User:Kkamla

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Krister Kamla

Esitamise kuupäev:

Essee

Aines sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse ei osanud ma esimese korraga kohe mõistagi, mis täpsemalt tulekul on selle aine raames. Kui algul eeldasin, nagu ka aine pealkiri on, et kõik loengud ja kaasnevad tööd saavad olema 1. loengu laadsed (Õppekorraldus ja sisekord), siis tegelikkuses kujunes see aine minu jaoks väga põnevaks ja informatiivseks.

Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse loengutes räägiti peamiselt kahel teemal. Esiteks võimalikest tekkivatest probleemidest õppetöös ja nende lahendustest ning teiseks tutvustati erinevaid ettevõtteid nendes ettevõtetes töötavate inimeste poolt. Antud aine eesmärk ongi tuua tudengitele arusaam ja teadmised koolielust, kui ka avardada silmaringi sellel erialal.

Esimene teema "Õppekorraldus ja sisekord" oli üleüldine sissejuhatus IT Kolledži kui rakenduskõrgkooli olemusse. Kuidas on üles ehitatud hindamine, õppetöö, semestrid, ainepunktid, stipendiumid ehk kogu vajalik struktuur tudengi jaoks. Eks oli ka natuke juba kodutööd tehtud, kuid antud loengus tuli välja siiski palju detaile, millele polnud eelnevalt piisavalt rõhku pööranud või oli arusaamatuks jäänud. Üks asi milles ma teadlik ei polnud, oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse seotus suuresti IT Kolledžiga. Samuti sain ka väga vajaliku informatsiooni kõrgharidusreformi kohta. Poole kõrvaga olin kuulnud sellest, kuid mõttele polnud eelnevalt süvenenud ning antud loengus tehti see vägagi puust ja punaselt selgeks. Täpsemalt, kuidas näeb välja alates sellel õppeaastal kõrgharidusreform tudengite jaoks. Loomulikult sai kasulikku informatsiooni koolis toimuvatest klubidest / üritustest. Olin küll kuulnud Robootika klubist ja Microsoft User Groupist, kuid et IT Kolledžis tegutseb ka Linux User Group, andis kohe soovi asjasse rohkem süveneda. Tegemist on esmakursuslase jaoks vajaliku ja ka kohustusliku loenguga, isegi kui omades mõningaid eelteadmisi, siis tuleb alati kindlasti nii mõndagi uut välja.

Margus Ernits pidas loengu teemal "Õppimine ja motivatsioon". Tegemist oli mõtlema paneva esitlusega, kus Margus tõi välja erinevaid progresseeruvaid probleeme. Näiteks teemal spikerdamine või kaasõpilaste "aitamine" (tehes kõik ette ära), kus mõlemal juhul on tulevase koolilõpetaja teadmised kesised ning see hakkab ka tööturul märke andme tööandjatele, kes võib-olla ei soovigi edaspidi töötajaid nii palju värbata selle kooli aasta lennust. Seega teiste tublide õpilaste jaoks on diplomi väärtus langenud. Teine asi, et ka konkurentsi tekib. Sinul võivad teadmised olla paremad ja silmaring laiem, kuid need kes üritasid kooli lihtsalt ära lõpetada on tööturul Sinuga samal joonel. Teine teema, mis selles loengus pani mõtlema, oli seoses tegutsemisega uutes ja tundmatutes projektides. Isegi olen pidevalt mõelnud, et tahaks näiteks mõnes opensource projektis kaasa lüüa, kuid napib teadmisi, seega kokkuvõttes pole midagi teinudki. Kuid Margus andis mõista, et ei tuleks oodata, mil hakkad oskama, vaid parim aeg on alustada, kui veel ei oska. Samuti tundus ka mindmapi erinevad tarkvara lahendused huvitavad. Ei ole osanud tähelepanu pöörata, et mindmappingu jaoks on olemas korralikud programmid, selle kasutamiseks arvutites.

Innovatsiooni loengut oli väga hea kuulata ja tegemist oli üldse väga mõistliku esitlusega. Sellest loengust sain isegi üht-teist uut teada, seoses innovatsiooni mõistega. Innovatsioon ei pruugigi olla alati millegi täiesti uue väljamõeldud asja / teenuse kasutuselevõtt, vaid selle alla kuulub ka enda jaoks mingi uue idee praktiseerimine. Samuti oli juttu ka ettevõtlusest, et kui turule minna uue tootega, siis ei tuleks ainult tähelepanu pöörata sellele, kui kiiresti toode turule jõuab, vaid tuleks mõelda ka, kui kaua on plaanis toodet / teenust turul hoida.

Neljas loeng "Süsadminn-arendaja-tehnosuhtleja küberpättide vastu!" seekord kahjuks midagi uut ja põnevat väga ei pakkunud. Juttu tuli suhteliselt üldiselt mõndadest rünnaku variantides. Näiteks nagu DDOS rünnakud (Denial-of-service attack). Kuid sellegipoolest oli tegemist hästi ettevalmistatud esitlusega, mis tegi suuresti selgeks erinevate küberpättide motiivid ja rünnakute olemused. Kindlasti nii mõnegi tudengi jaoks avardas see silmaringi internetimaailmas toimuvast. Loengu lõpu poole rääkis Tarmo lähemalt ka kuidas kasutatakse rakenduste exploite, et nende abil saada kasutajate andmeid ning kuidas need lõpuks satuvad mustale turule. Kunas ma leian, et see teema on tegelikult väga tähtis ja paljudele internetikasutajatele täiesti võõras ja tundmatu probleem, siis probleemi olemust peaks pidevalt interneti- ja arvutikasutajatele teadvustama. Sest hetkel on tarkvaralisi turvaauke põhimõtteliselt iga veebileht täis, mis kasutab eelkõige Flashi, Javat ja ka JavaScripti kohati ning seda enam, kui lõpp-kasutaja arvuti ei ole korralikult ära turvatud.

“Elufilosoofia ja IT Eestis“ loeng oli olemuselt elav ja mõtlema panev. Tore oli kuulda IT Kolledži äsjase eduka vilistlase koolitee olemust IT Kolledžis ja tema arvamust. Kuidas läbida kool ja kuidas õppida. Okei, seda kuidas õppida, seda peaksime juba kõik teadma, kuigi sellist asja tuleks ikka jätkuvalt aeg-ajalt tudengitele meelde tuletada, sest nagu tavaks ikka paljud asjad kipuvad ununema ning võimu tahab kangesti võtta ka loengus nimetatud "tudengi sündroom". Tore on kuulata edukate inimeste loenguid. See annab motivatsiooni ja tahtmist endalegi! Palju annab juurde näited elustenesest, mis on abiks just kõige rohkem hiljutistele sündmustele.

Ausaltöeldes jäi loeng teemal "Skype NOC Monitoring" suhteliselt lahjaks. Esiteks midagi suurt antud teema kahjuks juurde ei andnud, sest ka teistes suurfirmades tehakse pidevat monitooringut sarnasel viisil. Teiseks oli tegemist kuidagi väga üldise pildiga ja mitte nii väga tehnilise poolega, kui oleks tahtnud. Aga eks see oligi lihtsalt üks väike osa Skype´i üldsusest. Tegelikult ise oleksin monitoorimise teema pealt rohkem tahtnud kuulda kuidas ja arvatavasti ka miks Skype monitoorib lõpp-kasutajaid? Blackhatil esitletud esitlus "Silver Needle in the Skype" paneb kõvasti mõtlema, mille jaoks on Skype'i arendatud igasugu "vajalike" mooduleid ja mis "salajasi" ühendusi ja miks ikkagi luuakse, sest näha on, et vaeva on jälgede peitmiseks nähtud. Skype'i puhul on nüüdseks juba tegemist suure musta teadmatusega.

Aus olla, siis Nortalist ma polnud tegelikult palju kuulnudki. Siin-seal oli kõrvu jäänud, kuid täpsemalt ei teadnud, millega tegu. Tegemist paistab esmapilgul ja tutvustus esitlust analüüsides suure ja mõistliku ettevõttega. Väga huvitav on kuulata edukate inimeste tegemistest sellistest erialaga seonduvatest ettevõttetest. Kindlasti jäi kõrvu kõlama järjekordne suveülikooli pakkumine ettevõtte poolt. Selliseid suveülikoole pakuvad mitmed IT sektoris olevad ettevõtted, kuid nüüd on üks juures, mille vahel tulevikus valida.

Viimases toredas loengus ettekantud esitlus “Life is an Attitude” osutus mõnusalt kaasakiskuvaks ja aktiivseks. Merle Liisu rääkis erinevatest variantidest, kuidas tuleks näha oma ümber toimuvat ning kuidas suhtuda toimuvasse. Samuti ka mõtetest ja positiivsest ellu suhtumisest, pöörates halvad mõtted paremateks. Väga mõtlema panev näide oli külma ja vihmase sügis ilma kohta, et tuleks näha seda, kui ühte lahedat Pariisi ilma. Aga eks see kõik on inimeses enda mõttes ja hoiakus kinni, kuidas suhtuda ellu.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et teemad olid huvitavad kui ka vajalikud. Tore oli kuulata edukate inimeste tegemistes IT suurfirmades ja saada samas informatsiooni nende ettevõtete tegevuste kohta. Esimesed loengud olid nii vajalikud kui ka minu arust täiesti kohustuslikud igale uuele tudengile, kunas need loengud sisaldasid suuresti informatsiooni selles koolis hakkama saamiseks ja loomulikult ka motivatsiooni pisikut paremini hakkama saamiseks.

Õpingukorralduse küsimuste ja ülesande vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestuse järele tegemiseks on aega kuni ülejärgmise semestri punase jooneni õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. alusel. Õppekorralduse eeskirja punkti 5.3.6. kohaselt määrab korduvarvestuse aja ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordusarvestusele saab registreerida läbi ÕIS-i Punkt 5.2.8.1.. Arvestus peab olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks Punkt 5.2.1.. Kordusarvestusele on RF õppekohal õppijale õigus kolmele katsele ilma lisatasudeta Punkt 5.2.12.. OF õppekohal õppijale määratakse tasu rektori käskkirjaga. Arve tekib ÕIS-i Punkt 5.2.7..

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele, kui tudengit vaevavad terviseprobleemid (meditsiiniasutuse tõendi abil). Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja lapse hooldamise puhul Punkt 6.1.3.1..

Akadeemilisele puhkusele minemiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga Punkt 6.1.2.. Maksimaalse puhkuse aeg on erinevate põhjuste puhul erinev. Kuid kui ära kasutada kõiki punktis 6.1.3. võimalusi siis tuleks maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg: 7 aastat.

Tervislikud põhjused: kuni 2 aastat. Kaitsejõududesse minemise põhjus: kuni 1 aasta. Lapse hooldus: kuni 3 aastat Muudel põhjustel (alates teisest õppeaastast): kuni 1 aasta.

Aineid saab deklareerida tudeng, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hoolduse tõttu ja kes on immatrikuleeritud enne 2013/14 õppeaastat Punkt 6.1.6.. Punkti 6.1.5. alusel on Õppekava võimalik täita akadeemilisel puhkusel viibival tudengil, kui on tegemist:

• keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
• alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
• akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAP-d ja teise semestri lõpuks Y EAP-d? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

 X: 25
 Y: 24
 60 - 25 - 24 = 11

Esimese aasta lõpuks tuleb tasuda 11 ainepunkti eest, sest esimese õppeaasta teine semester ei täida ära puuduvaid 5 ainepunkti. Seega, kui õppeaasta lõpuks ei ole kogutud nominaalõppe ainepunktide kogust 60, siis tuleb puuduvate punktide eest arve. Seega antud andmete põhjal oleks arve 11 ainepunkti eest.