User:Ttajur

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tõnis Tajur

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2013

Essee

„Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ nimelise aine eesmärk on anda tudengile ülevaade IT valdkonnast ning samuti teadvustada õpilastele, kuidas on õpingukorraldus teostatud ITK-s. Aine raames viisid loenguid läbi esinejad erinevatest ettevõtetest ning IT valdkondadest. Käesolevas essees toon välja kõige enam meelde jäänud esinemised ning milliseid mõtteid nad minus tekitasid.

Elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis rääkis Andres Käver, ITK vilistlane ning ettevõtja. Loeng viidi läbi improviseeritult ning esineja monoloog pani saalis istujaid kaasa mõtlema. Andres tutvustas igati päevakorral olevaid teemasid ning selgitas laiemalt, et miks see, mida koolis tehakse ja see, mida turul ettevõtetes tehakse, on täiesti erinevad. Päriselu programmeerimine ja arendus on väga mahukad, aga üldiselt kipub olema enamus sellest programmeerimise mahust triviaalse iseloomuga. Programmide ehitamine kipub olema üle aasta pikad projektid sõltuvalt programmi keerukusest ja skoobist. See, millega tudengid kipuvad maadlema on asjaolu, et pole oskust või harjumust programme lõpetama. Samuti tuleb vaadata programmide koostamist ja ülesehitust pikas perspektiivis. See tähendab, et tulevikus kui tehtud koodi lugeda, siis kood peab struktureeritud ning kommenteeritud viisil, et sellest ka aru saaks. Siinkohal on palju mõtlemisainet nii minule kui ka teistele tudengitele, sest kirjutatud koodi kommenteerimine tundub selle kirja panemise hetkel üleliigne tegevus.

Teise elufilosoofiana toonitas esineja, et tuleb mõista erinevate ainete olulisust vaatamata nende esialgselt tunduvale kasutamatusele. On ilmselge, et tööandjad on üldiselt väga huvitatud sellest, kui kandidaadid on mitmekülgsed. Pealegi, erinevad teadmised tulevad tihtipeale kasuks. Näiteks, arendus on valdavalt äriklientidega seotud, kus tuleb tunda kliendi ärimudelit ning mõista nende soove. Siinkohal majanduse õppimine võimaldab tulevikus klientidega paremini ja kergemalt suhelda, on võimalik nõuete koostamise etapis muuta ja parandada nõudeid varakult. Samuti sisaldab igapäevatöö projektijuhtimist ning kliendiga suhtlemist, kus tulevad eelnevad ajaplaneerimise oskused igati kasuks.

Publikule olulisemaks teemaks oli ka IT sektoris palgad ja rahastamine. Kui mõelda, kui palju IT projekt maksab või kuidas hinnata üksikute tööde maksumust, siis enamik tudengeid kipuvad end alahindama. Töötaja peab arvestama oma töötasu hulka muuhulgas ka õppimiseks kulunud aega, mitte ainult reaalseid töötunde, mida ei pruugi kuigi palju olla. Tuleb mõelda kõikidele aspektidele töötasu hindamisel, mitte ainult näiliselt antud töö teostamiseks kulunud aeg. Asjakohane näide on võetud televisioonist - üks päev võib stuudios olla hinnaga 50000 eurot. Siia hulka lisanduvad ka kõikide töötajate palgad. On ilmselge, et riskide majandamine tuleb mängu - mis siis saab, kui salvestamine luhtub? Kes tasub järgmise stuudio rendi? jms.

Järgmine meeldejäänud esinemine oli Nortali poolt. Esinejad olid Ats Albre ning Helen Piirsalu. Presentatsiooni müüsid esinejad pealkirjaga "Kuidas saada superstaariks?", mis äratas kuulajates tähelepanu. Teadagi IT ettevõtte rollid jaotuvad jämedas joones analüütikud, testijad ning tarkvara arendajad. Tarkvara välja töötamise esimene etapp on ärianalüüs - miks kliendil on seda projekti tarvis? Kui see on tehtud, siis liigutakse detailanalüüsi juurde. Detailanalüüsi dokumentatsiooni valmimisel liigub see arendajateni ning algab tarkvara kirjutamine. Tarkvara kirjutatakse iteratiivselt tsüklites, tsükkel võib olla näiteks üks kalendrikuu. Iga kuu tagant antakse mingi valmis kirjutatud funktsionaalsus kliendile üle. Kui tarkvara saab "valmis" ning projekt läheb "live"-i, siis see pole veel tarvkara arenduse lõpp. Sinna lisanduvad veel seni avastamata nõuded tarkvarale, samuti tulevad välja tarkvara kitsaskohad ning "bugid". Samuti on vajalik help-desk, eriti tarkvara juurutamise etapis. Mis on siis ühe tarkvara projekti tulemus? Kokkuvõtteks on vaja kliendile tarnida töötav tarkvara lahendus, mis teeb kliendi elu lihtsamaks või annab kliendile täiendavat lisaväärtust. Teine põhiteema tiirles küsimuse ümber - Kuidas saada IT sektori superstaariks? Tarkvara arenduses ei pea piirduma Eestiga - tarkvara arendamise teadmised on rakendatavad üle maailma. Samuti tuleb mõista, et kooli teadmistest üksi ei piisa. Küll aga on tarvis kogemusi osaledes erinevates projektides. Selleks ei pea ilmtingimata tööle minema, kuid oleks otstarbekas ise algatada või kooli projektides osaleda.

Selleks, et essee poleks ainult üks edulugu teise järel, siis tuleb rääkida ka negatiivsematest muljetest. Üks nendest oli Skype NOC meeskonna esinduses. Esinemine oli võrdlemisi halb ja läbimõtlemata võrreldes teiste esinejatega. Juba presentatsioon algas ebaleva kõnemaneeriga ning oli kohmakas. Ilmselt esinejad polnud harjunud suurtes auditooriumites esinemisega. Presentatsiooni sisuline väärtus varieerus minu jaoks seinast-seina. Võrdlemisi palju kasutati mõisteid, mis pole auditooriumile selged. Esinejad kippusid oma juttu kordama ning raske oli jutust väärtuslikku informatsiooni kätte saada. Põhiline jutt keerles ümber küsimuse, et milleks võrgu seire? Igaüks tahab ülevaadet võrgus toimuvatest sündmustest. See on vajalik võrgu töökindluse kohta raportite koostamiseks, jooksva võrgusündmuste ja teenuste olekute kohta info jagamiseks ning administraatorite töö lihtsustamiseks. Skype NOC tõi enda väljakutsena välja süsteemide skaleerumise, programmide ja serverite adekvaatse jõudluse tagamine, valehäirete vähendamine, liikumine teenuse, kui terviku, põhisele monitoorimisele.

"Life is an attitude" oli inspireeriv ettekanne Merle Liisu Lindma esituses. Merle rääkis lihtsalt elust, suhtumisest ja väärtustest. Ta oli väga inspireeriv ning ettekanne oli suurepärase ülesehitusega. Läbi ettekande kajastus, et elu on täpselt selline, mida me tahame näha ning milliseid otsuseid ning tegevusi me ette võtame. Enne tuleks kindlasti mõelda, kas olen see, kes ma tahaksin olla? Kes on minu ümber ning kas nad meeldivad mulle? Selliseid küsimusi on palju ning neile tuleb vastus anda, sest kui inimene on keskkonnas, kus ta ei taha olla, siis varem või hiljem hakkab see välja paistma. See, mida inimene elust ootab, see fikseerib ka tema ootused elule. Ootustele vastamiseks peab inimene midagi ette võtma. Ühel sladil oli kellegi kuulsa persooni tsitaat "Sa oled see, mida sa mõtled". Mõtlemisest saavad teod ning tegudest saab suhtumine. Suhtumine kujundab inimesest pildi ning see pilt on esmamulje sinust kui persoonist. Mida teised sellel pildil näevad, on inimese enda teha.

Mis teha siis, kui ei ole rahul sellega, kes või mis ma praegu olen? Tuleb teha muudatusi, sest üldiselt asjad iseenesest ei juhtu. Mida varem mõistetakse, et muudatused on osa igapäevaelust ning muudatus algab iseendast, seda parema stardipositsiooni edu suunas inimene endale annab. Küll aga igakord, kui on tarvis muudatusi ellu viia, tuleks endale selgeks teha miks neid vaja on ning seda endale ka müüa. Kui teie ise ka ei tea, miks on muudatus oluline ning miks tuleb see kahtlemata vastu võtta, siis antud muudatus pole sinu jaoks. Kui inimene on mõelnud juba, kes ta olla tahaks ning kuhu ta jõuda võiks tulevikus, siis ainuke viis ootused ellu viia on teha konkreetseid samme soovitu suunas. On ilmselge, et kõik muutused ei ole kerged ja teostatavad üleöö. Muutuste tegemine ning nendega harjumine võtab aega. Praegu kirjutan just headest muudatustest, mis peaksid inimest viima õnnele ning tema ootustele elule lähemale.

Kokkuvõtteks võin väita, et aine kindlasti täitis oma eesmärki - sain suurepärase ülevaate IT sektorist ning nägin selle erinevaid külgi. Õpingukorralduse aspektist said selgeks olulised aspektid alates eksamide ning arvestustööde teostamisest ning lõpetades uue haridusreformi iseärasustega. Räägiti asjadest, mida tegelikult iga tudeng peaks teadma.

Õpingukorralduse küsimused

Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [1]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Õpilane peab järeleksami teostamise kokku leppima vastava aine õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile registreerimine toimub ÕIS keskkonnas. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

Mis on tähtajad?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Hindamistulemused kantakse õppejõu poolt õppeinfosüsteemi viie tööpäeva jooksul pärast eksami või arvestuse (sh. korduseksami või -arvestuse) toimumist. [1]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Tasuta. [3]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [3]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? 1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. 2. VÕTA komisjonil on õigus nõuda täiendavat tõendusmaterjale. Samuti on komisjonil õigus taotluse hindamisel küsida vastava valdkonna ekspertide nõu. 3. Kui taotluse hindamisotsus on positiivne (ka osaliselt) - taotlejat teavitatakse sellest ja arvestatud töökogemus fikseeritakse õppekava täitmise osana. 4. Kui taotluse hindamisotsus on negatiivne, jääb taotlejal õigus see otsus apelleerida. [4]

Millised on tähtajad?

2013/2014 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 26. august ning kaugõppes 20. september. Komisjon vaatab taotluse läbi, teeb otsuse ja teavitab taotlejat sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Täiendava tõendusmaterjali nõudmisel võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest, teavitades sellest taotlejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. [5]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Ei, VÕTA kaudu läbitud ainete asemel tuleb vähemalt samas mahus teisi õppeaineid.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 28; Y = 25;

Õppekulud tuleb hüvitada 1 EAP ulatuses, sest ühe õppeaasta jooksul tuleb läbida minimaalselt 54 EAP ulatuses aineid (27+27). Antud juhul läbis tudeng 28+25=53 EAP mahus aineid.

Allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Peatükk 5.3.6

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Peatükk 5.2.8.1

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Peatükk 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/

[5] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/