User:Ruusjarv

Essee

Ei osanudki alguses arvata täpselt, mida kujutab endas loeng "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Millegipärast oletasin enne ainekava nähes, et tuleb esineja klassi ette, kes räägib teksti maha kodulehelt ja oma kogemustest natuke. Aga õnneks eksisin. Igas loengus olid erinevad esinejad erinevastest asutustest, kes rääkisid oma kogemustest. Just see esinejate mitmekesisus koos loengul olevate õpilaste kaasa hõlmamisega tegi minujaoks selle aine huvitavaks ja näitas, millistes suunades võib eriala minna ning mis mind selles koolis ees ootab.

Esimeseks loenguks oli "Õppekorraldus ja sisekord ", mille esinejad olid: Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi. Säärane loeng on vajalik esmakursuslasele: saime teada, millised on meie õigused kohustused, näha kuidas õpilast hinnatakse (tagasiside õppetöö kohta praktiliselt nõutud), võimalused mida kool ise ja koostöö partneritega meile pakub ehk siis stipendiumid, roboti klubi, TTÜ loenguid võtta jms. Ei osanud midagi rohkem tahta, kõik esmavajalik koos näidetega sai räägitud, kindlalt vajalik loeng.

Teiseks loenguks oli "Õppimine ja motivatsioon", mille esinejaks oli Margus Ernits. Tehti selgeks, et üks tähtsamid, kui mitte kõige tähtsam asi on leida motivatsioon selle kõige jaoks ja see endale võimalikult huvitavaks teha. Näiteks kooli tasemel roboti klubi, et seal välja uurida mis ja kuidas selle niimoodi liikuma paneb. Peab olema tahtmist leida küsimusi ja neile hakata vastama, mida laialdasemalt, seda parem. Tore oli, et viidi tähelepanu koos õppimisele, kuidas endale selle kordamine teeb asjad paremini selgeks ja keegi võib teema kohta esitada säärased küsimused, mis endale pähe ei tulegi. Eriti tähtis on see just arendajate ja administraatorite vaheliste sega gruppide puhul, kui näed teise poole vaatepunkti. Kindlasti see kõik teineteise õpetamine ikka teha enne töid, muidu see on akadeemiline peterlus, mis on keelatud ja isegi kui sa sellega hetkel vahele ei jää, viib see sinu diplomi väärtust tööturul alla.

Kolmandaks loenguks oli "Innovatsiooni olemus ja juhtimine", mille esinejaks oli Linnar Viik. Sellest loengust jäi kõige rohkem kõrvu kõlama sõnad Fale Fast ja Fale Small. Kuna turul liiguvad asjad kiirelt, õige ajaline auk toote jaoks on väike ehk parem on teha väikseid vigu (oma vigadest õpidki kõige rohkem) ja palju ning kiirelt neid parandada, kui võtta asjadega väga kaua aega ja oma aeg maha magada. Väga meeldisid elulised näited tudengite hetkeliselt maailmast, mitte võimalusest tulevikust, kuidas ja miks partnersus on tähtis.

Neljandaks loenguks oli "IT-profid küberpättide vastu!!", mille esinejaks oli Tarmo Randel. Küberkuritegevus on üllatavalt suur turg ja palju kurikaelad tahavad sellest oma osa saada, nii et hästi ära elada. Kahju on teada, et tõenäolise rünnaku ohvrid oleme me koguaeg, kuna kõik võrgus kasutatavad asjad koguvad infod inimeste kohta, mida saadakse edasi müüa. Küberkuritegevus on väga suur, lai ja huvitav teema mida tasub tunda. Kuna kui sa ise arendad või administreerid midagi, siis peab teadma kuidas oma vara kaitsta

Viiendaks loenguks oli "Elufilosoofia ja IT Eestis", mille esinejaks oli Andres Käver. Tore oli kuulda õpetussõnu ITK lõpetanud õpilaselt ja veel eriti inimeselt, kes tundub olevat väga töökas ja sihikindel. Tore oli kuulda lisa infod õppejõudude kohta aga kõige rohkem huvitas info sellest, mida tööpakkujad soovivad näha ja kuulda. Ning mida kõike on vaja teada hakates ise ettevõtjaks ning näha kus kõik kulud ja tulud tulevad. Kõik on võimalik kui oskad oma asju planeerida ja mõistust on.

Kuuendaks loenguks oli "Skype NOC Monitoring", mille esinejadeks oli Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Sõna Skype viis lootused lakke aga kahjuks pidin loengus pettuma, kuigi ülevaate nende tööst kohapeal saime kätte ja milliste programmidega nad oma töö hõlbustamiseks kasutavad. Kuna tegemist on sissejuhatava ainega, tundus see loeng rohkem edasijõudnud terminite poolest. Esitluse sisul ei oldud eriti vaeva nähtud inimeste huvi hoidmisega, kui siis ainult levinud piltide näol.

Seitsmendaks loenguks oli "Kuidas saada superstaariks?", mille esinejaks olid Ats Albre ja Helen Piirsalu.

Ülesanded

Küsimus A

Kukusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕISi, välja arvatud õpilastele, kes on akadeemilisel puhkusel, neil tuleb esitades avalduse õppeosakonda. Järeleksamile registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamid on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Allikad: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.7; 5.3.6

http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleks:

• 1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava.
• 2. Kirja panna toimunud akadeemilised liikumised.
• 3. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
• 4. Avaldus akadeemilisele puhkusele minekud, tuleb esitada enne punase joone päeva. Akadeemilisel puhkusel on lubatud teha aineid, kui sa deklareerid need enne punase joone päeva.

Eksamil positiivse hinde saamise korral võib isik taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Allikas: http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 1.2.11; 5.3.11; 5.4.4; 6.1.6

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X(9)=28 ja Y(2)=21

Vastus

Olles saavutanud esimese semestri lõpuks 28 EAP, ei pea maksma veel midagi, kuna täiskoormuse puhul on lubatud 10 % kõikumine. Aga tehes teisel semestril juurde vaid 21 EAP-d peate maksma, olete võlgu 5 EAP. 1 EAP hind on 50€ ehk tasuda tuleb 250€.

Allikas itcollege.ee KKK rubriik