User:Mindov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maanus Indov
Esitamise kuupäev:

Essee

Kooli tulin ainult ühel ainsal põhjusel – soov saada programmeerijaks. Klõps käis peas läbi juba nii 4-5 aastat tagasi, sest arvutitega olen tegelenud terve elu ja iseseisev areng jäi miskipärast pooleli. Mitu tuttavat soovitasid just ITK-d. Siiamaani tundub kool mõistlik ja mitte ülejõu käiv. Toimetulek ainetes on seotud kõik iseenda tegemistega ja oma tahtes, ilmselgelt võimatut ei ole mittemiskit.

Esimeses loengus rääkisid Inga Vau ja Merle Varendi üldistest õppekorraldustest ja sisekorrast. Räägiti mis sorte õpet pakub ITK. Sain teada ka et hetkel 4. õppekaval õpib 875 õpilast, millest 179 on esmakursuslased. Sain teada ka kuidas käib hindamine ja EAP-de süsteem, millest enne olin vähe kuulnud, kuidas neid koguda ja mis on trahv kui EAP-si puudu peaks jääma semestril. Vahepeal rääkis Indrek Rokk koolis olevast tehnikast: arvutid, võrk, laborid, ning lisaks veel üldist infot sellesama aine ja kooli kohta. Lõpu poole lisas inga veel seda, et koolile pääsevad õhtuti sisse tudengid kellel on aktiveeritud ISIC kaart kooli süsteemis, või tellinud omale tudengikaardi. Sama kaardiga saab sisse ka raamatukokku.

Teises loengus astus meie ette Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsioonist. Enne seda loengut vaatasin õppimist hoopis teise pilguga, tänu Margusele suurenes motivatsioon ja tahe õppida. Üldiselt õpetas Margus iseennast motiveerima, sest kui motivatsioon on tipus, tuleb ka raskemate ainetega toimetulek paremini hakkama.

Kolmas loeng mida pidas Linnar Viik oli palju huvitavam kui alguses tundus. Tema teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Tänu talle panin jällegi ühe tüki puslest kokku mis sidus IT valdkonda ja innovatsiooni. Tänu innovatsioonile areneb ka IT kiirelt ja edukalt. Heaks osutus ka see, et seletati ära mis vahe on kiire läbipõrumine ja aeglane, kumb kasulikum ja mida tuleks silmas pidada et neist pääseda.

Neljas loeng, mida pidas Tarmo randel oli oma olemuselt huvitav ja vajalik. Teemaks oli „IT-profid küberpättide vastu!“. Tarmo tutvustas meile erinevaid petuskeeme ja andis vihjeid kuidas neist hoiduda. Räägiti ära ka IT valdkonna mustema töö pooled ja rünnakud mis viimaselajal tehtud on. Ründamine on sama mis ka kaitsmine, sest selleks et rünnata on vaja teada kuidas kaitstakse. Ründamis viise on palju-palju erinevaid, ning osade jaoks ei pea ise mingeid teadmisi omama. On ka juhte kus sinu ees tehakse kogu töö.

Viiendas loengus tutvustas meile end isik nimega Andres Käber, kes on ka ise lõpetanud ITK ja on edukas oma äris IT valdkonnas. Tutvustas meile kuidas IT valdkonnas läbi lüüa, kuidas töö välja näeb ja kes kuidas mida teeb. Käberi käest kuulsin ka esimest korda mõistet „Tudengi sündroom“, millega vaevleb enamus tudengeid. Õnneks aga saime kõik loengus näpunäiteid kuidas seda ära hoida, kasvõi ütlus „vahet pole millal ära teen, kas kohe või hiljem, teha on ju naginii vaja, seega miks mitte kohe“.

Kuuendas loengus räägiti meile monitooringust. Seda tegid Skype NOC Monintooringuga tegelevad Erki Naumanis ja Jüri Gavilenkov. Loeng oli kiire ja täpne, rohkem oodati meiepoolt küsimusi. Tutvustati küll programme millega monitooringu töö käib ja ka töö sisu, aga loeng anti siiski arendajaid täis klassile ja küsimusi keegi palju ei esitanud.

Seitsmendas loengus rääkisid Ats Albre ja Helen Piirsalu, teemaks oli „Kuidas saada superstaariks?“. Tutvustati meile kuidas käib projektide koostamine ja mida vaja õnnestumiseks. Tehti selgeks et arendajate vahel peab info liikuma. Korrutati ka seda, et isegi kui programm on valmis ei ole see veel valmis ,vaid peale projekti valmist algab tõeline ja õige töö, vigade parandamine ja muude muudatuste tegemine. Räägiti ka sellest, et IT valdkonnas töösaamiseks on vajalik kogemus ja see kogemus ei tähenda et peaks olema kuskil firmas varem töötanud vaid selle alla kuulub ka mõne open source projektis kaasa löömine, või siis isegi oma enda projekti kallal töötamine. Tutvustati meile ka mis on suveülikool ja kuidas sinna kandideerida. Soovitati alles peale teist kursust sinna kandideerida, sest kandideerijaid on palju, ning esmakursuslasel võib teadmistest väheks jääda. Samas pühiti ära kartus et ei saa hakkama, sest igale sissesaanule määratakse eraldi tuutor, kes terve aasta jooksul aitab IT maailmaga kohaneda.

Kaheksas loeng läks juba libedalt, väheke lihtsust lisati ITK tudengite suitsevale ajule. Merle Liisu Lindma rääkis meile teemast „Life is an Attitude“. Kogu loengu sisu oli seotud sellega, et sa oled see kes sa ise olla tahad. Seletas ära ka miks ei ole mõtet loengutes internetis surfata – selleks on aega ka hiljem. Loeng iseenesest oli lõbus ja jutukas, ning selles loengus ei pidanud me ainult kuulama vaid pidime ise ka üsna palju rääkima, ning tänu sellele murdis ka paljude tudengite tõkke tunda enda vabamalt kaastudengitega. Kodu loengu point oli – EI VINGU!

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kordusarvestusi saab teha kuni järgmise semestri punase jooneni. Õppejõuga, kes annab ainet milles arvestus vaja järgi teha. KOrdusarvestusele saab registreerida ÕIS-is. Arvestuse tegemise ja registreerimise vahel peab olema vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestuse tähtaja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga määratud ajakavas RF õppekohal on kordusarvestus tasuta, REV kohal 20€.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tegevused: VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslased, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saavad taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga.

Tähtaeg 2013/2014 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 26. august ning kaugõppes 20. september, ehk hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

Õppekava täitmine: Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Üleasanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 29; Y = 26

Semestris peab olema 27EAP-d (aastas 54EAP) selleks et arvet ei esitataks. Kuna esimene semester on 2 EAP-d rohkem (27+2=29) siis selle eest arvet järgmine semester ei tule. Teises semestris on 1 EAP aga vähem (27-1=26), samas eelmisest sügissemestrist oli 2 üle (26+2=28), seega ei esitata ka kevadsemestri eest arvet. Lisaks jääb järgmisesse õppeaastasse veel 1 varu EAP.