User:Asuvi

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aap Kaur Suvi

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

Essee

Algul tasuks ära mainida, et IT-kolledž pole esimene kõrgkool, kus õpin. Seetõttu olin algul üsna skeptiline, et te See võib olla seletab eelolevat kriitikat mõnegi aines käsitletud aspekti kohta. Esimest loengut võib pidada pelgalt informatiivseks ning seal jagati informatsiooni tähtsate pidepunktide kohta, mille teadmiseta võib tulla ette mõningal määral ebameeldivaid üllatusi ja ülikooli lõpetamine võib olla natuke raskendatud.

Teist loengut, mis kandis nime „Õppimine ja motivatsioon“, võib paigutada esimesega samasse kategooriasse. Nimelt kõne all olevas loengus jagati juhiseid kuidas õppida ning toodi välja kuidas õppimise suureks eelduseks on huvi. Sellele väitele ma vastu ei vaidle, kuid minu jaoks peeti loeng liiga laetult. Selle all pean silmas seda, et ettekannetest jäi kõlama mõningane kahtlus üliõpilaste motiveerituse kohta. Saan aru, et teema on tõusnud päevakorda hiljutise plagiaadiskandaali tõttu ning teisalt on palju õpilasi tulnud keskkooli pingist, kus võib-olla on külge harjutatud läbi nihverdamise omadus, kuid kui liiga palju näpuga näidata elementaarsetele aspektidele stiilis nii ei tohi ja nii on paha, siis tahes tahtmata tekib noorel inimesel trots ning nii mõnigi võib tõlgendada seda kui kerget rünnakut süütuse presumptsiooni vastu. Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loengut ning Ats Albre ja Helen Piirsalu ettekannet pean ma üsna sarnaseks. Mõlemad ettekanded olid üles ehitatud siis vastavalt Skype ja Nortali näidetele, mis ühelt poolt on üsna eluline ja detailne, nautisin väga nende poolt valminud projektide kirjeldusi. Nauditav oli ka tervikliku pildi saamine, kuidas üks organisatsioon töötab ehk pilguheit analüütikute, arendajate ja testijate suhetele Nortali näitel ning monitooringuga seotud probleemide tutvustamine Skype'i näitel. Teisalt ainult ettevõtte loogika raami kasutamine jäi minu jaoks liiga kitsaks teemakäsitluseks ning kõik välja hõisatud mõtted polnud arusaadavad minu poolt, kuid seda ehk seletab veel sügavama kokkupuute puudumine antud valdkondadega.

Andres Käveri loeng elufilossofiast ja IT valdkonnast Eestis võib kirjeldada sõnaga motiveeriv. Andres oskas väga hästi kirjeldada oma tegemisi ja kogemusi ning siduda seda mõnede laiemate mõtetega. Väga selge oli sõnum, et õppima peab ning konkurents armu ei anna. Ettekandest võib ka järeldada, et edukuse eelduseks on tugev kirg tehtava toimingu vastu kuna muidu võib raskeks osutuda leppimine olukorraga, kus nii mõnedki teised tähtsad elu aspektid jäävad tihti tähelepanuta.

Samasse kategooriase härra Käveri loenguga liigitaksin ma Merle Liisu Lindma loengu pealkirjaga „Life is an attitude“. Nende sarnasus seisnes just loengus esineva tugeva kirgliku ja motiveeriva tooni kasutamises. Merle Liisu loeng kindlasti erines teistest just nii öelda pehmete aspektidele keskendumine. Tahte korral isegi võiks loengut nimetada eneseabi loenguks ning seda võiks lugeda ükskõik kus, mitte ainult IT kolledžis. Peab tõdema, et loengus üles tõstetud probleeme võib pidada pealisprobleemideks ning nendele vastamine on väga oluline. Olukord, kus jäetakse enda käest küsimata olulisi küsimusi, näiteks miks ma seda teen, võib lõppeda üsna kurvalt. Kuigi liigitasin Andres Käveri loengu kokku kõne all oleva loenguga, siis pealisülesannete lahendamise kontekstis paistavad need loengud üksteise suhtes väga kontrastsena. Kui midagi ette heita Merle Liisu loengule, siis võiks ära mainida liigse nämmutamise. Selle all pean silmas liiga paljude suurte ideede õhkuviskamine etteantud lühikese aja jooksul. Kõik ideed küll tundusid mõistlikud, kuid need olid liiga suured, et neis nii kiiresti üle libiseda ehk panna suur osa elutarkust pooleteist tunni sisse võib tunduda pealiskaudsena.

Linnar Viigi poolt käsitletud teema valik ehk innovatsiooni olemus oli mulle meelt mööda. Innovatsioon tõesti on tihedalt seotud IT valdkonnaga ning see on üks põhjus miks IT kolledž sattus minu huviorbiiti. Loengus lammutas härra Viik innovatsiooni olemuse väga mõnusalt väikesteks osadeks ning seejärel konstrueeris nendest tükkidest tervikliku loengu, mida oli väga mõnus kuulata. Tänu sellele võttele sai ta innovatsiooni loogikat rakendada erinevatele näidetele ning ka anda sellele ajalooline perspektiiv. Näited ulatusid vabade kunstide innovatsioonist tööstusrevolutsiooni innovatsioonideni. Loeng oli hästi argumenteeritud ning jättis palju ruumi edasi arutlemiseks.

Tarmo Randeli ettekanne „IT-profid küberpättide vastu“ jätsin ma viimaseks ning toon selle välja pärast Linnar Viigi loengu arutelu, kuna nende kahe loengu kohta julgen väita, et need vastasid minu huvidele ja olid minu jaoks asjakohased. Huvitav oli loeng eelkõige seetõttu, et mul pole õnnestunud leida kontakti inimesega, kes puutub nii lähedalt kokku küberkuritegevusega, kuid huvi selle teema vastu on tugev. Teema on huvitav seetõttu, sest küberkuritegevus sisaldab endas väga palju erinevaid kihte: spam, spionaaž, identiteedivargus. Huvitav on just see kui palju küberkuritegevus suudab muuta reaalselt elu ning puudutada selle sotsiaalseid aspekte. Samuti on vastioluline küberkuritegevuse uudsus ja dünaamilisus, mistõttu seadusandlikud organid on üsna hädas, kuna seadused ei ole võimelised nii kiiresti kohanema. Seetõttu on palju küberkuritegevust nii öelda hallil alal ja nimelt see hall ala oma vastuolulisega on veel üks põhjus miks antud teema on väga huvitav.

Õppeaine loengute valik oli mitmekesine ja konseptsioon väga tervitatav. Kui otsida mõnd ühist märksõna, mis kõigi loengute puhul mingil määral kehtis on motivatsioon ja raha. Ma arvan, et see on väga hea mõte kutsuda külalisi väljaspoolt kooli selgeks tegema, kuidas elu võib edasi kulgeda antud erialal. Väga mõistlik on see, et seda tehakse juba esimesel semestril, see annab inimestele nii mõnegi pidepunkti, kas antud eriala on sobiv või mitte ja muidugi annab mõned juhised millisele aspektile võib olla tulevikus pühendada, et oma elu huvitavana hoida.

Õpikorralduse küsimused ja vastused

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [1]

Eksamile kui ka arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 € [3]

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Punkt 5.4.4. [2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Punkt 5.2.8. [3]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Punkt 5.

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Tegevused

Lehelt „Minu andmed“ leiad lingi „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Kui esmakursuslasena sisened ID-kaardiga ÕIS-i enne, kui oled saanud süsteemi kasutajaks, avaneb kohe VÕTA taotluse esitamise võimalus (vali “Lisa taotlus”). Vali sobiv VÕTA võimalus: antud juhul „Töökogemuse ülekanne“. Töökogemuse arvestamise taotlemisel töökogemuse olemasolu ja olemust kirjeldavad dokumendid) saad skaneeritult salvestada „Lisa dokument“ alt.[17]

Tähtaeg

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.[18]

Õppekava täitmine

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [19]

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

X = 25 EAP

y = 26 EAP

Kuna täitma peab vähemalt 27 EAP semestris ja õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel[7], siis järelikult õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada ainult esimese semestri võlg milleks on 2 EAP * 50€ ehk 100€. Kui see on märtsis makstud, siis oktoobris peaks maksma ära teise semestri võla milleks on 1EAP ehk 50€. Juhul kui esimese semestri võlg on maksmata siis kogunevad punktid kumulatiivselt ning see tähendab et kokku tuleb maksta 100 eurot esimese semestri eest plus 150 eurot teise semestri eest, kuna kokku jäi puudu 3 EAP

Vastuste allikad

[1] [1] Punkt 5.4.4.

[2] [2] Punkt 5.2.8.

[3] [3] Punkt 5.

[17] [4] Küsimus 6

[18] [5] Osa II punkt 2

[19] [6] Küsimus 6

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/