, 2013) Kuna aine nimi, milles loeng toimus on „Õpingukorraldus ja erialakirjeldus“, siis see loeng kajastas veidi mõlemat, kuid erialast andis see üsna selge ülevaate.

Kuuendas loengus räägiti Skype’i monitooringust. Leian, et teema oli pisut liiga spetsiifiline ning ei täitnud aine eesmärke kõige paremini. Natuke häiris ka see, et kõnelejad tegid kohati pikki pause ja ei suutnud omavahel kokku leppida, millest täpselt rääkida. Samas näidati selle loenguga siiski ühte valdkonda, kus on tulevikus võimalik tööd leida. (Naumanis & Gavrilenkov, 2013)

Seitsmenda loengu esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu, kes mõlemad töötavad Nortalis. Põhiliselt räägiti Nortalis korraldatavast suveülikoolist ning ettevõttest üldiselt (Albre & Piirsalu, 2013). See loeng oli kindlasti kasulik, sest loengupidajad töötavad ühes edukamas Eesti tarkvaraarendusettevõttes ning loenguga nägin ühte tulevikuperspektiivi.

Kaheksanda ja viimase loengu teemaks oli suhtumine ning loengu viis läbi Merle Liisu Lindma. Esineja rääkis loengus sellest, kui oluline on suhtumine, kuidas mõtted ja enesehinnang meie elu kogu aeg mõjutavad ning tõi väga palju värvikaid näiteid (Lindma, 2013). Loengu sissejuhatus oli minu jaoks veidi hirmutav, sest Merle Liisu ütles, et jutuks tulevad nö pehmed teemad ning kartsin, et tegemist on väga üldise ja ümmarguse loenguga. Eksisin. Tegelikult osutus see loeng mu lemmikuks ning sain sealt väga palju häid ja kasulikke nõuandeid. Mulle meeldis väga, et esineja oli niivõrd positiivne ja energiline ning oli selgelt näha, et ta ise usub sellesse, millest ta räägib. Tema rõõmsameelsus nakatas ka mind ning usun, et mu elus tekib mitmeid olukordi, kus, tänu sellele loengule, käitun arukamalt ning läbimõeldumalt.

Kokkuvõttes pean tõdema, et õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ erines väga palju sellest, millised olid mu ootused sellele. Enne loenguid arvasin, et tegemist on pigem õppekorraldust puudutava ainega ning kartsin, et see võib olla küllaltki mõttetu ja üksluine. Õnneks räägiti õppekorraldusest aga tunduvalt vähem kui kartsin ning sellele keskenduti ainult ühes loengus.

Mulle väga meeldis, et aine raames anti ülevaade IT-valdkonnast, tudengite tulevikuperspektiividest ning võimalustest. Usun, et see õppeaine näitas paljudele uutele tudengitele, kaasa arvatud mulle, et IT-valdkond on väga lai, võimalusterohke ning huvitav.

Kõik loengud käsitlesid täiesti erinevaid teemasid või erinevaid vaatenurki ning kokkulangemisi ja ülerääkimisi minu jaoks praktiliselt polnud. Ma arvan, et see aine on uute tudengite jaoks väga vajalik, sest aines selgitatakse õppekorraldust ning tudeng on kohustatud õppekorralduseeskirjaga tutvuma. Teiseks on oluline see, et loengute käigus saab hea ülevaate erialast ning selle võimalustest.

Õppekorralduse küsimused

Vastavalt oma koodinumbri viimastele numbritele vastan küsimusele B ja 5 ning ülesande puhul on semestris läbitud ainepunktideks vastavalt 26 ja 28.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus:

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. (Õppekorralduse eeskiri, 2013) Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil (Kõrgharidusreform, 2013).

Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Õppekorralduse eeskiri, 2013). 2013/2014 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF õppekohal õppivale tudengile 20€. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal oleva üliõpilase jaoks on kordusarvestused tasuta. (Kõrgharidusreform, 2013)

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus:

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem; tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro ning üliõpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus ehk 100%. (Vajaduspõhine õppetoetus, 2013)

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase perekonna eelmise kalendriaasta kuu keskmise sissetuleku suurusest ühe leibkonna liikme kohta. Kui sissetulek on kuni 70€, siis on toetuse suurus 220€. Kui sissetulek on vahemikus 70,01-140€, siis on toetus 135€ ning kui sissetulek on 140,01-280€, siis on toetus 75€. (Vajaduspõhine õppetoetus, 2013)

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks on minimaalne ainepunktide arv 30EAPd semestri kohta.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus:

Aasta lõpus arvet ei esitata, sest ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt ning üliõpilane saab tasuta õppida siis, kui tal on sooritusi semestri kohta vähemalt 27EAP ulatuses. Antud näite põhjal on mul olemas 26+28=54EAPd. Kuna õpitud on 2 semestrit, siis semestri kohta teeb see 54/2=27, mis on minimaalne nõue selleks, et arvet ei esitataks. Küll aga esitatakse arve pärast esimest semestrit. Siis esitatakse arve ühe ainepunkti eest ning arve suurus on 50€. (Rokk, Varendi & Vau, 2013)

Kasutatud allikad

1. Albre, A., Piirsalu, H. (15.10.2013) Kuidas saada superstaariks? [1]

2. Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri. (14.10.2013) [2]

3. Ernits, M. (27.09.2013) Sissejuhatav loeng. [3]

4. Käver, A. (05.10.2013) Elufilosoofia ja IT Eestis. [4]

5. Kõrgharidusreform (KKK). (14.10.2013) [5]

6. Naumanis, E.; Gavrilenkov, J. (05.10.2013) Skype NOC Monitoring. [6]

7. Rokk, I; Varendi, M; Vau, I. (5.10.2013) Õppekorraldus ja sisekord. [7]

8. Randel, T. (05.10.2013) IT-profid küberpättide vastu! [8]

9. Vajaduspõhine õppetoetus. (14.10.2013) [9]

10. Viik, L. (05.10.2013) Innovatsiooni olemus ja juhtimine. [10]

11. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal (14.10.2013). [11]