User:Mviljat

Marek Viljat

ESSEE

Õppekorraldus ja erialatutvustus on olnud kindlasti üks mitmekesisemaid aineid, millega meil siiani võimalus tutvuda on olnud ja nii see ka teoorias peaks olema. Kahjuks ei saa aga öelda, et see on olnud üks huvitvamaid. Võib-olla on asi selles, et viimaste loengutes pole olnud loengu läbi viimine ja teemad need, mis lausa sunniksid kuulama ja huvi tundma. Tahaks kohe alguses ära mainida, et minu isiklik lemmik oli loeng „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ mida viis läbi Linnar Viik ning kiitus väga jõulise esitluse eest ning oskuse eest, leida erinevates valdkondadest nii häid näiteid ning sobitada need kokku antud teemaga. Teeks siis väikese kokkuvõtte siis, et kas ja mis oli kõigis loengutes kasulikku ning meeldejäävat.

• Esimene loeng, „ Õppekorraldus ja sisekord“, oli kindlasti väga oluline ning arvatavasti polnud seal kohal enamus tudengeid juba ainuüksi põhjusel, et „Kool hakkab ju siiski 1. Sept ja enne seda pole oluline“. Vaatamata sellele jõudsin ka isiklikult sinna loengusse ja peab tõdema, et loeng oli kindlasti väga väga kasulik. Sain väga palju uut infot selle kohta, et kuidas see „Tasuta“ kõrgharidus ikkagi töötab ning palju otsesest õppekorraldusest. Selliseid loenguid võiks õppeaasta jooksul isegi mitu olla, sest paratamatult tekib küsimusi just õppeaasta sees mitte alguses.
• Teine loeng, „Õppimine ja motivatsioon“, andis hea ülevaate sellest, mida ei tohiks koolis teha, et ained koolis läbi saada ehk siis akadeemiline peturlus, spikerdamine jms. Samas, et ei tohiks teistele asju ette teha või KT ülesandeid jagada ja mis siis võib juhtuda kui sa seda teed. Selle juurde käib ka kogu oma töö korrektne vormistamine. Lisaks tutvustati ka robootikaklubi tegevusi. Loeng aitas kuigi palju kaasa aine sihtmärgi saavutamisele, kuid ma ei leidnud, et see aine minu jaoks isiklikult eriti suure kasu ja mõjuga oli.
• Kolmas loeng, „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“, mis oli ühtlasi ka mu lemmik, oli väga silmi avav. See loeng muutis kuigi palju mu mõtlemisviisi ja kuidas läheneda uute toodete välja mõtlemisele, arendamisele ja kõigele muule. Loengu teema oli väga huvitav ja väga tihedalt seotud just IT valdkonnaga, seeläbi panustas ka aine eesmärgi saavutamisele. Ma usun, et tulevikus on sellest palju kasu, kuna toodetele/teenustele innovatisooniline lähenemine on suund kuhu ma tulevikus kindlasti sihin.
• Neljas loeng, „IT-profid küberpättide vastu! „, oli samuti päris huvitav, võimalik, et isegi järjestuses teisel kohal ning andis hea ülevaate veebi kuritegevusest, et mis toimub reaalsuses igapäevaelu kübermaailmas – kuidas need töötavad ja kuidas suurfirmad nendega tegelevad. Eriti huvitav oli lõpus näidatud video, külmavärinaid tekitav grupeeringu kinni nabimine – paljusid inimesi kindlasti üllatav. Andis korraliku pildi IT alastest tegevustest ning ehk on just see loeng aluseks minu tulevasele küberpäti karjäärile.
• Viies loeng, „Elufilosoofia ja IT Eestis“, oli natukene negatiivse algusega, ning mulle ei meeldinud see väide, et „See, kes ei saa Matem. Analüüsiga koolis hakkama, sellel pole Arendusse asja“. Inimesel, kellel peale pikka pausi niigi kooliga raskusi on, kuid ta on ennast kätte võtnud ja kooli tulnud, võis tema enese- ja sihikindlus natukene kannatada saanud. Muidu anti hea ülevaade arenduse valdkonnas ja otsekoheselt öeldi milliseks kujuneb Arendajate töö ning milline töö kellele paremini sobib (vastavalt isiku tüübile). Ei leidnud, et loeng väga kasulik oleks olnud aga mööda külgi see maha ei jooknud.

Kuues loeng, „Skype NOC Monitoring“, on ainus loeng kuhu ma isiklikult kohale ei jõudnud, kuid nagu ma kohe peale loengut kuulsin, polnud tudengid sellest loengust eriti vaimustusest. Siiski võtsin vaevaks see loeng tublisti Internetist järgi vaadata, kuid pidin tõdema, et loeng oli huvitavam kui kui kuulsin. Räägiti minu jaoks suhteliselt huvitaval teemal ehk idee poolest Sarveri administreerimisest. Loengust oli mulle palju rohkem kasu, kui paljudest teistest loengutest ning usun, et ka teistele, eriti tulevastele Serveri Administraatoritele ning tudengitele, kes pole veel suutnud ära otsustada, kas neist saab Arendaja, Administraator või ehitaja Soomes.

• Seitsmes loeng, „Kuidas saada superstaariks?“, oli igav. Loengu pidaja polnud ette valmistunud. Ta ei teadnud isegi mitmendale kursusele ta loengut annab jms. Oli tunne, et keegi jalutas lihtsalt auditooriumi ette ja hakkas rääkima. Samuti polnud loengu materjal huvitav. Loengu esitlus on kergelt hädine ja läbi mõtlemata. Ei leidnud, et sellest loengust minu jaoks üldse kasu oleks olnud.
• Kaheksas loeng, „Life is an Attitude“, oli samuti üks meeldejäävamaid ning võiks isegi võrdsustadada kolmanda loenguga, „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“, mis oli samuti ka kõige huvitavam. Loengus seletati kuidas suhtuda ellu ja kuidas endale seotud sihtmärke täita. Väga innustav loeng, mida võiks läbi viia tihendamini, ka õppeaasta sees. Kindlasti mulle isiklikult väga kasulik info ning kiitus läbiviijale, kes suutis loengu väga huvitavaks ja kuulatavaks teha. Loeng oli hästi läbi viidud ja läbi mõeldud. Minu jaoks oli see loeng väga innustav ning samalaadselt kolmanda loenguga, sundis ümber mõtlema oma praegust ellu suhtumist.

Pean tunnistama, et kuigi aine ise oli huvitav ja mitmekülgne, siis oleks võinud mitmed loengud nendest profesionaalsemad olla, mõtlen just nende läbi viimist ja teema huvitavaks tegemist ning loengu läbi viija ettevalmistust. Meeldejäävamaid loenguid oli ainult kaks, „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ ja „Life is an Attitude“ ning nendest oli minu enda jaoks kõige rohkem kasu. Huvitavaid ja kasulike loenguid oli kokku kahjuks ainult neli, kuid vaatamata sellele pooldan sellise aine olemasolu ning ei kahetse peaaegu ühtegi neljapäevast varahommikut millal ennast kooli sai veetud.

• - käidud isiklikult kohal

KÜSIMUSED

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. [2]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi.[3]

Mis on tähtajad? Õppeosakonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti kolm päeva. Eksamipäevad tehakse õppuritele teatavaks hiljemalt üks kuu enne eksamisessiooni algust.[4]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Korduseksam on Tasuta.[5]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? 20€ [6]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[7]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Ei, valikained on valikulised ja ained mille eest on võimalik saada lisa EAP’sid. [8]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Deklareerides üle 27’me EAP semestris, peab maksma üle 27’me minevad EAP’d kinni 50€ EAP kohta. Nt 30 EAP korral tuleb maksta 3’me EAP eest ehk 150€. [9]

ÜLESANNE

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Ühes semestris on tasuta 27 EAP’d, õppeaastas kokku 54 EAP’d. x =28 y = 19

54-(28+19) = 7 EAP’d

1 EAP = 50€

7*50€ = 350€ [10]

Viited:

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.6. [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1. & 5.2.8.2. [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.2. [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.4. [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.9. [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5 [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 7.2.1. [8] Enda teadmied. [9] Õppekorraldus ja Erialatutvustuse esimene loeng. [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/