User:Vtammar

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" arvestustöö

Autor: Viivi Tammar

Esitamise kuupäev:

ESSEE

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine hõlmas loenguid mitmetel erinevatel teemadel. Kõik teemad olid loomulikult seotud IT valdkonna või õppimisega IT-Kolledžis, enamus neist väga huvitavad ja osad lihtsalt vajalikud. Esimese loengu teemaks oli „Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse“. Selles anti ülevaade õppekorralduse seadusandlikust raamistusest ja kooli sisemistest regulatsioonidest nagu Õppekorralduse eeskiri ning Eetikakoodeks. Minu jaoks oli huvitav tutvuda õppetööd toetavate tehnoloogiliste lahendustega e-õppekeskkondade Moodle ja Wiki näol, mis kergendavad kindlasti nii õppejõudude kui ka tudengite tööd ja abistavad õppeprotsessi tervikuna. Tudengitele on loodud ka muud laialdased võimalused informatsiooni saada, nagu kolledži e-maili süsteem, ÕIS, koduleht, tuutorid ja üliõpilasesindus. Sain tead ka enda jaoks üllatava fakti, et stipendiume ei maksa ainult riik vaid on olemas ka firmastipendiumid, mida maksavad IT-ga seotud äriettevõtted. Stipendiumitele kandideerideerimiseks tuleb muidugi õppida, õppida ja veelkord õppida ning seetõttu selgitati põhjalikult ka kohustusliku õppekoormuse mõistet ja selle mittejärgimisest tulenevaid tagajärgi mis võivad tudengi rahakotile ebameeldivalt mõjuda.

Kaugõppe ainsas pärisloengus „Õppimine ja motivatsioon“ käsitles Margus Ernits, nagu pealkirjastki nähtub, põhiliselt õppimise ja selleks vajaliku motivatsiooni leidmise teemat. Sellega seonduvalt ka eetilist käitumist õppetulemuste saavutmiseks. Tänapäeva noortel inimestel olevat keeruline leida endas sisemist motivatsiooni õppimiseks, otsitakse lihtsamaid lahendusi spikerdamise ja muu võõra abi kasutamise näol. Minu jaoks oligi see kõige üllatavam, et tänapäeval ei tulda enam kooli tarkust taga nõudma vaid tullakse paberit vormistama. Hirmutav on see, et tööturule jõuavad inimesed, kes erialast suurt midagi ei taipa ja kahjustavad sellega nii kooli kui ka teiste ausate lõpetajate diplomite mainet. Oma senisest elust finantsarvestuse valdkonnas tean väga täpselt diplomi kaalu, sest mitmelgi korral on töökohale kandideerides tulnud kasuks CV-sse kantud märge väga tuntud ja väärika magistritöö juhendaja kohta. Seega oleks väga kahju kui tulevikus IT- Kolledži diplomit esitades tööandjad pilgu mujale pööravad.

Kolmanda loengu viis läbi õppejõud Linnar Viik. Innovatsiooni teema, mida ta käsitles oli väga huvitav ja avardas tõsiselt mõttemaailma. Mõtlemapanev oli näide suhtumisest mis tavainimesl on, et innovatsioon on kellegi teise pärusmaa, mingi välismaa värk mis on kusagil kaugel ja kellegi teise asi. Tegelikult peaks iga inimene olema innovaator ja ettevõtted looma töötajatele keskkonna, kus saaksid kooruda ideed ja oleks võimalik ka neid ellu viia. Minu jaoks oli väga valgustav avaldus, et õppimine toimub läbi eksimiste ja ainult teiste edulugusid kuulates ei jõua me kuigi kaugele. Loengus toodud näidetest ja ka oma kogemusest tean, et tegelikult ettevõtted töötajale palju eksimisruumi ei jäta. Mäletan veel hästi eurole üleminekut, kui tegelik infosüsteemide üleminek ettevõttes jäi praktiliselt raamatupidamisosakonna õlule. IT-tugi oli üle koormatud ja tuli endal hakkama saada, aga suhtumine oli selline, et ega kedagi ei huvitanud kuidas see hakkamasaamine toimus, 2. jaanuaril pidi kõik toimima ja ma tegelikult ei kujutagi ette mis oleks juhtunud kui poleks toiminud. Lektori selgesõnaline soovitus oli, et ettevõtted peaksid tõsisemalt ise tegelema innovatsiooni juhtimisega, seejuures arvestades, et innovatsiooniprotsessis on oluline kiirus ja veel kord kiirus. Tuleb kiiresti mõista nõudlust, kiiresti sõnastada protsess ja leida lahendused.

Neljandas loengus esines RIA osakonna CERT-EE töötaja Tarmo Randel teemal „IT-profid küberpättide vastu“. Teema on kahtlemata väga aktuaalne, sest kuritegevus oli, on ja jääb. Kübermaailma kuritegevuses liikuv raha pidi juba ületama narkokuritegevuse sissetulekuid, seega on kübepätid pidevalt valmisolekus number üks, et rünnata kaitsmata arvuteid või „auklikku“ tarkvara. Loeng andiski ülevaate võimalustest kuidas kübermaailmas rünnakud toimuvad ja milliseid töömeetodeid küberkurjategijad kasutavad. Samas juhiti tähelepanu asjaoludele, kuidas turvaauke vältida ja kõrvaldada, ennast turvaalaselt koolitada ning maailmas toimuvaga kursis hoida. Mainimisväärne on kindlasti tõdemus, et turvaaukude sulgemine firma infosüsteemis võib kaotada ka muud probleemid ettevõtte töös.

Viienda loengu teemal „Elufilosoofia ja IT Eestis“, viis küllalti intrigeerival moel läbi eelmise aasta lõpetaja Andres Käver. Elukogenud inimesena oskas ta tabavalt selgitada edu valemit nii õpingutes kui ka tööturul. Oluliste õppeainetena märkis ta matemaatikaga ning loogikaga seonduvaid ja esmapilgul mõningas mõttes üllatavana majandusaineid. Viimase põhjendas ta väga hästi edaspidiselt oma tööjõu müügiks ja oma ettevõtluse loomiseks vajalike teadmiste saamisega sellest valdkonnast. Tööjõu müügist rääkides, rõhutas ta eriti vastutustundlikkust oma töö ja tellija suhtes, samas hoiatades oma töö liiga odavast pakkumisest. Tema südametunnistusele jääb siiski käsitlus ettevõtte maksude optimeerimise teemal, mis tundus mulle, kui majandusharidusega inimesele, veidi lihtsustatuna ja osadele kuulajatele võis jääda petlik mulje, et suvalised kulud võib eksponeerida firmakuluna. Lõpetusks tõi ta välja väga olulise sõnumi mida ka mina jagan- kes palju teeb, see palju jõuab.

Kuuenda loengu teema oli „Skype NOC Monitoring“. Teemat tutvustasid Skype NOC töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Saime teada, et nad tegelevad Skype´i teenuse pideva monitoorimisega, et ennetada ja vältida tõrkeid või katkestusi teenuse pakkumises. Vastav tiim tegutseb juba aastast 2006 ja töötab 24/7/360, ehk pidevalt. Minu jaoks oli huvipakkuv, et tööks kasutatakse paljuski nn. „kodukootud“ süsteeme, mis pole küll täiuslikud, aga midagi paremat ka olemas pole. Püüan meeles pidada ka arendajatele määratud sõnumit, et arenduses rakendused enamasti töötavad, aga päriselus tihtipeale enam mitte ja seda, et monitooringu kriteeriumid tuleb juba arenduse käigus paika panna ning ära määrata, sest kõike pole võimalik ega vajalik monitoorida.

Kuidas saada superstaariks? Esmapilgul tundub teema just mitte asjakohane, aga võta näpust. Tuleb välja, et ka IT maailmas on oma superstaarid ja selleks saamise tagamaid valgustas seitsmendas loengus IT-ettevõtte Nortal töötaja Ats Albre, keda toetas kolleeg Helen Piirsalu. Selgus, et superstaariks pürgija peab olema väga õpihimulune, suhtlemisaldis, otsima kõikvõimalikke praktilise kogemuse saamise variante ja alati üritama teha rohkem kui temalt oodatakse. Ka olevat hea superstaaride kasvulava Nortali suveülikool, mis pakub tudengile koolitust, praktilist töökogemust tuutori käe all ja soovi korral ka hilisemat võimalust Nortalisse tööle jääda. Seal töötades on tudengil võimalus saada suurepärase kogemuse võrra rikkamaks kuidas tegeleda reaalsete projektidega.

Kaheksas ja ühtlasi viimane loeng teemal „Life is an Attitude“ oli minu meelest kõige huvitavam. Pealkiri on küll inglise keeles, aga loeng oli õnneks eestikeelne ja Merle Liisu Lindma pakkus tõeliselt köitvat teemaarendust eluväärtuste, suhtumise ja hoiakute kohapealt. Tuleb välja, et inimene on see mida ta mõtleb. Mõte tuleb hoida positiivne ja silm särav ning tegeleda elukestvalt õppimise ja enesearendusega. Elu planeerides ja õigeid asju soovides kutsume need oma ellu, otsustame ise mida tahame ning kuidas elada soovime. Igaüks peab aru saama, et eluõnn on tema isiklik vastutusala ja kui seda ise enda seest ei leia, siis keegi teine kusagilt mujalt seda meile ka ei too. Olen selles suhtes lektoriga sama meelt ja püüan alati leida asja paremat poolt isegi siis kui see on raske.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et igast esitusest kumas läbi otsesemal või kaudsemal moel sõnum- õpi, võta vastutus, suhtle inimestega, ole poitiivne, pinguta rohkem kui isegi usuksid suutvat, siis saabub ka õnn õuele ja lõpetatad ühel ilusal päeval kolledži. Lõpetuseks iidne vanasõna- igaüks on oma õnne sepp.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

a) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]

b) Korduseksami sooritamiseks tuleb kokku leppida õppejõuga. [1]

c) Järeleksamile registreerimine toimub ÕISis. Üliõpilased, kes soovivad järeleksamit soovitada akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]

d) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]

e) Riigifinantseeritaval õppekohal (RF) on korduseksam tasuta, omafinantseeritaval (OF) õppekohal on korduseksam tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [3]. Tasu suuruseks on määratud rektori käskkirjaga 20 €. [4]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

a) Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• … kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem;

• … kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro.

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.[5]

b) Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.[5]

c) Toetuse saamiseks:

• tuleb taotlus esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/.

• Kui tudeng leiab, et riigiportaalis puuduvad tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta asjakohased andmed,saab ta vastavaid dokumente sinna ise juurde lisada.

• Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega. Kui õppekoormus ja -maht ei vasta taotlemise tingimustele, ei ole võimalik taotlust esitada.[5]

d) Õppetoetuse saamiseks peab olema täidetud pidevalt 100% ainemahust. Kui eelnevalt on tehtud ainepunkte rohkem, siis võib semistris kogutud punktide arv olla ka väiksem kui pool aasta mahust eeldusel, et aastas kokku on kogutud 60AP. [5]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Kui X=20 ja Y=27, siis esimese semestri eest esitatakse arve 7 EAP kohta, teine semester võlgnevust juurde ei tekita, aga arve esitatakse siiski kumulatiivse võlgnevuse eest 7 EAP ulatuses.

Tasuda tuleb 7 EAP * 50 €, so. 350 € nii esimese kui ka teise semestri järel. [6]

Kasutatud materjalid

1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr p.5.3.6

2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr p.5.2.8

3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr p.5.2.7

4. https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=4756

5. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

6. http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/