User:Uhoogma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Urmas Hoogma

Minu rühm: 14

Minu tudengikood: xxxxxx39

Esitamise kuupäev: 23.oktoober 2013

Essee aines "Õpingukorraldus ja Erialatutvustus I020"

Sissejuhatus

Käesolev essee käsitleb 2013. aasta sügisel aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus raames peetud loenguid. Ma teen igast loengust lühikokkuvõtte ja püüan selle käigus kokku võtta mis oli neis ühist, siduvat, kokkulangevat ja ka erinevat.

28.09.2013 Õppekorraldus ja sisekord

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Põhilektoriks oli Inga Vau kes õnnitles õppureid (tõenäoliselt) õige valiku puhul, tutvustas eri vorme haridustee jätkamiseks pärast ITK lõpetamist, andis nõu arvutiklasside ja TTÜ raamatukogu kasutamiseks, ning selgitas uuest õppeaastast kehtivat semestrikoormuse täitmise kohustust mis ei võimalda päevaõppes kasutada õppekoormuses täitmiseks VÕTA programmi. Osaliselt kordas ta (nende jaoks kes antud videot näinud polnud) infot mis on kättesaadav ka IT Kolledži kodulehel olevas videos [1] Vaheldumisi Ingaga võtsid sõna ka võrgu- ja side aluste õpetaja Indrek Rokk, kes rääkis kooli laboritest tutvustas ainet ja selle kohta tulevat arvestust ning wikisse kirjutada tuleva töö reegleid, e-õppe spetsialist Juri Tretjakov kes tutvustas paljude ainete jaoks vajalikku õpikeskkonda Moodle ja kvaliteedijuht Merle Varendi kes seletas tagasisideküsimustike täitmise vajadust ja võimalusi kandideerida stipendiumitele (mida esmakursuslastel veel pole). Inga võttis loengu kokku tsiteerides katkendit nördinud õppuri tagasisideküsitlusest mille kohaselt õppimine ongi (eelkõige) õppija enda asi. Võrreldes teiste loengutega oli just see kõige ametlikum ning keskendus põhiliselt vajaliku informatsiooni edastamisele.

05.09.2013 Õppimine ja motivatsioon

Teise loengu lektoriks oli Margus Ernits kelle põhitööks kolledžis on administraatorite koolitamine. Tema loengu teemaks oli motivatsiooni vajalikkus. Räägiti ka akadeemilise pettuse järelmõjudest ja selle põhjustest. Toonitati ka koostöö vajalikkust. Juba selle kursuse teisel loengul oli võimalik sooritada praktilisi ülesandeid. Kiiremad said võimaluse lahendada ülesanne, mis seisnes roboti maksimaalkiiruse määramises. Nagu lektor ütles oligi ülesanne lihtne - see seisnes vaid ringi ümbermõõdu määramises. Teine probleem seisnes esmapilgul lektori PIN-koodi äraarvamises. Kuid see oli petlik - ülesande täpse sõnastuse kohaselt oli vaja vaid näidata lektori PIN-i ekraanil, mitte kaart varastada ja püüda selle PIN-i ära arvata. Kui kuvada for-tsükliga kõik numbrid 0-9999 olnukski ülesanne lahendatud. Esimene (aga mitte viimane) loeng mis esitas kohalolijatele tõsise väljakutse.

12.09.2013 Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Kolmanda loengu lektoriks oli tuntud IT-guru Linnar Viik kes rääkis innovatsiooni olemusest ja selle juhtimisest. Innovatsiooni viivad edasi suured välismaised tehnoloogiafirmad, kes võtavad kasutusele uusi ideesid. Hetkel oleme me kõik paraku innovatsiooni tarbijad kuid see ei pruugi nii jääda. Olles kokku puutunud GameFoundersi nimelise mänguarendusele pühendunud idufirmade kiirendiga nägi Viik selgelt, et potentsiaal innovatsiooniks võib peituda igaühes kuid paraku ei mõelda ideede juurutamisel sellele et kõigel on algus keskpaik ja lõpp. Inimesed kel on visioone ideede elluviimiseks ei mõtle peaaegu kunagi sellele et uue tootega turule tulemine tuleb täpselt ajastada ning tuleb mõelda ka läbikukkumise võimalusele. Algseid riske tuleks planeerida nii et nurjumine (kui see peaks juhtuma) oleks kiire ja võimalikult väikeste negatiivsete tagajärgedega. Nagu Margus Ernits tutvustas ka Linnar Viik vajadust mõelda kastist väljas ja tõi näitena otsingumootorina alustanud Google kiire kasvu kui mõeldi inimeste reaalsetele vajadustele ja arendati edasi Google töötajate isiklikke projekte (nagu GMail). Loengu lõpetas Viik toonitades koostöö tähtsust äri- ja vabavaramaailma vahel tuues näiteks IBMi poolt toetatava Open Source Initiative (Avatud Lähtekoodi Algatuse). Selles loengus sain taas kinnitust sellele, et visiooni olemasolu on vajalik aga seda tuleb balansseerida kaine mõistusega.

17.09.2013 IT-profid küberpättide vastu!

Tarmo Randel kes töötab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente käsitlevas firmas CERT-EE tutvustas neljanda loengu ajal (kasutades innovaatilist pilvepõhist esitlustarkvara Prezi) arvutivõrkude kaudu sooritatavate rünnete ajalugu (mainis hiljuti toimunud rünnakut Spamhouse'i vastu), eesti küberkuritegevust (kurikuulus eesti ettevõte Rove Digital mis veebilehtedele vääraid reklaame sokutades miljoneid teenis) , kuritegevust naaberriikides ja ka reaalses elus toimivat raha väljapetmise skeemi. Tarmo rääkis veebirakenduste turvalisusprojektist OWASP ning prognoosis võimalikke arenguid veebi arengus (nagu ebaturvalise UDP-protokolli võimalik kadumine), ühtlasi soovitas end pidevalt täiendada, näiteks firmade Clarified Sequrity OÜ või Usenix koolitustel ja konverentsidel. Temalt sai praktilisi näpunäiteid rünnakutest nagu info teenusetõrjerünnaku läbiviimiseks vajalik tööriista Torhammeri kohta ja tuntud eesti telekanali TTV turvaauk mis võimaldab kasutada SQL injektsiooni URLi kaudu. Loeng oli informatiivne ja pakkus ka praktilisi juhtnööre.

26.09.2013 Elufilosoofia ja IT Eestis

Viienda loengu viis läbi ITK vilistlane Andres Käver kelle ametinimetuseks oleks projektijuht ja tarkvara arhitekt kui ta oleks palgatööline. Tegelikult annab ta ise tööd nii endale kui veel neljale inimesele, kes osutavad tema firmale alltöövõttu. Käverilt kuulis palju huvitavat nii IT-äri korralduse, kulutuste optimeerimise kui IT sektori ja ITK õppekorralduse kohta. Sain teada, et Kristiina Hakk pole mitte asjata lugematu hulk aastaid kooli populaarseim õppejõud. Neil kes tahavad edasi tegutseda arendajatena peaks Haki ainete (nii matemaatika kui statistika) keskmine tulemus olema vähemalt 90%. Oskustes automatismi saavutamise harjutamine tuleb ainult kasuks. Tööalaselt ei tohiks end odavalt müüa ei isiklikul ega firma tasemel. Tuleb olla mitmekülgne - interdistsiplinaarsus (IT kõrval millegi täiesti erineva õppimine) tuleb ainult kasuks. Ning õppida, õppida, õppida - edu tuleb ainult tänu raske töö ning vältida tuleb tudengisündroomi kus kõik viimsele minutile jäetakse. Ühtlasi tuleks juba praegu tuleks harjutada ka lõputööks - uurida vormistamise reegleid ja vanemaid lõputöid, et neist enda omaks inspiratsiooni saada. Loeng oli huvitav, kuna põhines isiklikul kogemusel ja keskendus suures osas IT-maailma nendele aspektidele mis on tavaliselt algajaile tundmatud.

03.10.2013 Skype NOC Monitoring

Skype'i võrguoperatsioonide keskust esitlesid seal töötavad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Nende üksus mis tegeleb Skype'i seirega tegutseb nii Tallinnas kui USAs, varumeeskond on olemas ka Indias. Nende põhifunktsiooniks on toetada Skype töötajaid ja välispartnereid ning teha statistikat. Meile tutvustati nii nende töövahendeid kui töö iseloomu. Motiivina jäi kõlama, et see töö pole rutiinne ning Skype'il on palju pakkuda. See loeng oli kõige lühem ajaliselt aga mitte sisult. Kuna lektoriteks olid inimesed kes alles ise koolis käisid (või käivad) oli just nende lähenemine meile kõige lähedasem.

10.10.2013 Kuidas saada superstaariks?

Eelviimase loengu viisid läbi Nortali (endine Webmedia) töötajad projektijuht Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortali personaliosakonnast. Meile tutvustati Nortali ajalugu, projekte ja põhimõtteid. Kõige rohkem meeldis mulle ütlus: "Me teeme lihtsalt asjad ära". Endale võetud kohustused tuleb täita ka siis kui see on ebamugav ja kahjulik. Nii ongi, et 1120st projektist on seni läbi kukkunud vaid üks. Huvitavaim asi loengute seerias oli Nortali suveülikool kust ühelt poolt tuleb firmale järelkasv, teiselt poolt saavad õppurid kes on alles noored ja rohelised endale võimaluse tuutori käe all areneda. Ats rõhutas, et võib-olla kõige tähtsaim asi ülikooliõpingute juures (millega mul on ühtlasi suurimaid raskusi) on sotsiaalsete sidemete loomine. Tulevikule mõeldes võis just see loeng kogu seeriast olla kõige väärtuslikum.

17.10.2013 Life is an Attitude

Viimase loengu juhiks oli Merle Liisu Lindma Skype'ist. Merle kutsus meid endale lähemale ja sundis kõrvalistujatega tutvuma. Merle rääkis, et on väga palju õppinud oma lastelt, eelkõige julgelt väljendama oma arvamust. Ta pani meid mõtlema selle üle kes me oleme, kuhu me läheme ning millega me ei tohiks nõustuda. Ühtlasi peaks inimesed igal aastal kaks korda ( suvel ja aasta lõpus) oma saavutused kokku võtma ning jõudma selgusele kas nad on õigel teel. Loengust jäi kõlama, et kõige alus on usaldus, ilma milleta pole võimalik ei meeskonnas ega ühiskonnas hakkama saada. Just see lektor saavutas publikuga parima kontakti ja suutis publikule naha alla pugeda.

Kokkuvõte

Loenguid ühendas ja sidus see, et need käsitlesid laiahaardeliselt IT ja elu kokkupuutepunkte ning pakkusid kindlasti kõigile palju huvitavat.

Õpingukorralduse küsimused

Esimene küsimus - B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Vastavalt Õppekorralduse eeskirjale 5.4.4 kehtib õigus kordusarvestusteks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Seega kui kukkuda läbi mõnel käesoleva, 2013/2014. õppeaasta sügissemestri arvestusel on aega järele teha kuni 2014/2015. õppeaasta sügissemestri punase joone päevani mis on eeldatavasti 2014. aasta septembri alguses.

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Õppekorralduse eeskirjas 5.4.4 on kirjas, et kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.Kuid kuna dokumendid tulemuse registreerimiseks tulevad õppeosakonnast ja neil peab olema õppuri nimi, tuleb järelarvestuse tegemine kokku leppida mitte õppejõu vaid õppeosakonnaga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

ÕIS-is lehel "Kordussooritused"

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) on hetkel sama - 20 €. link

Vastus

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vastavalt Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise korrale Eesti Infotehnoloogia Kolledžis 2013/2014 õppeaastal punktile 2.2 on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.

Vastavalt Vajaduspõhise õppetoetuse eeskirjale sõltub toetuse suurus sissetulekust pereliikme kohta

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta - kuni 70 eurot

Õppetoetuse suurus - 220 eurot

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta - 70,01–140 eurot

Õppetoetuse suurus - 135 eurot

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta - 140,01–280 eurot

Õppetoetuse suurus - 75 eurot

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Toetust tuleb taotleda semestri esimesel kuul riigiportaalis teadus/ www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

ITK-s kehtib õppekoormuse täitmise nõudena 27 EAP-d semestris. Kuid vajaduspõhist toetust jagab Haridus- ja Teadusministeerium ning nemad nõuavad õppekoormuse 100% täitmist. See tähendab, et miinimum on 30 EAP-d. Kui aineid on võetud rohkem (näiteks 32 EAP-d) tuleb saavutada positiivne tulemus kõigis ainetes ning endale võetud kohustus (32 EAP-d) täita.

Ülesanne

---

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Üliõpilaskoodi eelviimane number on 3, seega X=22 EAP. Üliõpilaskoodi viimane number on 9, seega Y=28 EAP

Esimese semestri lõpuks on nõutud 27 EAP-d, kuna puudu jääb 5 tuleb need hüvitada ja juba esimese semestri lõpul. Õppeaasta lõpuks saadakse kokku 22+28=50 EAP-d kuna nõutust jääb puudu 4 EAP-d tuleb õppeaasta lõpus hüvitada 4 EAP-d. Seega kokku tuleb hüvitada 9 EAP-d, sellest õppeaasta lõpus 4 EAP-d.

Viited

1

--Uhoogma 23:15, 23 October 2013 (EEST)