User:Vlazunin: Difference between revisions
| Line 2: | Line 2: | ||
Autor: Vladislav Lazunin | Autor: Vladislav Lazunin | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 01. november 2013 | ||
==Essee == | ==Essee == | ||
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Põhirõhk on siiski kohtumistele esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest, mis peaksid aitama avardada silmaringi infotehnoloogia maailmast ja saada ettekujutust tulevasest tööst [1]. | |||
Õppeaine läbimiseks on kaheksa videoloengut, mille analüüsimine ja lõplik kokkuvõtte tegemine peavad andma selgemat pilti õpetatavast erialast. | |||
Inga Vau, Indrek Rokk’i ja Merle Varendi loeng "Õppekorraldus ja sisekord" oli sissejuhatavaks osaks tutvumiseks õpingute korraldamisega ja kolledži sisekorraga ning kindlasti oli suureks abiks uutele üliõpilastele kergelt sisseelada õppeprotsessi. | |||
"Õppimine ja motivatsioon" loengus käsitles Margus Ernits õppetööd, õppuri eetikakoodeksit, korrektse viitamise, akadeemilise petturluse. Samuti rääkis nii õppuri enda kui õppejõudu motivatsioonist, jagas häid praktilisi nõuandeid õppimiseks. Meeldis see, et toodi esile hästi palju asju, mis on oma olemusest üsna tavapärased ja mida tihtipeale ei pane tähele, kuid mille tähtsuse üle ei saa vaielda. Asjad, mis esmapilgul tunduvad ebahuvitavad ja kuivad, muutuvad lähemalt uurides põnevaks. Võtaksin loengu materjali kokku esineja sõnadega: "Kui te tunnete, et ei oska mitte midagi, siis on päris hea hetk õppimise alustamiseks!" | |||
Loengu "Innovatsiooni olemus ja juhtimine" pidaja Linnar Viik üritas anda ülevaade innovatsiooni olemusest, kui ideest, mis ei pruugi olla midagi täiesti uut, vaid pigem seisukohalt, et igal inimesel on asju, mida ta pole varem teinud, kuid iga uus tegevus konkreetse inimese jaoks on innovatiivne. Innovatsiooni on kahte tüüpi: inkrementaalne ja radikaalne. Inkrementaalse innovatsiooni mõte on olemasoleva asja vähehaaval muutmine paremaks, lihtsamaks, mugavamaks. Radikaalseks viisiks võib pidada täiesti uut mõtlemist, mis oma iseloomust muudab kujunenud arusaama ühest või teisest asjast või protsessist ning oma sisust revolutsiooniline vaade vanadele asjadele, näiteks, teksti ja muude kujutiste trükkimine otse paberile trükimasina abil ja arvuti klaviatuur, mille abil sisestav tekst või muu ilmub arvuti ekraanile. | |||
IT-profid küberpättide vastu! Väide "Millal iganes tuuakse midagi uut, siis küll leidub keegi, kes selle kasutusele võtab ja just mitte alati kõige paremas mõtes" väga hästi kirjeldab olukorda infotehnoloogia maailmas, kus iga uue asja puhul hakkatakse otsima võimalusi kasu teenimiseks. Kui seda võimalust kasutatakse ära kuritegelikul viisil, siis tuleb sellise pahatahtliku tegevuse vastu võidelda samade meetmete abil, ehk IT-spetsialistid peavad alati olema samm ette nendest, kelle tegevus on pahatahtlik, ennetamas küberrünnakuid ja kaitstes vara, mille vastu on need rünnakud toime pandud. Tarmo Randel Cert-EE’st andis selgelt mõista, et küberturvalisus on primaarne iga infosüsteemi puhul ja selle kaitsmine loata ligipääsu, muutmise või hävitamise eest on üks tähtsamatest ülesannetest. | |||
Elufilosoofiast ja IT’st Eestis käis rääkimas Andres Käver, kes alles hiljuti lõpetas IT Kolledži ja praegu tegeleb ettevõtlusega infotehnoloogia valdkonnas. Põhiline rõhk oli pandud majandusteadmiste vajadustele. Majandusmatemaatika tundmine on aluseks hea ettevõtliku tegevuse alustamiseks. Üks teine oluline tähelepanek on see, et, arendades tarkvara, tuleb alati meeles pidada kuidas tehtud projektiga edasi minna. Varem või hiljem tarkvara ei vasta enam pidevalt muutuvatele nõudmistele või kliendi vajadustele ning see tuleb kas vahetada välja või täiendada. Viimane aga eeldab, et programm oli kirjutatud korralikult vältimaks olukordi tulevikus, kus enam ei mäleta mida miski tähendab. | |||
Kuuenda loengu esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype Network Operation Center’ist lühikese aja sisse mahutasid suure ettevõte rahvusvahelise monitoorimise üksuse tegevust, mis töötab vahetustega ööpäevaringselt. Põhiliseks töövahendiks arvuti süsteemide, võrkude ja infrastruktuuride monitoorimiseks kasutatakse tarkvara Nagios, mis oma heade omadustega, kuid väiksema jõudlusega viimasel ajal kasvanud koormuse vastu on siiski asendamatu vahend igasuguste infotehnoloogiliste teenuste ja nende tõrgeteta töö tagamise monitoorimiseks. See, kui hästi töötab süsteem lõppkasutaja jaoks, paljustki sõltub meeskonnast, kes pidevalt jälgib ja monitoorib programmide toimimist ning kiiresti reageerib süsteemi häiretele. Samuti nad peavad suutma tuvastada vea tekkimise allikat ja suunata tekkinud probleemi selle lahendamiseks õigesse kohta. | |||
Avaliku sektori projektide juht Ats Albre ja personaliosakonna spetsialist Helen Piirsalu rahvusvahelisest tarkvaraarendusettevõttest Nortal rääkisid kuidas saada superstaariks. Nende põhiliseks sõnumiks oli see, et tuleb õppida, pidevalt arendada ennast ja kokkuvõttes loeb inimese kogemus. Mida kogenuim sa oled, seda rohkem hinnatakse sind. Lisaks üldisele informatsioonile firma tegevusest tutvustati Nortali Suveülikooli, kus on võimalik saada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi juurde, töötades reaalsete projektide peal. | |||
"Life is an attitude" teemal, ehk elust kui suhtumisest, tuli rääkima personaliosakonna töötaja Merle Liisu Lindma Skype Estonia’st, kes tõi välja lihtsamad väärtused ja inimeste hoiakud, mis on kõige tähtsamad ning mängivad väga olulist rolli inimeste elus. Tee seda, mis sulle meeldib ja mis sind motiveerib! Inimene on see, mida ta mõtleb. Mõtle ilusaid mõtteid! Ole enesekindel! Ole julge! Kõike seda soovitas Merle. Olen täiesti nõus tema mõtteviisiga ja seda on tegelikult päris mõnus järgida, sest iga hea tegu tuleb mitmekordistatult tagasi, mis omakorda teeb meie elu aina paremaks. | |||
Kokkuvõtet tehes võib pidada õppeainet "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" kasulikuks ja vajalikuks üliõpilaste jaoks põhjusel, et see annab ülevaadet erialast ning aitab kohe algusest alustada teadmiste omandamisega IT Kolledžis, sujuvalt lülitudes õppeprotsessi. Loengute materjal oli kõkkuvõttes huvitav ning sisaldas palju uut informatsiooni eriala kohta, häid praktilisi nõuandeid ja soovitusi kuidas õigesti korraldada oma õpinguid. Vaatamata sellele, et kõik esinejad on seotud infotehnoloogia valdkonnaga, suutsid nemad näidata, kui erinev on IT maailm ja kui palju põnevat toimub selle sees ja ümber. | |||
===Viited=== | |||
[1] https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 | |||
==Õpingukorralduse küsimused == | ==Õpingukorralduse küsimused == | ||
Revision as of 01:28, 1 November 2013
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Vladislav Lazunin
Esitamise kuupäev: 01. november 2013
Essee
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Põhirõhk on siiski kohtumistele esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest, mis peaksid aitama avardada silmaringi infotehnoloogia maailmast ja saada ettekujutust tulevasest tööst [1]. Õppeaine läbimiseks on kaheksa videoloengut, mille analüüsimine ja lõplik kokkuvõtte tegemine peavad andma selgemat pilti õpetatavast erialast. Inga Vau, Indrek Rokk’i ja Merle Varendi loeng "Õppekorraldus ja sisekord" oli sissejuhatavaks osaks tutvumiseks õpingute korraldamisega ja kolledži sisekorraga ning kindlasti oli suureks abiks uutele üliõpilastele kergelt sisseelada õppeprotsessi. "Õppimine ja motivatsioon" loengus käsitles Margus Ernits õppetööd, õppuri eetikakoodeksit, korrektse viitamise, akadeemilise petturluse. Samuti rääkis nii õppuri enda kui õppejõudu motivatsioonist, jagas häid praktilisi nõuandeid õppimiseks. Meeldis see, et toodi esile hästi palju asju, mis on oma olemusest üsna tavapärased ja mida tihtipeale ei pane tähele, kuid mille tähtsuse üle ei saa vaielda. Asjad, mis esmapilgul tunduvad ebahuvitavad ja kuivad, muutuvad lähemalt uurides põnevaks. Võtaksin loengu materjali kokku esineja sõnadega: "Kui te tunnete, et ei oska mitte midagi, siis on päris hea hetk õppimise alustamiseks!" Loengu "Innovatsiooni olemus ja juhtimine" pidaja Linnar Viik üritas anda ülevaade innovatsiooni olemusest, kui ideest, mis ei pruugi olla midagi täiesti uut, vaid pigem seisukohalt, et igal inimesel on asju, mida ta pole varem teinud, kuid iga uus tegevus konkreetse inimese jaoks on innovatiivne. Innovatsiooni on kahte tüüpi: inkrementaalne ja radikaalne. Inkrementaalse innovatsiooni mõte on olemasoleva asja vähehaaval muutmine paremaks, lihtsamaks, mugavamaks. Radikaalseks viisiks võib pidada täiesti uut mõtlemist, mis oma iseloomust muudab kujunenud arusaama ühest või teisest asjast või protsessist ning oma sisust revolutsiooniline vaade vanadele asjadele, näiteks, teksti ja muude kujutiste trükkimine otse paberile trükimasina abil ja arvuti klaviatuur, mille abil sisestav tekst või muu ilmub arvuti ekraanile. IT-profid küberpättide vastu! Väide "Millal iganes tuuakse midagi uut, siis küll leidub keegi, kes selle kasutusele võtab ja just mitte alati kõige paremas mõtes" väga hästi kirjeldab olukorda infotehnoloogia maailmas, kus iga uue asja puhul hakkatakse otsima võimalusi kasu teenimiseks. Kui seda võimalust kasutatakse ära kuritegelikul viisil, siis tuleb sellise pahatahtliku tegevuse vastu võidelda samade meetmete abil, ehk IT-spetsialistid peavad alati olema samm ette nendest, kelle tegevus on pahatahtlik, ennetamas küberrünnakuid ja kaitstes vara, mille vastu on need rünnakud toime pandud. Tarmo Randel Cert-EE’st andis selgelt mõista, et küberturvalisus on primaarne iga infosüsteemi puhul ja selle kaitsmine loata ligipääsu, muutmise või hävitamise eest on üks tähtsamatest ülesannetest. Elufilosoofiast ja IT’st Eestis käis rääkimas Andres Käver, kes alles hiljuti lõpetas IT Kolledži ja praegu tegeleb ettevõtlusega infotehnoloogia valdkonnas. Põhiline rõhk oli pandud majandusteadmiste vajadustele. Majandusmatemaatika tundmine on aluseks hea ettevõtliku tegevuse alustamiseks. Üks teine oluline tähelepanek on see, et, arendades tarkvara, tuleb alati meeles pidada kuidas tehtud projektiga edasi minna. Varem või hiljem tarkvara ei vasta enam pidevalt muutuvatele nõudmistele või kliendi vajadustele ning see tuleb kas vahetada välja või täiendada. Viimane aga eeldab, et programm oli kirjutatud korralikult vältimaks olukordi tulevikus, kus enam ei mäleta mida miski tähendab. Kuuenda loengu esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype Network Operation Center’ist lühikese aja sisse mahutasid suure ettevõte rahvusvahelise monitoorimise üksuse tegevust, mis töötab vahetustega ööpäevaringselt. Põhiliseks töövahendiks arvuti süsteemide, võrkude ja infrastruktuuride monitoorimiseks kasutatakse tarkvara Nagios, mis oma heade omadustega, kuid väiksema jõudlusega viimasel ajal kasvanud koormuse vastu on siiski asendamatu vahend igasuguste infotehnoloogiliste teenuste ja nende tõrgeteta töö tagamise monitoorimiseks. See, kui hästi töötab süsteem lõppkasutaja jaoks, paljustki sõltub meeskonnast, kes pidevalt jälgib ja monitoorib programmide toimimist ning kiiresti reageerib süsteemi häiretele. Samuti nad peavad suutma tuvastada vea tekkimise allikat ja suunata tekkinud probleemi selle lahendamiseks õigesse kohta. Avaliku sektori projektide juht Ats Albre ja personaliosakonna spetsialist Helen Piirsalu rahvusvahelisest tarkvaraarendusettevõttest Nortal rääkisid kuidas saada superstaariks. Nende põhiliseks sõnumiks oli see, et tuleb õppida, pidevalt arendada ennast ja kokkuvõttes loeb inimese kogemus. Mida kogenuim sa oled, seda rohkem hinnatakse sind. Lisaks üldisele informatsioonile firma tegevusest tutvustati Nortali Suveülikooli, kus on võimalik saada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi juurde, töötades reaalsete projektide peal. "Life is an attitude" teemal, ehk elust kui suhtumisest, tuli rääkima personaliosakonna töötaja Merle Liisu Lindma Skype Estonia’st, kes tõi välja lihtsamad väärtused ja inimeste hoiakud, mis on kõige tähtsamad ning mängivad väga olulist rolli inimeste elus. Tee seda, mis sulle meeldib ja mis sind motiveerib! Inimene on see, mida ta mõtleb. Mõtle ilusaid mõtteid! Ole enesekindel! Ole julge! Kõike seda soovitas Merle. Olen täiesti nõus tema mõtteviisiga ja seda on tegelikult päris mõnus järgida, sest iga hea tegu tuleb mitmekordistatult tagasi, mis omakorda teeb meie elu aina paremaks. Kokkuvõtet tehes võib pidada õppeainet "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" kasulikuks ja vajalikuks üliõpilaste jaoks põhjusel, et see annab ülevaadet erialast ning aitab kohe algusest alustada teadmiste omandamisega IT Kolledžis, sujuvalt lülitudes õppeprotsessi. Loengute materjal oli kõkkuvõttes huvitav ning sisaldas palju uut informatsiooni eriala kohta, häid praktilisi nõuandeid ja soovitusi kuidas õigesti korraldada oma õpinguid. Vaatamata sellele, et kõik esinejad on seotud infotehnoloogia valdkonnaga, suutsid nemad näidata, kui erinev on IT maailm ja kui palju põnevat toimub selle sees ja ümber.
Viited
[1] https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Kordusarvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani ja kuni 2 kordussooritust [1]. Arvestuse ja järelarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis ja tehakse teatavaks enne õppetöö algust [2]. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is enda andmete lehel lingi "Kordussooritused" kaudu. Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [3]. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [4]. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal kordussooritused on tasuta [5] ja tasulisel (OF) õppekohal on 20EUR ühe kordussoorituse eest [6].
Küsimus 3: Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele üksnes tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks [7]. Eelpool nimetatud põhjustel puhkuse taotlemiseks on vaja esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele, lisades täiendavat dokumenti (meditsiiniasutuse tõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväe ajateenistusse) [8]. Maksimaalne puhkuse aeg tervislikel põhjustel on kuni kaks aastat, lapse hooldamiseks on kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja Kaitseväe ajateenistusse asumiseks on kuni üks aasta [7]. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele. Kui lõpetamisavaldust ei esitata akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks, siis lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ning üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu [9]. Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik täita ajakava ainult keskmise, raske või sügava puudega isikul, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal ning isikul, kes viibib akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega [10]. Akadeemilisel puhkusel õppeainet/õppeaineid õigustatud deklareerima isikul on võimalik teha järele eksameid ja arvestusi [11].
Ülesanne: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Esimeses semestris õppekava täies mahus täitmise määrast 27 EAP täitmata jäänud 4 EAP (27EAP-23EAP) eest esitatakse arve teise semestri alguses summale 200 EUR (4EAP*50EUR) ja õppeaasta õppekava täies mahus täitmise määrast 54 EAP (27EAP*2 semestrit) täitmata jäänud 7 EAP (54EAP-23EAP-24EAP) eest esitatakse arve kolmanda semestri alguses summale 350 EUR (7EAP*50EUR: täitmata 4EAP esimeses semestris ja täitmata 3EAP teises semestris) [12].
Viited
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 5.4.4. ja 5.2.12
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.2.
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 5.2.8. ja 5.2.9.
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5
[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.3.1., 6.1.3.2. ja 6.1.3.3.
[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.2. ja 6.1.3.1., 6.1.3.2., 6.1.3.3.
[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punktid 6.1.2. ja 6.1.4.
[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.
[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.2.
