User:Aloitsen

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Alina Loitšenko

Rühm: DK14

Esitamise aeg: 29.10.2013

Essee

Õppeaine eesmärgiks on tutvustada IT maailma ning motiveerida tudengeid panustama oma õpingutesse. Igat loengut pidasid erinevad erialade esindajad. Minu arvates võiksid neid loenguid kuulata kõik üliõpilased, ka need, kes ei puutu infotehnoloogiaga kokku. Järgnevalt tutvustan teile kokkuvõtlikult loengutes kuuldut.

Esimeses loengus tutvustati õppekorraldust. Räägiti rakendusliku kõrghariduse ja bakalaureuseõppe erinevustest. Rakenduslik kõrgharidus on suunatud praktilistele oskustele, eeskätt valmistatakse ette spetsialiste tööjõuturule (1). Selle haridusvormi puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu teooriale, eriti kui on pärast soov edasi magistrisse õppima minna (1). Akadeemilises maailmas on väga oluline eetikakoodeksi järgimine (1). Seda tuleks tegelikult teha juba keskharidust omandades. Kindlasti peab ka õppekorralduse eeskirjadega tutvuma. Inga Vau rääkis esimeses loengus ka täiskoormuse ja nominaalkoormuse erinevustest. Kui üliõpilane soovib jääda riigieelarvelisele kohale, tuleb semestris saada vähemalt 27 EAP. Kui võtta semestris 25 EAP, siis tuleb järgmisel semestril arve 2 EAP eest. Punktide arvestus käib kumulatiivselt (1). See tähendab, et kui järgmisel semestril võtab üliõpilane 27 EAP, siis ülejärgmisel semestril tuleb ikka arve nende 2 EAP eest. Seepärast tuleks tudengil võtta järgmisel semestril 29 EAP (1). Merle Varendi rääkis esimeses loengus stipendiumitest ja õppetoetustest. Firma stipendiumile on võimalik kandideerida alates kevadsemestrist (1). Õppetoetused tuleb alates sellest aastast taotleda läbi riigiportaali.

Teise loengu teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Õppejõud rääkis sellest, kuidas üliõpilaste ebamotiveeritus võib mõjutada ka õppejõudude motivatsiooni ning puudutas akadeemilise petturluse teemat. Üliõpilaste motivatsioon võib langeda sellest, et õppejõud tihti õpetab aineid liiga keeruliselt ja arusaamatult (2). Sellisel juhul tuleks õppejõule anda märku, et ei saada teemast aru. Motivatsioon võib langeda ka siis, kui tudeng ei ole aine vajalikkuses veendunud (2). Kui motivatsioon on juba langenud, siis tihti üritatakse ainetest lihtsamalt läbi saada. Sellisel juhul tuleb mängu spikerdamine ja mahakirjutamine. Need tudengid võiksid mõelda sellele, et oma tegevusega vähendavad nad teiste üliõpilaste diplomi väärtust (2). Õppejõud rääkis ka sellest, missugune peaks õppimine olema ning mida võiks keerukate ainete õppimise juures silmas pidada. Raskete ainete juures tuleks mõelda sellele, et nad õpetavad õppima ja mõtlema ning mida rohkem teemasse süvenetakse, seda olulisemaks ja armsamaks see tudengile muutub (2). Õppejõud andis soovitusi, mida tuleks teha, kui tudeng ei jõua enam kaasa mõelda. Esimese punktina tõi ta välja uute mõistete kaardistamist (2). Teiseks oli ajaplaneerimine – just selleks, et jõuaks enne järgmist loengut materjali läbi töötada (2). Ja kolmandaks tõi ta välja abi küsimist teistel ja õppejõult (2).

Kolmandas loengus räägiti innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine (3). Tihti arvatakse, et innovatsioon on kellegi teise asi (3). See aga ei ole nii. Innovatsioon on kõigi teema, kuna tänu sellele me liigume elus edasi ning üritame välja mõelda midagi uut. Arvatakse ka seda, et uute ideede kasutusse võtmine on teaduse ja kõrgtehnoloogia valdkond ning et sellega tegelevad suured firmad. Ka see ei pea nii olema. Kõigil on õigus ja ka võimalus välja mõelda midagi uut ja innovaatilist. Et avastada midagi uut, tuleks ideid testida, kuna siis leitakse vigu ning nendest õpitakse. Loengus räägiti ka innovatsiooni juhtimisest. Juhtimise puhul tuleks vastata järgnevatele küsimustele: 1) Kas minul on olemas strateegia, mis tegeleb innovatsiooniga? 2) Kas mina ise/organisatsioon on innovaatilise organisatsiooni kultuuriga? 3) Kas selle järgi on nõudlust? 4) Mida me teeme ja miks? 5) Kuidas me seda teeme? 6) Kuidas me sellest teenime (3)? Linnar Viik tõi välja innovatsiooni liigid. Need jagunevad inkrementaalseteks ja radikaalseteks. Inkrementaalne tähendab natuke paremaks tehtud teenust või toodet (3). Radikaalne innovatsioon on see, mis muudab turgu (3). Neljanda loengu viis läbi Tarmo Randel. Ta rääkis lähemalt küberkuritegevusest ning kuidas on võimalik selle vastu võidelda. Alati, kui tehakse midagi uut, siis keegi leiab mooduse, kuidas seda teenust või toodet pahatahtlikult ära kasutada (4). Tarmo tõi välja palju erinevaid küberkuritegevuse vorme. Minu jaoks olid tundmatud carding, raha väljapressimine, SaaS, PaaS ja consulting (4). Carding’us kaubeldakse krediitkaardi ja deebetkaardi andmetega (4). Raha väljapressimise enim levinud vorme on see, kui sokutatakse arvutisse mingi pahavara, mis lukustab arvuti ning öeldakse: „kandke raha üle sellele aadressile ja siis saate vastu parooli, millega on võimalik arvuti lahti lukustada (4).“ SaaS on renditav tarkvara, millega on võimalik teise arvutisse sisse saada (4). PaaS on teenuse tükastusrünne (4). Consulting – võimalik sisse osta kosnulteerimise teenust (4). Tarmo tõi välja mõned võimalused, kuidas saab küberrünnakute vastu võidelda: 1) otsida tuleb seda, mida ei tea; 2) on olemas erinevaid organisatsioone ning saab võtta erinevaid kursuseid, kust saab õppida kuritegevusega võitlemist (4).

Viies loeng oli minu jaoks üks meeldejäävamaid. Loengu läbiviija oli meie kooli vilistlane Andres Käver ning rääkis enda kogemustest nii õppimise- kui ka töövaldkonnas. Andres tõi välja selle, et õpinguid alustades tuleks mõelda, kuidas koolis õppida ning hoiduda tudengi sündroomist. Tudengi sündroom on see, kui üliõpilased lükkavad õpinguid viimasele minutile ja siis on raskusi järje peale saamisega (5). Toodi välja ka majanduse vajalikkust IT alal töötavale inimesele. Kui on soov oma projekt tulevikus maha müüa, siis tuleb teada midagi majandusest, sest firmajuhti ei huvita projekti IT pool, vaid palju tulu ta selle pealt saab. Projekti alustades on oluline teha märkmeid, sest ka näiteks kümne aasta pärast võib tulla klient, kes soovib projekti edasi arendada või mingi osa programmist ei tööta (5).

Kuuendas loengus käisid Skype poisid rääkimas Skype NOC Monitoring’ust ning selle vajalikkusest. Skype NOC Monitoring tegeleb seiretega. Seireid on vaja selleks, et kõik omaksid ülevaadet programmide töötamisest, leevendab adiministraatoritele langevat koormust ning raporteerib ja jagab infot erinevate üksuste vahel (6). Skype NOC Monitoring’ut kasutavad peamiselt sisemised kasutajad nagu administraatorid, toodete ja teenuste meeskonnad, Incident Manager’id ja Exec Communicaton ning välised partnerid nagu ISP’d ja Telkod (6). Selle osakonna missioonideks on proaktiivne probleemide ennetamine, süsteemide pidev seire ning “Site up, All time, All platforms” lähenemine (6).

Seitsmendas loengus käisid Nortali töötajad tuvustamas Nortali suveülikooli ning rääkisid sellest, kuidas on IT maailmas võimalik saada superstaariks. Et saada superstaariks, peaks enda jaoks tegema selgeks ühe põhitõe: see, mida sa õpid, on universaalne (7). On oluline võtta osa erinevatest töörühmadest ja praktikatest, sest IT on selline eriala, kus tuleb ennast koguaeg täiendada (7). Lisaks tõid nad välja Nortali suveülikooli, mis on uute staaride hüppelauaks.

Selle aine viimases, kaheksandas loengus räägiti elust, tööst ja õnnelikuna olemisest. Iga inimene on iseenda suurim looming (8). Tuleks mõelda sellele, et iga mõte loob sind ennast ning inimene on see, mida ta mõtleb (8). Mõtlemises väljendub ka inimese kehahoiak (8). Hommikuti ärgates tuleks endalt küsida: Kas ma olen õnnelik? Kui viis päeva järjest tuleb vastuseks ei, siis tuleks mõelda, mis on valesti ning miks (8)? Õnnelikuks olemine on sügavalt isiklik otsus ja vastutuse võtmine eelkõige enda ees (8). Elu meie ümber muutub koguaeg. Võiks meeles hoida seda, et muutused meie ümber ei lakka kunagi ning ei tohiks olla liiga mugav (8). Ei tohi klammerduda olemasoleva külge, sest see teeb haiget (8). Oma tööd peab armastama ning tuleb meeles pidada, et klienti tuleb austada, sest tänu temale meile tööd ka jätkub (8).

Mulle, kui kaugõppe tudengile, meeldis väga loenguid jälgida ja kuulata just videosalvestuste teel. Vajadusel sai alati tagasi kerida või seisma panna. Meeldis kuulata huvitavaid inimesi, kes teavad, mida nad elult tahavad ning oskavad oma teadmisi ka teistele jagada. Tänu nendele loengutele sain aru, et IT valdkond on väga lai ning puudutab teemasid seinast seina. Ühist nendes loengutes minu arvates väga palju ei olnudki. Kõik mainisid ära õppimise vajalikkust ning IT valdkonnas heade spetsialistide puudust. Kõik need loengud olid väga motiveerivad ning tekitasid soovi veel ja veel õppida. Algselt kooli tulles ei olnud ma kindel, kas IT on ikka minule. Tundus vägagi keeruline. Kuid need loengud äratasid minus suuremat huvi IT vastu. Ja nagu viimase loengus öeldi: ei tohi klammerduda oma mugavuse tsooni külge. Tuleb ennast koguaeg arendada ja oma silmaringi laiendada.

Kasutatud allikad

---

(1) http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336

(2) http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f

(3) http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1

(4) http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773

(5) http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823

(6) http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef

(7) http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269

(8) http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. [eeskirja punkt 5.4.4]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [eeskirja punkt 5.4.4.]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. [eeskirja puntkid 5.2.8 ja 5.2.8.1.]

Mis on tähtajad?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [eeskirja punkt 5.4.4.]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! [korduma kippuvad küsimused]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [eeskirja punkt 5.2.7] [panga rekvisiidid]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. [toetused, punkt 2.2.]

Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

Õppetoetuste eraldamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus. Üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste taotluse riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Vajaduspõhist õppetoetust makstakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu igal õppekuul vastava õppekuu eest igale Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõikes 21 nimetatud tingimustele vastavale üliõpilasele, kes on seda taotlenud. [toetused, punkt 2.6.]

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Põhitoetus ja täiendav toetus määratakse vastavalt taotlejate paremusjärjestusele, lähtudes esimese kriteeriumina õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist. Päeva-/õhtuõppe tudengite puhul võetakse õppemahu täitmise arvutamisel aluseks nominaalmaht. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. [toetused, punkt 6.2.]