User:Tliblik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Teele Liblik

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2013

Essee

Ma usun, et aine õpingukorraldus ja erialatutvustus on olulise väärtusega IT Kolledži esimese aasta tudengite jaoks. Näen aine kõige suuremat väärtust just selles, et antakse ülevaade erinevate IT aspektide kohta ja seda teevad oma ala professionaalid. Vaieldamatult raske varahommikuse ärkamise tegi neljapäeval lihtsaks teadmine, et esimene loeng pakub jälle midagi huvitavat ja hoopis teistsugust, kui eelmisel või tulevasel nädalal. Usun, et õpilaste maailmapildi avardamisel on esimesel semestril see aine esirinnas.

Ma loodan, et õppekorralduse ja sisekorra loeng on ka tulevikus kohe esimesel päeval. Ma arvan, et see on suurepärane korraldus, kuna see loeng häälestab juba päris alguses kooli lainele ning annab hea ülevaate, mida õpilastelt oodatakse ning mis võimalusi IT Kolledž pakub. Ma usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine üks suurimaid väärtusi ongi uutele õpilastele võimaluste tutvustamine. Esimeses loengus oli ka tähtis see, et vajalik info oli antud kompaktselt, arusaadavalt ja anti näpunäiteid, kuidas enda õppimist korraldada.

Ma usun, et Margus Ernitsa loeng on esimest korda kõrgharidusega kokkupuutuvatele õpilastele hädavajalik, et häälestada end õppima nii, nagu kõrgkoolis õpitakse. Lisaks iseloomustas ta, milline on IT Kolledži õppimise keskkond ja kultuur. Vähem tähtis ei olnud ka selle loengu mõju – mina lahkusin loengust entusiastlikult ja inspireerituna. Hiljem aine edasiarenedes ilmnes, et kõikidel loengutel oli samasugune efekt. Margus Ernits andis oma loengus ka praktilisi näiteid, kuidas läheneda õppimisele, mis olid igati vajalikud. Tagantjärele mõeldes, tehti selles loengus esimesed tutvused mitme teemaga, millega hiljem juba erinevate ainete siseselt sügavam kokkupuude tekkis. Seega oli loeng kasulikult ettevalmistav.

Linnar Viigi loeng tegi innovatsiooni mõiste selgemaks ja hoomatavamaks. Mulle meeldis, kuidas ta pani üliõpilased selgelt tunnetama, et igaühel on võimalus korda saata midagi innovaatilist ja tõenäoliselt tulevasel ametil oleme sellega suhteliselt tihedalt seotud. Kui tihtipeale saavutab innovatsiooni üle arutlemine maksimumi selle juures, et milliseid innovatsioone võiks läbi viia ja tulevikus oodata, siis Linnar Viigi loeng pani mõtlema laiema perspektiivi peale. Nimelt, selle üle, milline on innovatsiooni elutsükkel, mis juhtub pärast heureka momenti, kas innovatsioon võib olla ka seoses millegagi, mis juba eksisteerib. Loeng erines teistest peamiselt selle poolest, et räägiti sügavamalt teemast teoreetiliselt.

Tarmo Randeli loeng kübermaailma pahupoolest oli erakordselt vajalik. Mulle näib, et enamjaolt ei mõelda küberturvalisuse peale, mistõttu võib lõpuks virtuaalne löök veel valusam olla. Selle loengu suurimad väärtused minu jaoks seisnesid praktilistes nippides, kuidas ise toimida küberturvalisuse mõttes ning kübermaailma kurjategijate mõttemaailma ja käitumismallide tutvustamises. Minu arvates, võiks kübermaailma pahupoolest olla veel enam ja sügavamalt juttu, ka käesoleva aine raames.

Andres Käveri loeng oli meeldivalt multifunktsionaalne. Järelemõeldes, suutis ta IT-ga ära siduda elu suured valikud, erinevad tööiseloomud, õppimismetoodika ja ei puudunud sealt ka suure armastuse teema käsitlemine ning seda kõike pooleteise tunni jooksul. Mulle meeldis, et ta tõi üliõpilastele tunduva kauge tuleviku neile palju lähemale ja pani neid mõtlema, milliseid valikuid ja kuidas võiks mõne aasta pärast (või varem) langetada. Hea oli, et ta illustreeris neid mõttekäike ka praktiliste näpunäidetega, millele peaksime juba täna tähelepanu suunama ja milline võiks meie suhtumine olla. Asjaolu, et ta enda tööst pikemalt rääkis, andis jällegi huvitava näite, mis alal ja kuidas IT inimesed endale rakendust leiavad.

Olenemata sellest, et Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi jutt oli hetketi väga spetsiifiline ning jäi kohati minu teadmiste juures veidi arusaamatuks, oli tegemist väga huvitava loenguga. Saime kiigata väga tasemel tehnoloogiaettevõtte nii öelda köögipoolele ja saada aimdust, milline võiks töö igapäevaselt Skype’is välja näha. Minu arvates, peitus selle loengu üks suuremaid väärtusi loengupidajate olekus ja nende omavahelises suhtluses. Skype’i töötajatena ja oma tööst rääkides, peaks saama eeldada, et nad peegeldavad ettevõtte väärtusi ja ka õhkkonda, mis seal valitseb. Mulle jäi tugev mulje loengupidajatest, et lisaks kvaliteetsele tööle, on töötegemisel väga tähtsad ka pehmemad väärtused, nagu sõbralikkus, abivalmidus ja asjaolu, et endal on põnev ning tunned, et arened. Kindlasti aitas see loeng jällegi kohandada reaalsemaks arvamust, milline näeb tegelikult välja töökoht IT-sektoris.

Ats Albre ja Helen Piirsalu loeng sarnanes Andres Käveri ning Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi loenguga just sellepoolest, et andis jällegi hea näite, milline võib välja näha üks IT-sektori töökoht. Leian, et sellise iseloomuga loengud on väga kasulikud, kuna võimaldavad kohaldada ootusi ja eelarvamusi reaalsusega. Väga tervitatav oli, et Ats Albre püüdis anda edasi võimalikult ilustamata pilti sellest, mis meid võib ees oodata. Mulle meeldis, et tutvustati võimalusi, kuidas saan mina end Nortaliga siduda ja mida see, kui üks juhtiv IT ettevõte Eestis, ootab oma töötajalt ning mida ta pakub.

Ma arvan, et Merle Liisu Lindma loeng oli täiesti omal kohal. Kõik need pehmed teemad, millest ta rääkis, on esimese kursuse õpilastele väga relevantsed või kohe kohe päevakajaliseks saamas. Just see, et ta sidus need pehmed teemad igapäevaeluga ehk siis näitas, et need on aspektid, mis tuleb varem või hiljem enda jaoks selgeks mõelda. See loeng erines teistest eelkõige selle poolest, et puudutas palju sügavamalt inimese vaimset tervist ja ettevalmistust ning suunas otseselt õpilasi iseendaga dialoogi pidama. Mulle meeldis ka siin väga, nagu paljudes teistes aine loengutes, et toodi praktilisi näiteid ja nippe, kuidas olukordadele läheneda ja neid lahendada.

Kokkuvõtvalt tooksin välja aine raames korduvalt kerkinud teemad:

• kuidas õppida ning olla motiveeritud, eesmärgipärasus;

• pea igast loengust sai noppida vajalikke praktilisi mõtteviise ja oskusi kuulaja jaoks;

• läbiv teema - millised võivad erinevad ametid IT-sektoris välja näha;

• iga loengu taustal kumav õpilaste suunamine aktiivsusele, tahtmisele kiiresti ja kaugele areneda, mõjus – lahkusin igast loengust varajase hommiku kohta ebatavaliselt kõrgelt motiveerituna.

Usun, et peale kõiki neid loenguid, tunnetavad õpilased paremini enda osa tähtsust enda ümber toimuvates protsessides ning kuidas ja miks neid muuta. Aine raames toimunud loengud andsid mulle palju huvitavat mõtteainet ja selgema ülevaate, mis võib mind minu valitud erialal oodata. Usun, et need teadmised on tõeliselt väärtuslikud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks [1].

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga [1].

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile saab registreerida õppeosakonnas. Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu. Makse selgituseks tuleb märkida: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Tuleb trükkida maksekviitung välja ja võtta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võib saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). Soovi korral saab end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga ("Subject"-reale "Kordussooritusele registreerumine" + märge "High Importance") digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või "Out of Office"-teate korral asendajale. [2]

Mis on tähtajad?

Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [1]. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev [2]!

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

RF tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka [2]!

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € [3].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. [4]

Taotleja lisab taotlusele (ÕIS-is esitatava taotluse korral tuleb lisad vastavasse alajaotusesse üles laadida) oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia; ÕIS-is taotlemise korral skaneeritud dokument) [5]:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs [6]:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutu tagastatakse. [7]

Millised on tähtajad?

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). [4]

Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutu tagastatakse. [7]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [8]

Ülesanne (X=20, Y=25)

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 9 EAP ulatuses.

Kui suur on teile esitatav arve?

Arve on 9*50€ = 450€

Kasutatud allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6.

[2][1]

[3][2] punkt 5.

[4][3] osa II Taotlus, punkt 1.

[5][4] osa II Taotlus, punkt 3.

[6][5] osa II Taotlus, punkt 4.

[7][6] osa IV Tasu taotluse läbivaatamise eest, punkt 3.

[8][7] punkt 6.