User:Kkoert: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 5: | Line 5: | ||
Õpingukorraldus ja eriala tutvustus. Suhteliselt väike aine, mille eesmärk kokkuvõtlikult oli kirjelduse järgi kõrgkoolis õppimise lahti seletamine ja koos erinevate esinejate abiga õpilaste motiveerimine ja tulevasest tööst ettekujutuse loomine. Mahuks ainult 2 EAP-d [1]. Esmapilgul üks vähim tähtsaid aineid. Tegelikkuses selgus aga, et tegemist võis olla elu muutva kogemusega. | Õpingukorraldus ja eriala tutvustus. Suhteliselt väike aine, mille eesmärk kokkuvõtlikult oli kirjelduse järgi kõrgkoolis õppimise lahti seletamine ja koos erinevate esinejate abiga õpilaste motiveerimine ja tulevasest tööst ettekujutuse loomine. Mahuks ainult 2 EAP-d [1]. Esmapilgul üks vähim tähtsaid aineid. Tegelikkuses selgus aga, et tegemist võis olla elu muutva kogemusega. | ||
Esimene loeng oli suhteliselt standartne, rõhk oli asetatud just õpingukorralduse peale. Loengu viis läbi Inga Vau. Milline kool on Eesti infotehnoloogia kolledž, veidi ajalugu, tudengile administratiivseid juhiseid ja kasulikke nõuandeid hakkama saamiseks. Ei olnud midagi väga konti murdvat aga samas vajalik abi sisseelamiseks. | Esimene loeng oli suhteliselt standartne, rõhk oli asetatud just õpingukorralduse peale. Loengu viis läbi Inga Vau. Milline kool on Eesti infotehnoloogia kolledž, veidi ajalugu, tudengile administratiivseid juhiseid ja kasulikke nõuandeid hakkama saamiseks. Ei olnud midagi väga konti murdvat aga samas vajalik abi sisseelamiseks. | ||
Viiendal septembril oli esinejaks Margus Ernits, teemaks õppimine ja motivatsioon. Selles loengus hakkas ilmnema aine olulisus. Oli sarnasusi mingis osas esimese loenguga, rääkides samuti õppetööst ja sellega hakkama saamisest. Seekord aga oli rõhk rohkem selle peal, kuidas toime tulla raskustega, mis tudengitele reeglina takistuseks on või arusaamatuks jäävad. Akadeemiline petturlus, tudengi sündroom, õppejõuga läbi saamisest, tehnilisi soovitusi õppimiseks (MindMapping) ja muud. Kuigi ka selle loengu sisu oli suuresti etteaimatav, lisades võibolla kohati mõned uued mõtted, oli ka ühteist erilist. Näiteks paar praktilist ülesannet, millega rõhutati päris elu ja klassiruumi erinevust. Veel andis mõttematerjali jutt õppejõu motivatsiooni tekkimisest ja kadumisest. Väga positiivne oli see, kuidas Margus Ernits tundus olevat tudengi raskustega hästi kursis, rääkides justkui oleks ta ise üks neist. | Viiendal septembril oli esinejaks Margus Ernits, teemaks õppimine ja motivatsioon. Selles loengus hakkas ilmnema aine olulisus. Oli sarnasusi mingis osas esimese loenguga, rääkides samuti õppetööst ja sellega hakkama saamisest. Seekord aga oli rõhk rohkem selle peal, kuidas toime tulla raskustega, mis tudengitele reeglina takistuseks on või arusaamatuks jäävad. Akadeemiline petturlus, tudengi sündroom, õppejõuga läbi saamisest, tehnilisi soovitusi õppimiseks (MindMapping) ja muud. Kuigi ka selle loengu sisu oli suuresti etteaimatav, lisades võibolla kohati mõned uued mõtted, oli ka ühteist erilist. Näiteks paar praktilist ülesannet, millega rõhutati päris elu ja klassiruumi erinevust. Veel andis mõttematerjali jutt õppejõu motivatsiooni tekkimisest ja kadumisest. Väga positiivne oli see, kuidas Margus Ernits tundus olevat tudengi raskustega hästi kursis, rääkides justkui oleks ta ise üks neist. | ||
Innovatsiooni olemus ja juhtimine oli kolmanda nädala teemaks. Avatud Eesti Fondi nõukogu esimehe, Mobi Solution OÜ juhatuse liikme, IT kolledži õppejõu ja IT-visionäär Linnar Viigiga. Alustuseks sai ülesse loetud hulga nimesid, mida kuulajad seostasid innovatsiooniga. Selgus, et enamasti mõeldi innovatsiooni all produkti, loengu käigus selgus aga, et see on ainult osa sellest mida see termin enda alla hõlmab. Loengu esimeses osas sai üsna palju teada ka innovatsiooni ajaloost, mis aitas edasist perspektiivi panna. Peale ajaloo osa rääkis härra Viik elulise näite najal, kuidas läbi organisatsiooni algatada idee realiseerimine ja kuidas see üldjoontes välja peaks nägema. Rõhutatud sai ka aspekte produkti turule toimetamise tsüklist, mis inimestele kipub kahe silma vahele jääma: ajastus, millal produkt välja lasta; kaua turuiga on ja millal toode turult ära võtta. Suur osa loengu teisest poolest möödus innovatsiooni erinevaid kujusid ja nende mõõte (inkrementaalne, radikaalne) lahti seletades. Käsitletud sai toote/teenuse, positsoneerimise, paradigmade ja protsesside innovatsioone. Usun, et nii mõnigi inimene sai uue vaate kogu sellele teemale, mis neid tulevikus uute ideede loomisel hästi teenib. | Innovatsiooni olemus ja juhtimine oli kolmanda nädala teemaks. Avatud Eesti Fondi nõukogu esimehe, Mobi Solution OÜ juhatuse liikme, IT kolledži õppejõu ja IT-visionäär Linnar Viigiga. Alustuseks sai ülesse loetud hulga nimesid, mida kuulajad seostasid innovatsiooniga. Selgus, et enamasti mõeldi innovatsiooni all produkti, loengu käigus selgus aga, et see on ainult osa sellest mida see termin enda alla hõlmab. Loengu esimeses osas sai üsna palju teada ka innovatsiooni ajaloost, mis aitas edasist perspektiivi panna. Peale ajaloo osa rääkis härra Viik elulise näite najal, kuidas läbi organisatsiooni algatada idee realiseerimine ja kuidas see üldjoontes välja peaks nägema. Rõhutatud sai ka aspekte produkti turule toimetamise tsüklist, mis inimestele kipub kahe silma vahele jääma: ajastus, millal produkt välja lasta; kaua turuiga on ja millal toode turult ära võtta. Suur osa loengu teisest poolest möödus innovatsiooni erinevaid kujusid ja nende mõõte (inkrementaalne, radikaalne) lahti seletades. Käsitletud sai toote/teenuse, positsoneerimise, paradigmade ja protsesside innovatsioone. Usun, et nii mõnigi inimene sai uue vaate kogu sellele teemale, mis neid tulevikus uute ideede loomisel hästi teenib. | ||
Neljandal tunnil tuli Tarmo Randel meile rääkima sõjast küberkuritegude vastu. Tegemist on valdkonnaga, mis on leidnud palju kajastust meedias ja on kasvava olulisusega. Sai üsna hästi lahti seletatud, mida täpsemalt peetakse küberkuritegevuseks, lisaks tüüpilistele dos-rünnakutele. Kuigi kõik mainitu oli iseenesest mõistetavalt küberkuriteod, siis neid kõiki koos nähes tekkis veidi parem arusaam sellest, kui paljuga sellel alal tegelema peab. Eluline näide sellest, kuidas saaks kasutatud kaardimakse terminalist kätte panga kaardi pin-koodi, tegi selgeks, et tegemist pole ainult „kellegi teise murega“. Oli ka kaks juhtumi uuringut, esimene dos-rünnakutest ja teine nakatumisest veebi kaudu. Kui ohud ja probleemid said kirjeldatud, oli järgmiseks sammuks ennetuse ja võitlemise võimalused. Selles osas toodi näiteks erinevad grupid/asutused, kus saaks õppida seda tegema. Loengu lõpp möödus käies üle mitmeid näiteid elust enesest nii Eestis, kui ka mujal. Loeng oli huvitav ja asjalik, antud teema isiklikult otsest huvi ei pakkunud aga silmaringi laienduse mõttes siiski hariv. | Neljandal tunnil tuli Tarmo Randel meile rääkima sõjast küberkuritegude vastu. Tegemist on valdkonnaga, mis on leidnud palju kajastust meedias ja on kasvava olulisusega. Sai üsna hästi lahti seletatud, mida täpsemalt peetakse küberkuritegevuseks, lisaks tüüpilistele dos-rünnakutele. Kuigi kõik mainitu oli iseenesest mõistetavalt küberkuriteod, siis neid kõiki koos nähes tekkis veidi parem arusaam sellest, kui paljuga sellel alal tegelema peab. Eluline näide sellest, kuidas saaks kasutatud kaardimakse terminalist kätte panga kaardi pin-koodi, tegi selgeks, et tegemist pole ainult „kellegi teise murega“. Oli ka kaks juhtumi uuringut, esimene dos-rünnakutest ja teine nakatumisest veebi kaudu. Kui ohud ja probleemid said kirjeldatud, oli järgmiseks sammuks ennetuse ja võitlemise võimalused. Selles osas toodi näiteks erinevad grupid/asutused, kus saaks õppida seda tegema. Loengu lõpp möödus käies üle mitmeid näiteid elust enesest nii Eestis, kui ka mujal. Loeng oli huvitav ja asjalik, antud teema isiklikult otsest huvi ei pakkunud aga silmaringi laienduse mõttes siiski hariv. | ||
Andres Käver, ettevõtja, tarkvara arhitekt ja IT-kolledži lõpetaja rääkis viiendal nädalal elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Selle loengu elufilosoofia osa oli kogu selle aine tipp-punkt. Andres Käver jättis endast tugeva indiviidi mulje, mis tema juttu sedavõrd huvitavamaks tegi. Tegemist oli inimesega, kellelt tahaks eeskuju võtta. Tema õppimise edukuse saladus olevat olnud tudengi sündroomi vältimine, teadmine, mis mulle jäädavalt meelde jäi. Lisaks oma elufilosoofia vaadete jagamisele rääkis härra Käver veel ka väga huvitavalt IT-st Eestis, eriti ettevõtja perspektiivist. Olles ise ettevõtja, tõi ta palju elulisi näiteid oma tegemistest, mis aitasid asja paremini mõista. Väike arusaamatus tekkis seoses näitega sellest, kuidas tudengid väiksema hinna eest mingi töö ära teevad ja võibolla tekitavad segaduse kliendis õiglase hinna suhtes. Mure on teenusepakkuja poolne, tudengi vaates on tegemist väga mõistliku teoga. Sama kehtib koolist saadud tehnoloogiate kasutamisel endale kogemuse hankimiseks tööturul. Loengu käigus sai ka sarnaselt Margus Ernitsa loengule teada rohkem sellest, mida IT-kolledžist edasi oodata on. | Andres Käver, ettevõtja, tarkvara arhitekt ja IT-kolledži lõpetaja rääkis viiendal nädalal elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Selle loengu elufilosoofia osa oli kogu selle aine tipp-punkt. Andres Käver jättis endast tugeva indiviidi mulje, mis tema juttu sedavõrd huvitavamaks tegi. Tegemist oli inimesega, kellelt tahaks eeskuju võtta. Tema õppimise edukuse saladus olevat olnud tudengi sündroomi vältimine, teadmine, mis mulle jäädavalt meelde jäi. Lisaks oma elufilosoofia vaadete jagamisele rääkis härra Käver veel ka väga huvitavalt IT-st Eestis, eriti ettevõtja perspektiivist. Olles ise ettevõtja, tõi ta palju elulisi näiteid oma tegemistest, mis aitasid asja paremini mõista. Väike arusaamatus tekkis seoses näitega sellest, kuidas tudengid väiksema hinna eest mingi töö ära teevad ja võibolla tekitavad segaduse kliendis õiglase hinna suhtes. Mure on teenusepakkuja poolne, tudengi vaates on tegemist väga mõistliku teoga. Sama kehtib koolist saadud tehnoloogiate kasutamisel endale kogemuse hankimiseks tööturul. Loengu käigus sai ka sarnaselt Margus Ernitsa loengule teada rohkem sellest, mida IT-kolledžist edasi oodata on. | ||
Skypeist' tulid meile rääkima Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loeng oli suunatud pigem administreerijatele kui arendajatele. Vaatamata sellele oli taaskord hea oma silmaringi avardada. Teada sai palju Nagiose ja Skype'i tööst, mida sai vaadelda kui vaadet ühte suurde firmasse ja nende tegemistesse. Arendajatele oli sellest loengust „koju võtta teadmine“ sellest, millega administreerijad oma igapäeva tegevustes tegelevad. | Skypeist' tulid meile rääkima Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loeng oli suunatud pigem administreerijatele kui arendajatele. Vaatamata sellele oli taaskord hea oma silmaringi avardada. Teada sai palju Nagiose ja Skype'i tööst, mida sai vaadelda kui vaadet ühte suurde firmasse ja nende tegemistesse. Arendajatele oli sellest loengust „koju võtta teadmine“ sellest, millega administreerijad oma igapäeva tegevustes tegelevad. | ||
Suursugune pealkiri „Kuidas saada superstaariks” titeleeris eelviimast loengut. Esinejateks olid Nortali firmast pärit Ats Albre ja Helen Piirsalu. Suur osa loengust oli juttu Nortali firmast, millega see tegeleb ja kuidas võiks kuulaja potentsiaalselt liituda ja panustada. Üks tähtis asi, millest rääkis Ats Albre, oli see, milline tarkvaraarenduse protsess üldjoontes välja näeb. Selle seletuse käigus sai järeldada, mis rolli omavad takvara arhitekt, tarkvara analüütik ja arendaja. Sellist teadmist peaks vabalt jagama tudengitele juba varakult, vastasel juhul jääb kõigile mulje, et ainuke väljavaade sellel erialal on sisuliselt programmeerimine. Oluline oli veel kogemuse tähtsuse rõhutamine. Pikalt ja laialt räägiti Suvekoolist kui meetodist kogemuse kogumiseks, tegemist oli siis reklaamiga Nortali suvekoolile. Veel soovitati vabavaralise projektiga liitumist või mõne huvitava projekti ettevõtmist koolikaaslastega. Loengu tähtsaim osa oligi kogemuse tähtsuse rõhutamine ja õhutamine endale seda koguda. | Suursugune pealkiri „Kuidas saada superstaariks” titeleeris eelviimast loengut. Esinejateks olid Nortali firmast pärit Ats Albre ja Helen Piirsalu. Suur osa loengust oli juttu Nortali firmast, millega see tegeleb ja kuidas võiks kuulaja potentsiaalselt liituda ja panustada. Üks tähtis asi, millest rääkis Ats Albre, oli see, milline tarkvaraarenduse protsess üldjoontes välja näeb. Selle seletuse käigus sai järeldada, mis rolli omavad takvara arhitekt, tarkvara analüütik ja arendaja. Sellist teadmist peaks vabalt jagama tudengitele juba varakult, vastasel juhul jääb kõigile mulje, et ainuke väljavaade sellel erialal on sisuliselt programmeerimine. Oluline oli veel kogemuse tähtsuse rõhutamine. Pikalt ja laialt räägiti Suvekoolist kui meetodist kogemuse kogumiseks, tegemist oli siis reklaamiga Nortali suvekoolile. Veel soovitati vabavaralise projektiga liitumist või mõne huvitava projekti ettevõtmist koolikaaslastega. Loengu tähtsaim osa oligi kogemuse tähtsuse rõhutamine ja õhutamine endale seda koguda. | ||
Aine lõppes elutarkuse jagamisega, loengu läbiviijaks oli Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. See loeng võis nii mõnelegi tunduda ebaoluline, olles puhtalt seotud inimese endaga toime tulemisega isiklikul tasemel. Sellist teemat ei peeta tihti oluliseks, eriti akadeemilises instituudis. Andres Käveri loengu elufilosoofia osa oli veidi analoogne - sama asi, teise külje alt. Merle Lindmani soovitused eluks olid võibolla tähtsamad, kui praegusel eluetapil arvata võime. Mureks on praegu pigem tehniliste oskuste omandamine aga kunagi hiljem, võiks just selline loeng olla vajalik õigele rajale saamiseks. Loengus esinenud slide'id olid kindlasti midagi, mis mõne silmis selle loengu väärtuse alla tõmbasid. Tekkis selline tunne nagu loeks mõne teismelise tüdruku facebooki feed'i, arvamus mida jagasid mitmed kaastudengid. Tegelikkuses ei rikkunud proua Lindman oma slide ära, vaid seda tegid facebookis resideeruvad noored kodanikud, kes selliseid mõtteterasid kergekäeliselt ja üleliia palju postitavad. | Aine lõppes elutarkuse jagamisega, loengu läbiviijaks oli Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. See loeng võis nii mõnelegi tunduda ebaoluline, olles puhtalt seotud inimese endaga toime tulemisega isiklikul tasemel. Sellist teemat ei peeta tihti oluliseks, eriti akadeemilises instituudis. Andres Käveri loengu elufilosoofia osa oli veidi analoogne - sama asi, teise külje alt. Merle Lindmani soovitused eluks olid võibolla tähtsamad, kui praegusel eluetapil arvata võime. Mureks on praegu pigem tehniliste oskuste omandamine aga kunagi hiljem, võiks just selline loeng olla vajalik õigele rajale saamiseks. Loengus esinenud slide'id olid kindlasti midagi, mis mõne silmis selle loengu väärtuse alla tõmbasid. Tekkis selline tunne nagu loeks mõne teismelise tüdruku facebooki feed'i, arvamus mida jagasid mitmed kaastudengid. Tegelikkuses ei rikkunud proua Lindman oma slide ära, vaid seda tegid facebookis resideeruvad noored kodanikud, kes selliseid mõtteterasid kergekäeliselt ja üleliia palju postitavad. | ||
Kuigi aine maht oli EAP-de kujul suhteliselt väike, oli sellest palju õppida. Sai soovitusi kõrgkoolis õppimiseks, ülevaate erialast, aimu tuleviku töö sisust, silmaringi laiendada ja palju elufilosoofilisi soovitusi. Julgen väita, et see aine on oma eesmärgi täitnud ja esmamulje selle aine olulisuse kohta võib tõesti olla petlik. Aine, mis võib potentsiaalselt mõjutada edasist edukust mõõtmatul kujul. | Kuigi aine maht oli EAP-de kujul suhteliselt väike, oli sellest palju õppida. Sai soovitusi kõrgkoolis õppimiseks, ülevaate erialast, aimu tuleviku töö sisust, silmaringi laiendada ja palju elufilosoofilisi soovitusi. Julgen väita, et see aine on oma eesmärgi täitnud ja esmamulje selle aine olulisuse kohta võib tõesti olla petlik. Aine, mis võib potentsiaalselt mõjutada edasist edukust mõõtmatul kujul. | ||
Revision as of 13:41, 5 November 2013
Autor: Kristo Koert Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013
Essee
Õpingukorraldus ja eriala tutvustus. Suhteliselt väike aine, mille eesmärk kokkuvõtlikult oli kirjelduse järgi kõrgkoolis õppimise lahti seletamine ja koos erinevate esinejate abiga õpilaste motiveerimine ja tulevasest tööst ettekujutuse loomine. Mahuks ainult 2 EAP-d [1]. Esmapilgul üks vähim tähtsaid aineid. Tegelikkuses selgus aga, et tegemist võis olla elu muutva kogemusega.
Esimene loeng oli suhteliselt standartne, rõhk oli asetatud just õpingukorralduse peale. Loengu viis läbi Inga Vau. Milline kool on Eesti infotehnoloogia kolledž, veidi ajalugu, tudengile administratiivseid juhiseid ja kasulikke nõuandeid hakkama saamiseks. Ei olnud midagi väga konti murdvat aga samas vajalik abi sisseelamiseks.
Viiendal septembril oli esinejaks Margus Ernits, teemaks õppimine ja motivatsioon. Selles loengus hakkas ilmnema aine olulisus. Oli sarnasusi mingis osas esimese loenguga, rääkides samuti õppetööst ja sellega hakkama saamisest. Seekord aga oli rõhk rohkem selle peal, kuidas toime tulla raskustega, mis tudengitele reeglina takistuseks on või arusaamatuks jäävad. Akadeemiline petturlus, tudengi sündroom, õppejõuga läbi saamisest, tehnilisi soovitusi õppimiseks (MindMapping) ja muud. Kuigi ka selle loengu sisu oli suuresti etteaimatav, lisades võibolla kohati mõned uued mõtted, oli ka ühteist erilist. Näiteks paar praktilist ülesannet, millega rõhutati päris elu ja klassiruumi erinevust. Veel andis mõttematerjali jutt õppejõu motivatsiooni tekkimisest ja kadumisest. Väga positiivne oli see, kuidas Margus Ernits tundus olevat tudengi raskustega hästi kursis, rääkides justkui oleks ta ise üks neist.
Innovatsiooni olemus ja juhtimine oli kolmanda nädala teemaks. Avatud Eesti Fondi nõukogu esimehe, Mobi Solution OÜ juhatuse liikme, IT kolledži õppejõu ja IT-visionäär Linnar Viigiga. Alustuseks sai ülesse loetud hulga nimesid, mida kuulajad seostasid innovatsiooniga. Selgus, et enamasti mõeldi innovatsiooni all produkti, loengu käigus selgus aga, et see on ainult osa sellest mida see termin enda alla hõlmab. Loengu esimeses osas sai üsna palju teada ka innovatsiooni ajaloost, mis aitas edasist perspektiivi panna. Peale ajaloo osa rääkis härra Viik elulise näite najal, kuidas läbi organisatsiooni algatada idee realiseerimine ja kuidas see üldjoontes välja peaks nägema. Rõhutatud sai ka aspekte produkti turule toimetamise tsüklist, mis inimestele kipub kahe silma vahele jääma: ajastus, millal produkt välja lasta; kaua turuiga on ja millal toode turult ära võtta. Suur osa loengu teisest poolest möödus innovatsiooni erinevaid kujusid ja nende mõõte (inkrementaalne, radikaalne) lahti seletades. Käsitletud sai toote/teenuse, positsoneerimise, paradigmade ja protsesside innovatsioone. Usun, et nii mõnigi inimene sai uue vaate kogu sellele teemale, mis neid tulevikus uute ideede loomisel hästi teenib.
Neljandal tunnil tuli Tarmo Randel meile rääkima sõjast küberkuritegude vastu. Tegemist on valdkonnaga, mis on leidnud palju kajastust meedias ja on kasvava olulisusega. Sai üsna hästi lahti seletatud, mida täpsemalt peetakse küberkuritegevuseks, lisaks tüüpilistele dos-rünnakutele. Kuigi kõik mainitu oli iseenesest mõistetavalt küberkuriteod, siis neid kõiki koos nähes tekkis veidi parem arusaam sellest, kui paljuga sellel alal tegelema peab. Eluline näide sellest, kuidas saaks kasutatud kaardimakse terminalist kätte panga kaardi pin-koodi, tegi selgeks, et tegemist pole ainult „kellegi teise murega“. Oli ka kaks juhtumi uuringut, esimene dos-rünnakutest ja teine nakatumisest veebi kaudu. Kui ohud ja probleemid said kirjeldatud, oli järgmiseks sammuks ennetuse ja võitlemise võimalused. Selles osas toodi näiteks erinevad grupid/asutused, kus saaks õppida seda tegema. Loengu lõpp möödus käies üle mitmeid näiteid elust enesest nii Eestis, kui ka mujal. Loeng oli huvitav ja asjalik, antud teema isiklikult otsest huvi ei pakkunud aga silmaringi laienduse mõttes siiski hariv.
Andres Käver, ettevõtja, tarkvara arhitekt ja IT-kolledži lõpetaja rääkis viiendal nädalal elufilosoofiast ja IT-st Eestis. Selle loengu elufilosoofia osa oli kogu selle aine tipp-punkt. Andres Käver jättis endast tugeva indiviidi mulje, mis tema juttu sedavõrd huvitavamaks tegi. Tegemist oli inimesega, kellelt tahaks eeskuju võtta. Tema õppimise edukuse saladus olevat olnud tudengi sündroomi vältimine, teadmine, mis mulle jäädavalt meelde jäi. Lisaks oma elufilosoofia vaadete jagamisele rääkis härra Käver veel ka väga huvitavalt IT-st Eestis, eriti ettevõtja perspektiivist. Olles ise ettevõtja, tõi ta palju elulisi näiteid oma tegemistest, mis aitasid asja paremini mõista. Väike arusaamatus tekkis seoses näitega sellest, kuidas tudengid väiksema hinna eest mingi töö ära teevad ja võibolla tekitavad segaduse kliendis õiglase hinna suhtes. Mure on teenusepakkuja poolne, tudengi vaates on tegemist väga mõistliku teoga. Sama kehtib koolist saadud tehnoloogiate kasutamisel endale kogemuse hankimiseks tööturul. Loengu käigus sai ka sarnaselt Margus Ernitsa loengule teada rohkem sellest, mida IT-kolledžist edasi oodata on.
Skypeist' tulid meile rääkima Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loeng oli suunatud pigem administreerijatele kui arendajatele. Vaatamata sellele oli taaskord hea oma silmaringi avardada. Teada sai palju Nagiose ja Skype'i tööst, mida sai vaadelda kui vaadet ühte suurde firmasse ja nende tegemistesse. Arendajatele oli sellest loengust „koju võtta teadmine“ sellest, millega administreerijad oma igapäeva tegevustes tegelevad.
Suursugune pealkiri „Kuidas saada superstaariks” titeleeris eelviimast loengut. Esinejateks olid Nortali firmast pärit Ats Albre ja Helen Piirsalu. Suur osa loengust oli juttu Nortali firmast, millega see tegeleb ja kuidas võiks kuulaja potentsiaalselt liituda ja panustada. Üks tähtis asi, millest rääkis Ats Albre, oli see, milline tarkvaraarenduse protsess üldjoontes välja näeb. Selle seletuse käigus sai järeldada, mis rolli omavad takvara arhitekt, tarkvara analüütik ja arendaja. Sellist teadmist peaks vabalt jagama tudengitele juba varakult, vastasel juhul jääb kõigile mulje, et ainuke väljavaade sellel erialal on sisuliselt programmeerimine. Oluline oli veel kogemuse tähtsuse rõhutamine. Pikalt ja laialt räägiti Suvekoolist kui meetodist kogemuse kogumiseks, tegemist oli siis reklaamiga Nortali suvekoolile. Veel soovitati vabavaralise projektiga liitumist või mõne huvitava projekti ettevõtmist koolikaaslastega. Loengu tähtsaim osa oligi kogemuse tähtsuse rõhutamine ja õhutamine endale seda koguda.
Aine lõppes elutarkuse jagamisega, loengu läbiviijaks oli Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. See loeng võis nii mõnelegi tunduda ebaoluline, olles puhtalt seotud inimese endaga toime tulemisega isiklikul tasemel. Sellist teemat ei peeta tihti oluliseks, eriti akadeemilises instituudis. Andres Käveri loengu elufilosoofia osa oli veidi analoogne - sama asi, teise külje alt. Merle Lindmani soovitused eluks olid võibolla tähtsamad, kui praegusel eluetapil arvata võime. Mureks on praegu pigem tehniliste oskuste omandamine aga kunagi hiljem, võiks just selline loeng olla vajalik õigele rajale saamiseks. Loengus esinenud slide'id olid kindlasti midagi, mis mõne silmis selle loengu väärtuse alla tõmbasid. Tekkis selline tunne nagu loeks mõne teismelise tüdruku facebooki feed'i, arvamus mida jagasid mitmed kaastudengid. Tegelikkuses ei rikkunud proua Lindman oma slide ära, vaid seda tegid facebookis resideeruvad noored kodanikud, kes selliseid mõtteterasid kergekäeliselt ja üleliia palju postitavad.
Kuigi aine maht oli EAP-de kujul suhteliselt väike, oli sellest palju õppida. Sai soovitusi kõrgkoolis õppimiseks, ülevaate erialast, aimu tuleviku töö sisust, silmaringi laiendada ja palju elufilosoofilisi soovitusi. Julgen väita, et see aine on oma eesmärgi täitnud ja esmamulje selle aine olulisuse kohta võib tõesti olla petlik. Aine, mis võib potentsiaalselt mõjutada edasist edukust mõõtmatul kujul.
Küsimuste vastused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi.
Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kuni järgmise semestri punase joone päevani.
Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Õppejõuga
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Läbi ÕISi
Mis on tähtajad? Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Tasuta
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
Küsimus 1:
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.
Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva tuleb esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Ei pea.
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Ained mille deklareerimisel minnakse üle 180 EAP tuleb tasuda iga üle mindud EAP hind järgmisel semestril (arve esitatakse ÕIS-i kaudu) välja arvatud juhul kui ained deklareeritakse viimasel semestril, kuna järgmist semestrit ei ole. [3]
Ülesanne:
Esimesel Semestril sai tudeng 19 ja teisel 20 EAP-d. Ta peab maksma 18 EAP-e eest. [2] Hind on vastavalt hinnakirjale. (http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) [3][4]
Kasutatud allikad:
1. https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&year=2013 2. http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik
