User:Kjarvpol

Autor: Kaisa Järvpõld Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Aine raames tutvustati meile ilmselt kõike põhilist, kuidas edukalt IT-kolledžis ja ka elus üldisemas mõttes hakkama saada. Selleks kutsuti rääkima õpitava eriala praktilise rakendamisega seotud isikuid, kes valdkonnaga tihedalt ja igapäevaselt kokku puutuvad. Kõik loengupidajad rääkisid oma kogemustest ning andsid nõu, millega peaks kindlasti arvestama ja millele mõelda tuleks. Kuna loengupidajad olid erinevatest IT-ga seotud valdkondadest, siis andis see laiema ülevaate ja rohkem aimu erinevatest erialaga seotud võimalustest ja ohtudest. Tundus lausa, et loengutesari oli nii huvitav, et oleks võinud vabalt lausa semestri lõpuni välja kesta ning erinevaid tegijaid, erinevaid vaatenurki, erinevaid projekte tutvustada.

Esimestes loengutes räägiti õppetööst ja organisatoorsetest küsimustest. Samuti anti praktilisi häid soovitusi ja nippe, kuidas paremini õppida ning kõigi osaliste motivatsiooni elus hoida. Meelde jäi näiteks Margus Ernitsa loengust Mindmapi koostamine kui konspekteerimise viis, mis ka hiljem paremini seoseid aitab luua ja meelde tuletada. Ise ma selle peale tulnud ilmselt ei oleks, kuid nõuanne on väga praktilise väärtusega ja kiiresti rakendatav. Samuti leian, et on igati mõistlik, et kohe esimese semestri alguses räägiti meile akadeemilise petturluse teema lahti ning seletati täpsemalt mis on mis, kuidas see toimib ning kõneldi ka tagajärgedest, mida see endaga laiemas mõttes kaasa toob.

Mitmetest erinevatest loengutest jäi kõlama administraatorite ja arendajate vaheline lahkheli seoses uuenduste ja programmide muudatustega. See oli samuti huvitav, sest varem ma polnud selle peale mõelnud. Meeldis veel, et mitmed loengupidajad julgustasid meid, esmakursuslasi, uusi asju katsetama ja proovima ning aktiivsed olema (n: erinevates klubides osalema, ideid ellu viima). Meeldejääv oli ka Andres Käveri loeng, kuna loengupidaja jutt tundus lausa pooleldi uskumatu ja šokeeriv. Eriti just see osa, kus ta rääkis kui lihtsalt ta kahe aastaga kõik ained läbis hindele 5.0. Teisest küljest mäletan, et ta pidi olema juba eelnevalt Tartu Ülikoolis matemaatikat õppinud ning samuti töötas juba arendajana. See loeng andis ka aimu sellest, kui palju võtab õppejõududel ühe loengu ettevalmistamine aega ning kui lahke neist on üldse oma aega kulutada, et meile algajatele oma teadmisi edasi anda. Samuti jäi mitmest erinevast loengust kõlama õpigruppide moodustamise olulisus, et meeskonnana koos ja üksteist aidates kiiremini ja kaugemale edasi jõuda.

Tarmo Randeli loeng küberkuritegudest oli huvitav ja silmaringi laiendav. Tutvustati erinevaid skeeme, mida kurikaelad on leiutanud inimeste andmetele ja varale ligipääsemiseks ning samuti niiöelda musta turgu, kus ärandatud andmete ja varaga äritsetakse. Samuti sai aimu kui palju on viimastel aastatel küberkuritegevus kasvanud võrreldes varasemate aastatega.

Skype ja NOC Monitooringu loeng oli omamoodi huvitav, ning seal tutvustati ka nende uut monitooringu süsteemi ja tööstiili. Monitooringu süsteem jäi mulle üldiselt natuke kaugeks, kuna kasutati palju erialaseid termineid, mis mulle tol hetkel veel võõraks jäid. Loeng oli huvitav eelkõige just selles mõttes, et varem Skype kasutades ja tagasisidet andes ma ei mõelnud eriti sellele kuhu see välja jõuab ja kas keegi seda üldse loeb ka. Arvasin, et tagasiside lugemisega tegeletakse rohkem muu töö kõrvalt. Nüüd aga tekkis ettekujutus et seal tagasiside lugemise jaoks on reaalsed inimesed olemas, ning samuti on eraldi olemas inimesed, kes jälgivad kõnede kvaliteeti ja tegelevadki aktiivselt ning pidevalt kogu võrgustiku jälgimisega ja see ongi nende põhitöö. Varem mu ettekujutus Skypest oli pigem, et seal tegeletakse ainult arendamise ja administreerimisega. Monitoorimine nagu mulle näib, on vist administreerimise allharu mingis mõttes.

Huvitav oli ka Linnar Viik´i innovatsiooniloeng, ning meeldetuletus, et rattaga sõitma õppimisel "feilimine" on normaalne nähtus. Samuti tuletati meelde, et headest ideedest on kõige rohkem kasu, kui neid ellu ka viiakse, ning et iga uus põlvkond, kes on innovatsiooni sisse sündinud võtab varasemalt kujuteldamatut innovatsiooni iseenesestmõistetavana. Huvitav oli, et mitmed loengud olid mõnes mõttes interaktiivsed kuna haarasid ka publiku aktiivselt kaasa. Näiteks Linnar Viigi loengus tuli kohe alguses "tulistada" tahvlile sõnu, mis kellelgi innovatsiooniga seostus. Merle-Liisu Lindma loengus tuli enda naabriga rääkida tulevikuteemadel ning Margus Ernitsa loengus tuli mõndadel meie seast lahendada praktiline ülesanne. Ats Albre aga valis kohe loengu alguses publiku seast ühe isiku välja, kes pidi tema küsimustele vastama hakkama.

Ats Albre ja Helen Piirsalu loeng Nortali suvekoolist oli samuti palju praktilist infot pakkuv. Räägiti millised omadused peaksid inimesel olema, et tööjõuturul edukas olla ning milline see tarkvaraarendus protsess üldiselt välja näeb. Tutvustati ka Nortali suvekooli, mis tundus täitsa huvitav. Mitmed erinevad esinejad mainisid kui oluline on tarkvaraarenduses avastada vead võimalikult varases etapis ning kliendiga suhelda. Meelde jäi ka Helen Piirsalu küsimus publikule, et kui palju meie seast juba erialaselt töötab ning, et tol hetkel ei tõusnud ruumis vist peaaegu ühtegi kätt. See pani mind mõtlema, et tavaliselt ju ei eeldata, et kui inimene alles hakkab mingit uut eriala või oskust omandama, siis ta on juba sündinud meister sellel alal.

Merle Liisu Lindma loeng ellusuhtumisest oli omamoodi huvitav ning tutvustas meile psühholoogiliselt head ja tervislikku lähenemist elule ja ette tulevatele probleemidele. Tõdemused, mida võib kasvõi miljon korda kuulata, kuid igakord asjale uue pilguga vaadata. Särasilmad olid vastandunud seentele. Sellegipoolest polnud kumbki neist kategooriatest lõplik vaid ühest oli teise võimalik liikuda. Põhimõtteliselt õpetas loeng meid positiivselt asjadesse suhtuma ning igal pool rohkem rõhku panema ja märkama just häid külgi. Huvitav oli ka 10 10 10 soovitus, ehk siis mõelda mida teha 10 minuti, 10 kuu ja 10 aasta pärast.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et mulle väga meeldis kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavate inimeste soovitusi ja kogemusi eelkõige erialasest aga ka muust elust. Tuleks tõdeda, et aine oli väga kasulik, praktiline ja huvitav.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

5.2.1. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. 5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis; 5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. 3.2.2. Õppuril on kohustus jälgida oma (kontakt)andmete õigsust EIK õppeinfosüsteemis, vajadusel andmeid parandada või teavitada veast õppeosakonda 6.1.4. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. 7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. (21 ja 22)

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Seega tuleks hüvitada õppekulud 11 EAP ulatuses ehk siis arve tuleks 550€.

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri